Obsah (11)

§ 199 § 63 § 118 § 64 § 68 § 117 § 119 § 16 § 289 § 28 § 18

1-09-4280 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Resolutsioon) Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruaril 2010.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Kriminaalasja number 1-09-4280 (08240104583)

§ 199

lg 2 p 4, 5, § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi, üldmenetluse korras Ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav V.J Elukoht Xxx, Sillamäe, isikukood xxx, EV kodanik, kesk-eri haridus, emakeel – vene keel, ei tööta. Korduvalt kohtu poolt karistatud, viimati: - 21.09.2005.a Narva Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi vangistusega 1 a 11 k ja 27 päeva Tõkend – vahistamine alates 13.10.2008.a. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada V.J süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 63

lg-st 1 lähtudes tunnistada V.J süüdi

§ 118

p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt

§ 64lg-le 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista 1

(16)1-09-4280 V.J-ile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka V.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2008.a -14.09.2008, s.o 3 (kolm) päeva ning ärakandmisele kuulub seega karistus 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistuse kandmise aega hakata lugema alates 13.10.2008.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Asitõenid – NIKE dressipüksid, jope, välgumihkel Cricket, võtmekimp, lahjade sigarettide Artika pakk, 30 senti müntides, kahekroonine kupüür, naisterahva portree, kamspsun, spordisärk, sviiter, sokid, tossud, nuga - asuvad hoiul Narva politseiosakonnas – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Sularaha 1306 (üks tuhat kolmsada kuus) krooni, mis asuvad Rahandusministeeriumi kontol nr 10220004799019 SEB Pank pangas - tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist V.J-ile. Tsiviilhagid rahuldada täielikult. • Välja mõista V.J-ilt kannatanu Xxx(ik xxx, elukoht Xxx) kasuks 1110 (üks tuhat ükssada kümme) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. • Välja mõista V.J-ilt kannatanu Xxx(sünd xxx, elukoht Xxx) kasuks 10 055 (kümme tuhat viiskümmend viis) krooni ja 50 senti kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. KrMS § 175 lg 1 p 2, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja V.J-ilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt:  sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni;  kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3469 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa) krooni ja 20 senti;  kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest1239 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni;  kaitsja Galina Tšelnokova poolt 31.03.2009.a. eelistungil osutatud õigusabi eest 4838 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 04.12.2009.a eelistungil osutatud õigusabi eest 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) krooni;  kaitsja Galina Tšelnokova poolt 01.02.2010.a, 04.02.2010.a, 05.02.2010.a ja 09.02.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni;  kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 204 (kakssada neli) krooni ja 50 senti;  tunnistaja Xxxle hüvitatav sõidukulu 145 (ükssada nelikümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada V.J osaliselt sundraha tasumisest. Mõista V.J-ilt riigituludesse välja sundraha summas 6000 (kuus tuhat) krooni, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. Välja mõista V.J-ilt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tegemise eest:  1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni isiku ekspertiisiakti nr 132 koostamise eest (tl 222);  10 220 (kümme tuhat kakssada kakskümmend) krooni ekspertiisiakti nr GE-201108/5712 koostamise eest (tl 228);  5000 (viis tuhat) krooni isiku ekspertiisiakti nr 152 koostamise eest (tl 243);  2000 (kaks tuhat) krooni ekspertiisiakti nr SS-0645-08/5713 koostamise eest (tl 248). 2

(16)1-09-4280 Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti ﬁliaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „V.J, nr 1-09-4280, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal süüdistatavale kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates

märtsist 2010.a. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada eraldi KrMS
peatüki kohaselt, esitades määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu V.J süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes on varem karistatud varguse toimepanemise eest, taas 13.10.2008.a. kella 10.00 paiku Narvas aadressil Vaksali 13 asuva elumaja trepikojas võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata rebis pensionär Xxxlt käest käekoti, milles oli rahakott ja 1073 krooni raha ning püüdis põgeneda, kuid Puškini 3 maja juures oli kinnipeetud Xxxi poolt, kes oli kuulnud kannatanu appihüüdeid. Peale selle, V.J olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 12.09.2008.a. kella 14.
paiku Narvas aadressil Tallinna mnt 55 asuva Neste tankla juures võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil rebis Xxxlt käest kilekoti, milles oli rahakott maksumusega 100 krooni, sularaha summas 1010 krooni ja muid asju omamata kannatanu jaoks varalist väärtust, millega tekitas Xxxle kahju summas 1110 krooni. Oma tegudega pani V.J toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult ja olles isik, kes on varem toimepannud varguse s.o.

§ 199lg 2 p-des 4,5 ettenähtud kuriteo. 3

(16)1-09-4280 V.J süüdistatakse selles, et ta 02.10.2008.a. kella 18.00 paiku lõi Narvas, Pähklimäe 11 maja juures raske kehavigastuse tekitamise eesmärgil noaga Xxxit rindkere piirkonda, tekitades talle rindkere vasakul poolel rinnaõõnde tungiva haava koos südamevigastusega, s.o. tekitamise ajal eluohtliku tervisekahjustuse, peale mida sõitis jalgrattaga kohalt ära, aga Xxx oli toimetatud Narva Haigla, kus 08.11.2008 suri. Oma tegudega pani V.J toime raske tervisekahjustuse, mis oli eluohtlik tekitamise ajal, s.o.

