1-09-18302/13

(09230118147), millega ühendatud 1-10-42

(09230121089)Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi R.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Kohtuistuingi toimumise aeg 05.02.2010.a. Prokurör Katrin Tron Süüdistatav R.I - isikukood: xxx; Eesti kodanik, põhiharidusega; töötu; sisse registreeritud Xxx; varem kriminaalkorras karistatud kümnel korral: viimati 14.07.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi - vangistus 2 kuud; liitkaristus 2 kuud ja 28 päeva vangistust algusega 12.07.2009.a.; tõkend – vahi all pidamine alates 17.12.2009.a. (kahtlustatavana oli eelnevalt kinni peetud 27.-28.10.09) Kaitsja määratud korras Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R.I KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (2 kuu) võrra ning kandmisele kuulub karistus - 4 (neli) kuud vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva (27.10.28.10.2009.a) ja kandmisele kuulub 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend - vahi all pidamine jätta muutmata ning vangistuse (3 kuud 28 päeva) alguseks lugeda 17.12.2009.a.
2. Välja mõista R.I-lt hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 1 519,50 kr (üks tuhat viissada üheksateist krooni ja 50 senti) A-Selver AS-i kasuks.
3. Välja mõista R.I-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstav tasu 1 740 (üks tuhat seitsesada nelikümmend) krooni ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 3 200 (kolm tuhat kakssada) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB-is või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is, märkides viitenumbri 2800049777; selgitusse märkida kriminaalasja number ja süüdistatava nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Asitõendid – kriminaalasjale lisatud ümbrikud CD plaatidega, kus on kaupluse turvakaamerate salvestused – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. SÜÜDISTUS R.I isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, 17.10.2009.a. kella 17.35 ajal Tallinnas Vesivärava 37 A-Selver AS-le kuuluvas kaupluses varastas toiduaineid (erinevad juustud) summas 516 krooni. Samuti tema 18.10.2009.a. kella 15.02 ajal samast kauplusest püüdis varastada toiduaineid (juustu) summas 492 krooni, jättes kassas nende eest tasumata. Turvatöötajaid nähes suundus ta väljapääsu poole ning enne kinnipidamist jõudis lahkuda, kilekoti koos kaubaga jättis välisukse juurde. 3 Samuti tema 23.10.2009.a. kella 18.33 ajal samast kauplusest varastas toiduaineid (erinevad šokolaadid) summas 1 003,50 krooni. Samuti tema 17.12.2009.a. kella 10.20 ajal Tallinnas Juhkentali 33/35 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses püüdis varastada 10 Karl Fazeri šokolaaditahvlit kogumaksumusega 299,90 krooni. Möödus nendega kassadest, jättis kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi aga lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Nende tegudega pani R.I toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo - võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud süstemaatiliselt. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör taotles R.I süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning tema karistamist 1-aastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub karistus 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvata eelvangistusaeg. Rahuldamisele kuulub esitatud tsiviilhagi, kuna kahel korral õnnestus tal varastatud kaubaga lahkuda. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil kõigi varguse-episoodide toimepanemist süüdistuses esitatud ulatuses. Kinnitas, et tarvitas Tallinnas erinevate tuttavate juures elades narkootikume. Varastas kaupu, et neid maha müüa turul või kioskites. Sisse olevat ta registreeritud ema juurde Kohtla-Järvele, kuid konfliktide tõttu lahkus sealt, Tallinnas elukohta ei olnud. Ema olevat nõus ta pärast vangistusest vabanemist võtma elama enda juurde. Tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud, varastatu ulatust ei vaidlustanud. Prokuröri poolt taotletud karistust pidas ebaõiglaselt suureks. Kaitsja leidis, et kõik varguse episoodid on tõendamist leidnud ja R.I käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Tsiviilhagi pidas tõendatuks, vastuväiteid hagi suurusele ei esitanud. Prokuröri poolt taotletud karistust palus vähendada, kuna süüdistatava süü ei ole suur ja toimepandut on ta kahetsenud. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED
