; §201 lg.2 p.1 ja §199 lg.2 p.4, 5 järgi lühimenetluses RESOLUTSIOON Kriminaalasi nr.08240100809 H.A süüdistuses
; §201 lg.2 p.1 ja §199 lg.2 p.4, 5 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Käesolev kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. H.A-le on esitatud süüdistus selles, et - ta lõi 02.03.2008 kell 02.48 xxx 2 Sillamäel asuva kasiino juures neli korda V P selja piirkonda, tekitades temale kehavigastusi - ta tõukas 01.08.2008 kell 20.30 XXX Sillamäel korteri nr.XX juures kaks korda L D, millega tekitas talle füüsilist valu - sai 22.04.2008 kell 23.00 XXX Sillamäel kuni võla summas 500 krooni tasumiseni ajutiselt enda valdusse N K kuuluva televiisori Velas VTV-841, kuid peale laenu tagastamist 24.04.2008 Sillamäel XXX nr.4 juures lahkus omastamise eesmärgil televiisorit tagastamata, müües televiisori tundmatule isikule - varastas 15.07.2008 kell 24 avalikult vägivalda kasutamata XXX XX Narvas asuva bussijaama juures paikneval väljakul A G kuuluva kohvri erinevate esemetega, tekitades sellega A G materiaalset kahju kokku 8195 krooni. Sellega pani H.A toime teise inimese tervise kahjustamises ja löömises väljendunud kehalise väärkohtlemise, s.o.
järgi ettenähtud kuriteo; valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o.
lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varem varguse toime pannud isiku poolt, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o.
1 Vastavalt Viru Maakohtu esimehe 28.04.2010 käskkirjale nr.1-2/8 edastati nimetatud kriminaalasi arutamiseks Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajja kohtunik Anne Palmiste menetlusse. Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et nimetatud kriminaalasja arutamine lühimenetluse korras ei ole võimalik ja kriminaalasi tuleb tagastada ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Vastavalt KrMS §233 lg.1 võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Eeltoodu säte eeldab, et kõik kuriteo asjaolud on niivõrd selged ja kohtueelses menetluses põhjalikult kontrollitud, et lihtmenetluse kohaldamine on võimalik. Lihtmenetluse mõte ongi selles, et vältida nii kannatanute kui tunnistajate väljakutsumist. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole lihtmenetluse kohaldamine alljärgnevatel põhjustel võimalik. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et H.A on kahtlustatavana esimeses episoodis üle kuulatud ühel korral (I kd. t.l.40-43). Kahtlustatav ei ole sellel ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja kinnitas, et V P ta ei tunne ja kakles tundmatu noormehega, mida võib kinnitada politseiinspektor V B. Kahtlustatav ei löönud kannatanut kordagi noaga ja nuga kaasas ei kanna. Süüdistuse kolmandas episoodis on H.A üle kuulatud 15.07.2008 (I kd. t.l.69-73). Ülekuulamise protokolli kohaselt ei tunnista ta televiisori omastamist ja kinnitas, et andis teleri eest raha summas 700 krooni N K teleri ostja ning V K ja A G juuresolekul, kannatanul mingisuguseid pretensioone talle ei olnud. Süüdistuse neljandas episoodis on H.A kahtlustatavana üle kuulatud 07.08.2008 (I kd. t.l.179-183). Ülekuulamise protokollist nähtub, et seda kuritegu ta toime ei ole pannud, kuna 15.07.2008 õhtul vabastati H.A arestimajast, ta kohtas I- ja A – nimelisi tuttavaid, kes andsid talle 45 krooni ja saatsid bussi peale, millega H.A sõitis öösel Sillamäele. Maakohus leiab, et eelnimetatud põhjusel tuleb prokuröri abil põhjalikult kaaluda, kas sellisel juhul on võimalik rahuldada kahtlustatava taotlust lühimenetluse kohaldamiseks. Arvestada tuleb eelkõige sellega, et juhul, kui kahtlustatav eitab kindlalt oma süüd, tuleb tema vastu kogutud tõendeid väga hoolikalt kontrollida. Samuti tuleb arvestada sellega, et kahtlustataval ja tema kaitsjal on kohtuistungil õigus kannatanut ja tunnistajaid küsitleda. Käesolevas kriminaalasjas nähtub prokuröri abi poolt koostatud süüdistusaktist, et muuhulgas on tõenditeks kriminaalasjas kahtlustatava, kannatanute ja kaheteistkümne tunnistaja ütlused, vastastamine, meditsiinilised dokumendid ja asitõendid. Maakohus leiab, et kohtueelses menetluses ei ole üheselt välja selgitatud kõik kuriteo episoodide asjaolud. Kuigi lühimenetluse mõte on selles, et asi saaks kohtuistungil lahendatud ilma tunnistajaid välja kutsumata ja ka ilma kannatanute osavõtuta, kui nad ei soovi kohtuistungil osaleda, leiab kohus käesoleval juhul, et 2 antud kriminaalasja ei ole võimalik kohtuistungil lahendada ilma tunnistajate ütlusi kontrollimata ja ilma kannatanute kohalolekuta. Arvestades prokuröri abi poolt antud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja seda, et kahtlustatav ning kaitsja on peale toimiku materjalidega tutvumist jätkuvalt kahtlustatava süü eitamise positsioonil, ei pea maakohus võimalikuks antud asja vaadata läbi lühimenetluse korras. Vastavalt KrMS §235-1 lg.1 p.3 kontrollib kriminaaltoimiku saanud kohtunik sama seadustiku §24 – 27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Eeltoodu sätte alusel tuleb kriminaaltoimik tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile. Vastavalt KrMS §385 p.12 käesolev kohtumäärus määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Anne PALMISTE Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.