§ 118p-s 1 ettenähtud kuriteo.

Samuti põhjustas V.J oma nimetatud tegudega ettevaatamatusest Xxxi surma, s.o. pani toime

§ 117lg-s 1 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav V.J tunnistas kohtuistungil ennast

§ 199

lg 2 p-des 4,5 ettenähtud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi.

§ 118

p 1 ja § 117 lg 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises tunnistas ta enda süüd osaliselt, kuna Xxx oleks võinud ka teda ära tappa. Prokurör leidis, et V.J-i süü on tõendatud nii 12.09.2008.a. kui ka 13.10.2008.a. toimepandud vargustes. Tuvastatud on ka see, et ta on varem toime pannud taolisi varguseid. Sellest tulenevalt on temale esitatud süüdistus

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi õigesti kvaliﬁtseeritud.

Kinnitust leidis see, et 02.10.2008.a. Pähklimäe 11 maja juures kell 18.00 V.J olles alkoholĳoobes lõi kakluse käigus noaga Xxxit, mille tagajärjel tekitas talle südame torkehaava

§ 118p 1 ja § 117 lg 1 järgi.

Kohtuliku uurimise käigus on tõendatud, et V.J läks kannatanule kallale ja peksis teda, aga mitte vastupidi. Süüdistatav oli teadlik, et noaga löömine rindkere piirkonda, mis on tõendatud ka kohtu arstliku ekspertiisiga, on ohtlik elule. Kohtuarst tuli järeldusele, et surma põhjuseks oli temale tekitatud vigastus – rindkere torkehaav südame piirkonnas. V.J-i süü on tõendatud ning kvaliﬁtseeritud õigesti

§ 118p 1 ja § 117 lg 1 järgi, ta pani toime kaks kuritegu korraga.

Prokurör palus karistada V.J-i reaalse vangistusega.

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi 2-aastase vangistusega ja

§ 118p 1 ja § 117 lg 1 järgi 8-aastase vangistusega.

Kohaldades

§ 64

lg 1 ning mõista talle karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 68kohaselt arvestada määratud karistuse hulka eelvangistuse aeg 12.09.2008.a.

kuni 14.09.2008.a. ja alates 12.10.2008.a. arvestada karistusaega. Kaitsja leidis, et V.J-i süü on tõendatud

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi.

V.J ei ole algusest saadik eitanud, et pani toime selle kuriteo. Kohtualune elas oma emaga, tal on äärmiselt raske materiaalne seisund. Xxx sundis teda alati tagastama raha ja sundis minema kuriteole. Xxx šantažeeris teda pidevalt, aga nimelt, et avaldab V.J-i saladuse, et ta on HIV-positiivne sugulastele. Kaitsja leiab, et

§ 118p 1 ja § 117 lg 1 järgi prokuröri poolt taotletav karistus on liialt karm.

Kogutud tõendite alusel on kaitsja veendumusel, et

§ 118

järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo peab ümber kvaliﬁtseerima

§ 119peale.

Kindlas ei tehtud, milleks oli V.J-ile kasulik Xxxi surm. Vastupidi tuvastatud sai see, et tragöödia päeval veetsid nad koos väga palju aega – kasiinos, üürisid maja. Lõpuks hakkasid nad tülitsema pisiasjade pärast. Xxx solvas kohtualust väga tugevalt ja selle tulemusena juhtus tragöödia. Kaitsja ei nõustu sellega, et V.J oli tüli algatajaks ja et esimesena läks kannatanule kallale. Tunnistajad, kes kõrvalt midagi nägid, kinnitasid, et kaklus ja tüli oli vastastikune ja pealegi olid mõlemad tugevas alkoholĳoobes. Tüli käigus V.J haavas Xxxit. See, et Xxxil oli nuga pole ümber lükatud. Tunnistaja Xxx seletas, kuidas kannatanu tõesti nägi autos nupuga nuga. Tüli ja kakluse tagajärjel viis Xxx V.J-i endast välja 4