5. Kohus leiab, et R.I-le süüks arvatud teod lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: -tunnistaja JG ütlustega (I kd. tl. 2 - 4, 20 - 21), et 27.10.09 nägi ta turvatöötajana meest kes võttis riiulilt šokolaade, pani need kilekotti, kuid aru saades, et teda jälgitakse, jättis kilekoti šokolaadidega müügisaali. Kuna videosalvestistelt oli näha, et sama mees on varem ka samast kauplusest varastanud, pidas ta mehe kinni ja kutsus välja politsei. 23.10.09.a. oli ta kaamerast näinud sama meest, kes võttis riiulist mitu korda šokolaade, pani korvis olevasse kilekotti, väljus müügisaalist kauba eest maksmata ja turvatöötaja T. Dmitjeva ei jõudnud teda kinni pidada. 17.10.09.a. on videosalvestiselt näha, et sama mees juustuosakonnas võtab 5 pakki juustu, jätab kassas maksmata ja lahkub kauplusest. Sama mees 18.10.09.a. üritas varastada juustu, mille riiulist võttes paneb endale kilekotti, jätab kassas nende eest maksmata ja suundub väljapääsu poole, märgates turvatöötajat, viskab ta kilekoti kaubaga väljapääsu juurde ja jookseb minema. -A-Selver AS avaldustest nähtub, et 17.10.09.a. varastati neilt kaupa (erinevad juustud) summas 516 krooni ning paluvad end tunnistada tsiviilhagejaks (I kd. tl.5, 6); 18.10.09.a. 4 varastati nende kauplusest juustu summas 492 krooni (I kd. tl.9, 10), 23.10.09.a. varastatakse nende kauplusest erinevaid šokolaade summas 1003,50 krooni (tl.13). -kannatanu esindaja K. R ütluste kohaselt (I kd. tl. 15 - 16) nõuavad nad süüdlaselt kahju hüvitamist summas 1 519,50 krooni, s.o. varastatud juustud summas 516 krooni 17.10.09 ja varastatud šokolaadid summas 1003, 50 krooni 23.10.09.a. 18.10.09.a. varastatud kauba said nad tagasi, kuna varas viskas turvatöötajat märgates koti maha väljapääsu juurde. -tunnistaja TD ütluste kohaselt (I kd. tl. 18 - 19) nägi ta 18.10.09.a. turvakaamerast meest, kes juustu võttis ja endale kilekotti pani, jättis maksmata, läks juba väljapääsu poole, kuid turvatöötajat nähes pani jooksu ja kilekoti viskas maha. Kaup tagastati kauplusele. 23.10.9.a. nägi ta sama meest, kes kauba eest maksmata läks kilekotiga sissepääsu juurde, ta väljus nii kiiresti, et teda kinni pidada ei õnnestunud. Koheselt arvuti kaudu kontrollides selgus, et riiulist oli võetud 2 šokolaadi Kalev, 7 šokolaadi Kalevipoeg, 9 piimašokolaadi ja 6 tumedat šokolaadi. Videosalvestiselt selgus, et sama mees 17.10.09.a. varastas erinevaid juuste (5 pakki) summas 516 krooni, kauba eest maksmata väljus kauplusest. Sama mees peeti kinni Torupilli Selveris 27.10.2009.a. -asitõendina on vaadeldud 3-le CD plaadile salvestatud kaupluse videosalvestisi 17.10.09, 18.10.09 ja 23.10.09.a., kus on näha R.I sisenemine müügisaali, tema liikumine ja tegevus ning lahkumine kauplusest. Salvestistelt tehtud fotod on lisatud ka vaatlusprotokollile (I kd. tl.22 – 36). -kinnipidamisprotokolli kohaselt on R.I kahtlustatavana vargustes 27.10.09.a. ning vabastatud 28.10.09.a. kell 16.15 (I kd tl. 37-38). kinni peetud -kahtlustatavana üle kuulatud R.I on tunnistanud kauplusest vargusi 17.10.09, 18.10.09 ja 23.10.09.a. ja on kinnitanud, et varastas toiduaineid müümiseks ning kauba müüs maha Tallinnas keskturul. Väitis, et 17.10.09.a. võttis riiulilt ja pani kotti 5 pakki juustu ning kauplusest väljudes teda keegi ei peatanud. Tunnistas, et 23.10.09.a. võttis ta riiulist šokolaade, ei mäleta kui palju, pani need kilekotti, kauba eest ei maksnud, väljus kauplusest ja keegi teda ei peatanud (I kd. tl.39 - 40). -karistusregistri väljavõte (I kd. tl.42-43) kinnitab, et R.I on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude, aga ka väärtegude eest ( KarS § 199, § 218 lg 1 järgi). Ka viimane karistus oli talle mõistetud 14.07.09.a. otsusega süstemaatilise varguse katse eest (tl. 44 - 45). Ajal kui R.I oli taotlenud kriminaalasja läbivaatamist lühimenetluses, jätkas ta aga varguste toimepanemist. -Rimi Eesti Food AS –i avaldus (II kd. tl. 2) kinnitab, et 17.12.09.a. püüdis R.I varastada Juhkentali Säästumarketist šokolaade summas 299, 90 krooni. Sama tõendab ka tunnistaja AB oma ütlustes. Tunnistaja nägi, kuidas R.I oma jope alla pani 10 Fazeri šokolaadi (II tl.3 - 4). Kinnipidamisel on R.I vargust tunnistanud ja kahetsenud ega osanud oma tegu seletada ( II tl. 9 - 10). Samal päeval kui R.I kaupluses järjekordselt varguselt kinni peeti, pidi toimuma tema eelnevate varguste arutamine kohtuistungil. Kuna ta oma märgitud elukohas ei elanud, koostas kohus määruse tema vahistamiseks. 5 Sama päeva (17.12.09) pärastlõunal toimetati R.I küsitluseks kohtuniku juurde. Ta väitis, et kindlat elukohta tal ei ole, ta elas Tallinnas tänavatel ja tarvitas narkootikume ning tema halb väljanägemine on tingitud narkopohmelusest.
6. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R.I käitumine on õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuigi kaks vargust jäid katse staadiumisse, õnnestus tal kahel korral varastatud asjadega kauplusest lahkuda ning tema käitumine tuleb kvalifitseerida lõpuleviidud vargusena. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-98-08 p-s 10 on rõhutanud, et süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui väärteod (süüteod KarS § 199 või § 218 järgi) ning ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilisus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ning need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Kohus leiab, et R.I puhul on varastamine muutunud tema elustiiliks ja sissetulekute hankimise vahendiks. Teda on varem korduvalt süüdi mõistetud varguste eest ja arutatavas kriminaalasjas on tema süü tõendamist leidnud neljas varguse episoodis. Oma teod on ta toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ning R.I tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.
7. Põhjendatud on kohtu arvates A-Selver AS-i tsiviilhagi summas 1 519, 50 krooni. Eeluurimisel ega kohtuistungil süüdistatav ega tema kaitsja hagile vastuväiteid ei esitanud ning pidasid selle suurust tõendatuks, mistõttu hagi tuleb rahuldada. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. R.I süü kahes lõpuleviidud varguses on ülalkirjeldatud tõenditega tõendamist leidnud. Kauplusest varastatud 5 pakki juustu väärtuses 516 krooni ja 29 šokolaadi väärtusega 1003,50 krooni on siiani hüvitamata ning R.I-lt tulev välja mõista summa 1 519,50 krooni. Nii A-Selver AS avaldustega kui kannatanu esindaja K. R ütlustega, samuti videosalvestustega ja tunnistajate ütlustega on kindlaks tehtud varastatud kauba hulk ja täpne maksumus, ära on märgitud ka varastatud toodete koodid. Kohtul pole alust kahelda nende tõendite usaldusväärsuses.
8. Toimepandud tegude eest tuleb süüdlast ka karistada. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.I on isik, keda pole võimalik karistada rahalise karistusega, sest selline karistus ei ole tema puhul täidetav. Pikemat aega ei ole ta töötanud, ta on narkosõltlane, kel puudub kindel elukoht. Maksmata on rahatrahvid eelnevate väärtegude eest ja menetluskulud eelnevate kohtuotsuste järgi. Tema karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 6 Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et R.I süü ei ole suur, sest kahes episoodis jäi vargus katse staadiumisse ning suur ei ole ka vargustega tekitatud kahju. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus – 1 aasta vangistust on liialt range ning süüdlase mõjutamiseks on võimalik kohaldada 6-kuulist vangistust. Reaalne vangistus sellises ulatuses on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Lühimenetlusest tingituna tuleb seda karistust vähendada kolmandiku võrra ning mõistetavast karistusest tuleb kantuks lugeda 2 päeva eelvangistust, mil R.I oli kahtlustatavana kinni peetud (27.-28.10.09.a.). Seega kandmisele kuulub 3 kuud ja 28 päeva vangistust algusega 17.12.2009.a., s.o. päevast mil süüdistatav oli kohtumääruse alusel vahi alla võetud.
9. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 palga alammäära ehk 6525 krooni. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (poole sundrahast) riigi kanda, kuna menetluskulude täielik hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS § 238 lg 2, § 311-313, § 315 Kohtunik