(16)1-09-4280 nende solvangutega ja kuidas ta lõi kannatanut, ta lihtsalt ei mäleta. See juhtus kõik väga kiiresti. Kaitsja leiab, et kui on kahtlus, siis peaks see olema süüdistatava kasuks, kuna noahaava tekitamise hetkel polnud pealtnägĳaid. Kaitsja tahab pöörata tähelepanu sellele, et ta helistas ja tundis huvi oma sõbra tervise ja seisundi vastu. Käis ise politseis, et ennast üles anda, aga keegi ei teinud temast välja. See räägib sellest, et inimene kahetseb tehtut ja see puudutab tema tuttavat, kannatanu ise provotseeris seda avalikustades tervise saladuse süüdistatava sugulastele. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: - - asitõendi vaatlusprotokolli (tl 5) ja selle lisa fototabeli (tl 7-12); kahtlustatava V.J-i kinnipidamise protokolli 13.10.2008.a. (tl 18-20); Narva PO konstaabel Andrei Kanev`i ettekande 12.09.2008 (tl 40) V.J-i kinnipidamise kohta; kahtlustatava V.J-i kinnipidamise protokolli 12.09.2008.a. (tl 41-44); sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 72-73) ja selle lisa fototabeli (tl 75-89); süüdistatava puhtsüdamliku ülestunnistuse 13.10.2008.a.(tl 115), mille kohaselt O. V.J tunnistas, et tema 02.10.2008.a. õhtul Pähklimäe 11 maja juures tekkinud tõli käigus tema ja tema sõbra Xxxi vahel lõi enesekaitse eesmärgil teda noaga kõhu piirkonda. №a, millega ta Alekseid lõi, viskas ta prügipaaki. Hiljem sai ta teada, et tema sõber suri haiglas ära. Kahetseb kordasaadetut; asitõendi vaatlusprotokolli (tl 155) ja selle lisa fototabeli (tl 157); kannatanu tsiviilhagi suurust tõendavad dokumendid (tl 169); arstlik surmateatise (tl 171), mille kohaselt oli Xxxi surma vahetuks põhjuseks hüpostaatiline pneumoonia, varasemaks põhjuseks südamevigastus; Xxxi haigusloost väljavõte 07.11.2008.a, mille kohaselt põhidiagnoositi Xxxil parema südamekoja vigastus hemoperikardiga. Tüsistused peaaju hüpoksiline kahjustus, apalliline sündroom; asitõendi vaatlusprotokolli (tl 193-195) ja selle lisa fototabeli (tl 212); asitõendi vaatlusprotokolli (tl 214) ja selle lisa fototabeli (tl 216); isiku ekspertiisiakti nr 132 (tl 219-221); ekspertiisiakti nr GE-2011-08/5712 (tl 228-232); isiku ekspertiisiakti nr 152 (tl 237-240); ekspertiisiakti nr SS-0645-08/5713 (tl 246-247). Kohtuistungil, mis toimus 17.02.2010.a., pärast resolutiivosa kuulutamist ja edasikaebamise korra ning apellatsiooniõigusest loobumise võimaluse selgitamist andis süüdistatav V.J allkirja selle kohta, et ei soovi esitada apellatsioonkaebust. Kuna apellatsiooni esitamise õigusest kohtuistungil ei loobunud kannatanud ja prokurör, siis kohtuotsus ei jõustunud järgmisel päeval ning kohus leiab, et süüdimõistetu ei olnud seotud enda apellatsiooniõigusest loobumisega ning tal oli võimalik seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest ümber mõelda, mida ta ka käesoleval juhul tegi, esitades tähtaegselt apellatsioonkaebuse. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 5

(16)1-09-4280 Kuulanud ära süüdistatava, kannatanud ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et V.J-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises - võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult ja olles isik, kes on varem toime pannud varguse, s.o kuriteos

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi ja tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht elule ning teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest, s.o kuriteos

§ 118

p 1 ja § 117 lg 1 järgi on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti kvaliﬁtseeritud. V.J süüdistatuna

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Objektiivsest küljest seisneb vargus võõra vallasasja äravõtmises. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg-le 1 on asi kehaline ese. Varguse eseme seisukohalt peab olema tegemist asjaga, mida saab ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse objektiivne koosseis sisaldab kolme elementi:

a)võõra valduse lõpetamist;
b)uue valduse kehtestamist;
c)valduse ülekandumist, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Asja ebaseadusliku omastamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Varguse kvaliﬁkatsioonid sisalduvad lõike 2 erinevates punktides: p 4 varguse, röövimise või omastamise varem toime pannud isik on see, kes on selle eest varem süüdi mõistetud (kohtuotsus on jõustunud, kuid täitmisele pööramata, kannab karistust või on selle ära kandnud, kuid ei ole karistusregistrist kustutatud) või kes on varem varguse toime pannud, kuid ei ole selle eest veel süüdi mõistetud. p 5 vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne kriteerium) ja kui toimepanĳa arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium). Viimane kriteerium on määrav. Kolmas isik on see, kes ei ole süüteo kaastäideviĳa või osavõtja ega ole ka muul viisil süüdlasega lähedalt seotud. •

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemine kannatanu Xxx suhtes V.J-i süüdistatakse selles, et olles isik, kes on varem karistatud varguse toimepanemise eest taas 13.10.2008.a. kella 10.00 paiku Narvas aadressil Vaksali 13 asuva elumaja trepikojas võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata rebis pensionär Xxxlt käest käekoti, milles oli rahakott ja 1073 krooni raha ning püüdes põgeneda, kuid Puškini 3 maja juures oli kinnipeetud Xxxi poolt, kes oli kuulnud kannatanu appihüüdeid. V.J tunnistas ennast kohtuistungil nimetatud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi. Lisaks tema enda ütlustele tõendavad 13.10.2008.a. kl 10.00 tema poolt Narvas, Vaksali 13 asuva elumaja trepikojas Xxxle kuuluva vallasasja (s.o naiste käekoti) äravõtmist avalikult 6

(16)1-09-4280 selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu kohtuistungil antud ütlused, mis langevad kokku süüdistatava ütlustega. Nimetatud kuupäeval ja kohas V.J-i poolt varguse toimepanemist tõendavad veel tunnistaja Xxxkohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta täpselt ei mäleta millal kuulis hommikul õues seistes, suitsetades, et keegi vanem naine karjub ja trepikojast jooksis välja mingi poiss. Naisterahvas karjus, et noormees aidake palun. Tunnistaja nägi, et see poiss jookseb koos käekotiga minema ja vanaema karjub. Tunnistaja sai süüdistatava kätte ja peatas ta. Rahvas jooksis kohale ja kutsuti politsei. Süüdistatav viskas käekoti minema ja andis rahakoti tagasi. Tunnistaja ei mäleta, milline kott välja nägi, oli vist tumedat värvi, mitte väga suur. Kohus leiab, et tegemist on usaldusväärsete ütlustega, mis kinnitavad süüdistatava poolt 13.10.2008.a. kl 10.00 varguse toimepanemist, kuna arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud aega on eluliselt usutav see, et tunnistajal ei ole üksikasjaliselt meeles kõik detailid seoses nimetatud kuriteo toimepanemisega. V.J-i poolt varguse toimepanemist tõendavad ka teiste tunnistajate ütlustega kooskõlas olevad tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt oli ta 13.10.2008.a. tööl koos Xxxiga. Nad said väljakutse, et Puškini 5 maja hoovis naisterahval rebiti käest kott ja ta on kinnipeetud noormehe poolt. Sündmuskohal oli naine, kes oli erutatud ja ta ütles, et noormees järgnes talle trepikotta. Selgitas, et kinnipeetud noormees ongi see, kes talle järgnes sissekäiku. Nad tuvastasid isiku, see oli V.J, kes ütles, et sisenes trepikotta ja rebis kannatanu käest käekoti. Kannatanu seletas, et sisenedes trepikotta märkas, et tema järel sisenes noormees, kes rebis talt käest välja käekoti. Ta hakkas õues karjuma. Oli kell 10.00 hommikul ja õues olid juba inimesed. Ta hakkas karjuma ja üks noormees, kes oli ka seal lähedal, aitas kohtualuse kinni pidada. Lisaks eeltoodule kinnitab V.J-i poolt varguse toimepanemist 13.10.2008.a. kell 10.00 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 5) ja selle lisa fototabel (tl 7-12), mille kohaselt vaatluse objektiks on musta värvi kunstnahast daamikott. Koti ülaosas on kaks lühikest sanga (vigastusteta) ja üks pikk rihm – õlarihm (vigastusteta). Kotis on musta värvi kunstnahast rahakott, millel on klapiga suletav osa, kus on kaks sahtlit, milledes on 9 rahakupüüri kokku summas 1073 krooni (4 kahekroonist, 1 viiekroonine, 1 kümnekroonine, 1 viiekümnekroonine ja 2 sajakroonist), samuti Narvas aadressil Tallinna mnt 13 asuva kaupluse Maxima kassatšekk nr 381046 kuupäevast 13.10.2008.a. kellaaeg 09.52.40 summale 22, 50 krooni; pangakaart Xxx nimele. Valget värvi kilekott ARAXES. Koti üks sangadest on vigastatud – see on väljaveninud ja venitus kohtades on rebendid. Nimetatud protokoll kinnitab kannatanu ütluseid, et ta läks hommikul enne varguse toimepanemist poodi Maxima (kassatšekk nr 381046 kuupäevast 13.10.2008.a. kellaaeg 09.52.40) ja et noormees haaras käega kotist ja kilekotist (valget värvi kilekott ARAXES üks sangadest vigastatud), nad hakkasid seda kilekotti rebima. Samuti seda, et rahakott oli käekotis, ta oli musta värvi. Varguse toimepanemist V.J-i poolt eeltoodud ajal ja kohas kinnitab ka kahtlustatava O. V.J`i kinnipidamise protokoll 13.10.2008.a. (tl 18-20), mille kohaselt oli kinnipeetul jalas valget värvi tossud, musta värvi dressipüksid ja seljas halli värvi jope, musta värvi kampsun. Eeltoodust tulenevalt tõendeid kogumis hinnates ja kõrvutades jõudis kohus veendumusele, et tõendatud on see, et V.J-i võttis 13.10.2008.a. kella 10.00 paiku Narvas aadressil Vaksali 13 asuva elumaja trepikojas ära võõra vallasasja (naiste käekoti) selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult (kannatanu nähes ning kannatanu sai aru, et tegemist on õigusvastase käitumisega). Kuna karistusregistrist (tl 252-255) nähtub, et V.J-i on varasemalt karistatud varguse toimepanemise eest, siis tuleb tema poolt toime pandud vargus kvaliﬁtseerida

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi. 7

(16)1-09-4280 Kohus leiab, et süüdistatav pani

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt pane isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. •

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemine kannatanu Xxxsuhtes V.J-i süüdistatakse selles, et olles isik, kes on varem karistatud varguse eest, 12.09.2008.a. kella 14.10 paiku Narvas aadressil Tallinna mnt 55 asuva Neste tankla juures võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil rebis Xxxlt käest kilekoti, milles oli rahakott maksumusega 100 krooni, sularaha summas 1010 krooni ja muid asju omamata kannatanu jaoks varalist väärtust, millega tekitas Xxxle kahju summas 1110 krooni. Süüdistatav tunnistas ennast kohtuistungil nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ning tema ütlused kattusid täielikult kannatanu Xxxütlustega, kes nägi noormeest selja tagant, tegemist oli pika noormehega hallis jopes. Lisaks süüdistatava ja kannatanu ütlustele kinnitavad V.J-i poolt varguse toimepanemist 12.09.2008.a. kella 14.10 paiku Narvas aadressil Tallinna mnt 55 asuva Neste tankla juures tunnistaja Xxx(Xxx) kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt läks ta 12.09.2008.a. kell 14.00 Aasa kliinikusse ning nägi, et vanemale naisterahvale tõttab järgi noormees. №ormees haaras kilekotist midagi välja, pani kilekotist midagi vasakusse taskusse. Esimesel korral ei tulnud noormehel koti rebimine välja, teisel korral ta tõmbas nii kõvasti, et ainult kilekoti sangad jäid naisterahvale kätte. Tunnistaja helistas politseisse. №ormees oli umbes 180 cm pikk, heledad värvitud juuksed, helehall jope ja tumedad teksad. Samuti tunnistaja A. Kanevi ütlused, mille kohaselt edastati nende patrullile isiku tundemärgid ja nad pidasid kinni pikka kasvu noormehe. Kui tunnistaja jõudis sündmuskohale, siis oli seal vanem naine, kelle käest oli ära võetud kott, seletas, et oli pikka kasvu mees, heledas jopes kapuutsiga ja jooksis Astri poole. Nad kutsusid välja lisapatrulli, kes pidas noormehe kinni Narva Centrumis. Teine patrull tõi kohale naisterahva, kes ütles, et kinnipeetu on väga-väga sarnane. Tunnistaja tegi 12.09.2008.a. V.J-i kinnipidamise kohta ka vanemkomissarile ettekande (tl 40). V.J-i poolt varguse toimepanemist tõendab ka tema kinnipidamise protokoll 12.09.2008.a. (tl 41-44), mille kohaselt oli kinnipeetul seljas kapuutsiga halli värvi tuulejope, kapuutsiga musta värvi spordisärk, halli värvi sametpüksid, musta värvi tossud. Tal oli kaasas A.LeGog õllepurk, avamata sigarettide Bond pakk, kahe ühekuubilise mahtuvusega ühekordseks kaustuseks mõeldud süstlaga sigarettide Artika pakk, puidust käepidemega, millel on kirjad Babusja ja Jagusja kööginuga, pruuni värvi rahakott, milles on AS Autobuss bussipilet kuupäevast 12.09.2008.a., kellaaeg 12.22, raha - kaks viiesajakroonist kupüüri, kaks sajakroonist kupüüri, kolm kahekümne viie kroonist kupüüri, kaks viiekroonist kupüüri, kaks sajakroonist kupüüri, kolm kahekümne viie kroonist kupüüri, kaks viiekroonist kupüüri, kuus kahekroonist kupüüri ning 9 krooni eest metallraha. Eeltoodud tõendite vahel vastuolud puuduvad ning nad kogumis kinnitavad seda, et V.J võttis Xxxlt 12.09.2008.a. kella 14.10 paiku Narvas aadressil Tallinna mnt 55 asuva Neste 8

(16)1-09-4280 tankla juures ära koti, kus sees oli rahakott, s.o võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et süüdistatav pani

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

§ 118

p 1 ja § 117 lg 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises V.J süüdistatakse selles, et ta 02.10.2008.a. kella 18.00 paiku lõi Narvas Pähklimäe 11 maja juures raske kehavigastuse tekitamise eesmärgil noaga Xxxit rindkere piirkonda, tekitades talle rindkere vasakul poolel rinnaõõnde tungiva haava koos südamevigastusega, s.o. tekitamise ajal eluohtliku tervisekahjustuse, peale mida sõitis jälgrattaga kohalt ära, aga Xxx oli toimetatud Narva Haigla, kus 08.11.2008 suri. •

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu Raske tervisekahjustuse tekitamine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Eluohtlik on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. V.J on tunnistanud ennast süüdi selles, et tekitas 02.10.2008.a. kella 18.00 paiku Narvas Pähklimäe 11 maja juures Xxxile noahaava. Tema ütluste kohaselt läks ta eemale ja kui Xxx teda solvas, siis tuli tagasi ja lõi teda. Xxx vastas, enne oli nuga tema käes ja siis hiljem süüdistatava käes. №a sai süüdistatav enda kätte, kuna Xxx hoidis seda vist nõrgalt, ta sai kuidagi välja selle Xxxi käest, haavates isegi enda käelaba. Kakluse alguses nuga polnud, kakluse käigus ta kusagilt tekkis. Süüdistatav ise ka ei saanud aru, miks ta lõi kannatanut. Ta sai sellel hetkel, millal kannatanu haaras kinni kõhust ja ütles, et kutsugu kiirabi ja kui ta kukkus maha rohule, aru et oli löönud noaga. Kahe päeva pärast nägi ta Mariat ja Lenat, käis Narvas, nad kohtusid Maria juures kodus. Süüdistatav on 13.10.2008.a. andnud puhtsüdamliku ülestunnistuse(tl 115), mille tunnistas, et tema 02.10.2008.a. õhtul Pähklimäe 11 maja juures tekkinud tüli käigus tema ja tema sõbra Xxxi vahel lõi enesekaitse eesmärgil teda noaga kõhu piirkonda. №a, millega ta Alekseid lõi, viskas ta prügipaaki. Hiljem sai ta teada, et tema sõber suri haiglas ära. Kahetseb kordasaadetut. KrMS mõistet "puhtsüdamlik ülestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tähistatakse sellega isiku (kahtlustatava, süüdistatava) menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles ta võtab süüteo omaks. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul. KrMK § 48 lg-st 2 ja KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava poolt menetlejale antav suuline informatsioon vastavalt kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina. Asjaolu, et tegemist on ülestunnistusega, iseloomustab üksnes 9

(16)1-09-4280 ütluste sisu ega anna alust nende vormistamiseks mingi muul viisil. Eeltoodust tulenevalt ei kasuta kohus V.J-i poolt omakäeliselt kirjutatud „puhtsüdamlikku ülestunnistust” tõendina ning lähtub tema poolt kohtuistungil antud ütlustest. Nimetatud kuupäeval Xxxile noahaava tekitamist kinnitavad ka tunnistaja Xxxütlused, mille kohaselt oli ta tööpostil ning sai teate, et Pähklimäe 11 maja juures oli noahaavaga kannatanu. Kohal oli ainult kannatanu ja koos temaga oli üks naisterahvas. Kannatanu oli teadvusel. Enne oli kaklus, mille käigus teda löödi noaga. Nende juurde tuli meesterahvas, kes nägi oma korteri aknast, kuidas kaklus toimus ja kuidas sündmuskohalt sõitis jalgrattal minema noormees, kes seisatas prügikonteineri juures ja midagi viskas välja. Prügikonteinerist leidsid nad noa, süüdistatav lahkus sündmuskohalt jalgrattal. Kui nad läksid ümber maja, siis nägid mahajäänud jalgratast. Tunnistaja Xxxi poolt nimetatud meesterahvas, kes nägi oma korteri aknast (9. korruse aknast, rõdult) kaklust pealt, oli Xxx, kes kohtuistungil kinnitas, et nägi kaklust, mis toimus 02.10.2008.a. Pähklimäe tn maja 11 õues. Tunnistaja nägi, et noormees tuli tagasi teise poisi juurde, midagi nad rääkisid ja siis hakkasid kaklema. Kui ta tuli tagasi, siis hoidis kannatanut käega kinni kaelast ja lõi kolm korda. №ormees sõitis maja nr 7 suunas jalgrattaga, mööda sõites konteinerist ta peatus ja midagi viskas sinna. Tunnistaja käis koos politseiga konteineri juures, nägi lahtikäivat nuga. Kehaehituse järgi võib tegemist olla süüdistatavaga. Rasket tervisekahjustuse tekitamist nägi pealt ka tunnistaja Xxx, kes kohtuistungil antud ütluste kohaselt vaatas kaklust aknast, nad elasid teisel korrusel. Xxx ei tahtnud tunnistaja ütluste kohaselt seda kaklust, ta ütles V.J-ile, et rahunegu maha. V.J oli väga agressiivne, tõukas Xxxit kogu aeg. Tunnistajale tundus kakluse lõpus, et V.J lõi kannatanut rusikaga kõhtu, ta nägi, kuidas lõi, aga millega ei näinud. Kakluse käigus lõi. Kannatanu kukkus pärast löögi saamist maha rohu peale. Tunnistaja nägi kannatanu riietel verd. Kannatanu tuli akna alla ja palus kutsuda välja kiirabi. Järgmisel päeval kui nad kohtusid V.J ütles, et väga kahetseb seda, et ta ise ka ei oodanud, et nii juhtub. Kohus avaldas prokuröri taotlusel

§ 289

kohaselt tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks pärast seda, mil tunnistaja väitis, et samal päeval talle keegi ei helistanud eeluurimisel antud lause, et umbes tunni aja pärast helistas talle V.J ja küsis, kuidas on lood Xxxil. Tunnistaja kinnitas, et talle meenus eeluurimisel öelda ning ta kinnitas helistamist samal päeval. Kohus leiab, et arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud aega on eluliselt usutav, et tunnistajal ei ole kõik nimetatud kuriteoga seonduv detailselt meeles ning tema ütlusi saab pidada usaldusväärseteks. Xxxile noahaava tekitamist kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 193-195) ja selle lisa fototabel (tl 212), milles vaadeldi Xxxi riietust, mille kohaselt jope teise sisselõike alumine punkt asub sama tasku ülaosas ja tõmbelukule lähemal, selle äärest 7 cm kaugusel ja 23 cm kaugusel jope alläärest. Selle sisselõike ülemine punkt asub 25, 3 cm kaugusel jope alläärest ja umbes 6,5 cm kaugusel tõmbeluku äärest. See sisselõige on jopet läbiv st, et sisevooder on samuti läbi lõigatud. Jope sisseetikett, mis on õmmeldud vasakusse õmblusse, on peaaegu üleni pruunikat värvi. Kampsuni krael ning rinnal oleval joonistusel on näha pruunikat värvi plekid. Kampsuni esiosal on vasaku tasku kohal umbes 2, 3 cm pikkune sisselõige, mille alumine punkt on 25 cm kõrgusel kampsuni alläärest ning 17 cm kaugusel vasakust külgõmblusest. Sisselõik ülemine punkt asub 27, 3 cm kõrgusel kampsuni alläärest ning 17, 5 kaugusel vasakust külgõmblusest. See on kampsuni esiosa läbiv sisselõige. Kogu spordisärk on määrdunud pruunikat värvi plekkidega. Spordisärgil joonistuste all on siledate äärtega umbes 2, 3 cm pikkune sisselõige, mille alumine punkt asub 22, 5 cm kõrgusel spordisärgi allsäärest ja 20, 5 cm kaugusel vasakust küljeõmblusest. Ülemine punkt asub 9 cm kaugusel vasaku külgõmbluse ülemisest punktist ning 21 cm kaugusel selle horisontaalõmblusest. Sisselõige on spordisärki läbiv st, et seda on näha ka spordisärgi siseküljelt. Spordisärgi siseküljel on samuti pruunikat värvi plekid. Sviitril on varrukatel ja külgedel helepruuni värvi 10

(16)1-09-4280 plekid. Pealisõmbluste all on sviitril siledate äärtega umbes 2, 3 cm pikkune sisselõige, mille ülemine punkt asub umbes 8 cm kaugusel ülalnimetatud pealisõmbluse alumisest äärest, 20 cm kaugusel vasakust küljeõmblusest ning 27, 3 cm kaugusel alläärest. Sisselõike alumine punkt asub 25 cm kaugusel sviitri alläärest ja 19, 5 cm kaugusel vasakust küljeõmblusest. Süüdistatava viibimist sündmuskohal kinnitavad ka tunnistaja J. Sõranaja ütlused, mille kohaselt olid 02.10.2008.a. Pähklimäel koos Xxx ja V.J. Tunnistaja nägi V.J järgmisel päeval, ta tuli Pähklimäele Maria ja tema juurde. V.J ütles Xxx`i löömise kohta, et ta oli ise sellises seisundis, et ise ehmus. V.J-i poolt noa kasutamist Xxxile raske tervisekahjustuse tekitamisel tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 214) ja selle lisa fototabel (tl 216), mille kohaselt on vaatluse objektiks nuga, üldpikkusega umbes 197 mm. Tera pikkus on umbes 80 mm. Tera otsast 42 mm kaugusel on täke, pikkusega umbes 10 mm. Tera ülaosas noapideme juures on graveeritud üks loom kaslastest, mille all on kirjutatud stainless. Esialgu oli see liigendnuga, aga noapideme ja tera kokkupuute koht on altpoolt kinni keevitatud, seepärast nuga on võimatu kokku panna. №apidemel on rõngas, läbimõõduga umbes 22 mm. №apidemel vasakul on punast puitu imiteeriv kaunistus, mis on kinnitatud noapidemele 2 needi abil. Paremal pool piki noapidet on metallist kinnitus, mille abil on võimalik noa näiteks rõivale kinnitada. Vaadeldud noa kasutamist kuriteo toimepanemisel kinnitavad ka tunnistaja Xxxi ütlused, mille kohaselt nägi ta prügikonteineris lahtikäivat nuga ning ka süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli kakkupandava noaga. Tunnistajate ütlusi kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 72-73) ja selle lisa fototabel (tl 75-89), mille kohaselt on vaatluse objektiks Narvas, Pähklimäe maja nr 11 kolmanda trepikoja juures asuv asfalteeritud teelõik. 8, 5 meetri kaugusel trepikojast, ukse vastas, on asfaldil vihmast laiali valgunud vere plekid, mis on ebakorrapärased ja asuvad pindalal mõõtmetega 95 x 20 cm. Pähklimäe 9 maja otsas oleval platsil seisavad kaks prügikonteinerit, milledest üks seisab majale lähemal, teine kaugemal. Kaugemas konteineris, mis on prügiga kaetud, lebab prügi peal nuga üldpikkusega 19, 5 cm, tera pikkus 8, 5 cm. Küljel on nupp, tera on käepidemega ühe pikkune. №a käepidemel on puidust liist. Pähklimäe 7 hoovi edasisel vaatlusel on esimese trepikoja akende all betoonäärisel avastatud erksinist värvi raamiga mägiratas, raamil on kiri ROCK 200 STREAM. Jalgratta vasakul pedaalil oli rohututt. Samuti asitõendi vaatlusprotokoll (tl 155) ja selle lisa fototabel (tl 157), mille kohaselt on vaatluse objektiks eresinist värvi raamiga jalgratas, raamil on kiri ROCK 200 STREAM. Esiratta kohale on kinnitatud helkur. Jalgrattal on number M02011214. Jalgratta rattad ning raam on poriga määrdunud. Raske tervisekahjustuse esinemist Xxxil kinnitab tunnistaja Xxx, kes töötab Narva Haiglas teraapia osakonnas, on sisehaiguste arst. Tema ütluste kohaselt oli A. Xxx 2008.a oktoobris toodud üle nende osakonda reanimatsiooni osakonnast, kuhu ta oli toimetatud peale operatsiooni. Xxxil oli seisund, kui peaaju on juba surnud, aga keha funktsioneerib. Seda seisundit nimetatakse hüpotaksia. Ta oli nende osakonnas 5 päeva ning 5.-nda päeva hommikul ta suri. Kõik need tervisehäired võisid tunnistaja ütluste kohaselt olla seotud noahaavaga südames. Xxxil raske tervisekahjustuse esinemist kinnitab ka Xxxi haigusloost väljavõte 07.11.2008.a, mille kohaselt põhidiagnoositi Xxxil parema südamekoja vigastus hemoperikardiga. Tüsistused peaaju hüpoksiline kahjustus, apalliline sündroom. 11

(16)1-09-4280 Samuti tõendab Xxxil raske tervise kahjustuse olemasolu isiku ekspertiisiakt nr 152 (tl 237240), mille kohaselt Xxxil esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: rindkere vasakul poolel rinnaõõnde tungiv haav koos südamevigastustega, mis tekkisid üheaegselt torke-lõikerelva toimel, milleks võis olla ka nuga; konkreetselt avaldada relva omadusi ei osutu võimalikuks, kuna meditsiinidokumentides puudub haava morfoloogiliste omaduste kirjeldus, haavakanali sügavus, haavakanali suund jne. Rindkeresse tungiv haav koos südame vigastustega põhjustab elavate isikute puhul eluohtliku tervisekahjustuse selle tekitamise hetkel. Vasakule rindkeresse tungiva haava saamise hetkel võis kannatanu olla ükskõik millises asendis, nagu näiteks seista, istuda, lamada, kuna nahahaava paiknemise piirkond ei välista selle tekkimist taolistes asendites. Ei ole välistatud võimalus, et pärast südame vigastusega rindkeresse tungiva haava saamist, võis kannatanu sooritada rea aktiivseid sihipäraseid tegevusi nagu näiteks, liikuda, rääkida, kaitsta jne. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused, mille kohaselt oli nuga esilagu kannatanu Xxxi käes, ei vasta tegelikkusele, kuna see ei leidnud kohtulikul uurimisel kinnitust. Nimetatut ei kinnita isiku ekspertiisiakt nr 132 (tl 219-221), mille kohaselt V.J esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel 15.10.2008.a. kl 11.30 pindmine parenemisstaadiumis lõikevigastus parema labakäe pihkmisel pinnal ning marrastus vasaku kõrvalesta taga. Parema labakäe lõikevigastus on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik et löögist lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga), võimalik et määruses näidatud ajal – 02.10.2008.a. Arvestades lõikevigastuse paiknemist ja pinnapealsust on vähetõenäoline, et parema labakäe lõikevigastus tekkis noatera tugeval kinnihaaramisel noa järgneva väljatõmbamisega ründaja käest. Süüdistatava poolt antud ütluste eesmärgiks oli arvatavasti näidata, et tegemist oli hädakaitsega. Vastavalt

§ 28

lõikele 1 ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Seega kui isegi pidada V.J-i väidet tegelikkusele vastavaks, siis saades noa enda kätte ei olnud enam tegemist olukorraga, kus ta oli hädakaitse seisundis. Kannatanu poolt noa kasutamist, s.o käepidemest kinnihoidmist ja V.J-i poolt nimetatud noaga enda käe vigastamist ei kinnita ka ekspertiisiakt nr GE-2011-08/5712 (tl 228-232), mille kohaselt arvab ekspert DNA analüüsi tulemusel, et proovidest: 1) proov noa tera vasakult poolt; 2) proov jalgratta juhtraua otsikutelt; 3) proov jalgratta juhtraua otsikutelt määratletud DNA proﬁilid on kokkulangevad Xxxi võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga, kuid mitte V.J-i võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. Xxxi võrdlusproovist määratletud DNA proﬁili esinemissagedus on 1, 4 x 10-12 . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA proﬁil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 7, 0 x 1011 inimese kohta. №a tera paremalt poolt DNA analüüsiks võetud proovist õnnestus määratleda DNA proﬁil, mis on pärit peamiselt ühelt isikult. See peamiselt ühelt isikult pärinev DNA proﬁil on kokkulangev Xxxi võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga, kuid mitte V.J-i võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. №a käepideme ümmarguselt sõrmeaugult DNA analüüsiks võetud proovist õnnestus määratleda täielik DNA segaproﬁil, milles ühtlasi tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA proﬁil. See peamine DNA proﬁil on kokkulangev V.J-i võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. V.J-i võrdlusproovist määratletud DNA proﬁili esinemissagedus on 4, 7 x 10-13 . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA proﬁil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2, 1 x 1012 inimese kohta. Saadud DNA segaprofiil pole seostatav Xxxi võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. Proovide noa käepidemelt (pealt poolt, alt poolt) ja jalgratta juhtraua otsikutelt õnnestus määratleda täielikult DNA segaproﬁilid. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V.J-ilt pärineva bioloogilise 12

(16)1-09-4280 materjali sisaldumist nendes segaproovides. Saadud DNA proﬁilid ei ole seostatavad Xxxi võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. Ka kannatanu Xxxkinnitas kohtuistungil, et Xxx ei kandnud kunagi nuga kaasas. Ta teab seda, kuna ta suhtles temaga pidevalt, nägi teda iga päev, ta elas nendega. Tunnistaja L. Xxx andis kohtuistungil väga ebalevaid ütlusi selle kohta, kas Xxxil oli nuga. Ta vastas, et vist oli käes nuga, hiljem vastas, et nägi väikest nuga. Kohtuistungil väitis tunnistaja ka esilagu, et süüdistatav ütles talle, et lõi kannatanut aga mitte noaga. Eeluurimisel aga andis ta ütlusi, mille kohaselt ütles süüdistatav talle, et kannatanu viis ta endast välja, solvas teda ning siis oli süüdistatav kannatanut noaga kõhtu torganud. Nimetatud vastuolud tunnistaja ütlustes annavad alust järeldada, et tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega selle osas, mis puudutab seda, kas Xxxil oli nuga või mitte. №a olemasolu kannatanul ei kinnita ekspertiisiaktid, kuna sealt ei nähtu, et Xxx oleks noa käepidemest kinni hoidnud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et V.J pani

§ 118

p 1 järgi kvaliﬁtseeritav kuritegu toime kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. V.J lüües kannatanule noaga kõhtu pidas võimalikuks raske tervisekahjustuse tekitamist ja möönas seda. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et nimetatud kuritegu oli toime pandud ettevaatamatusest. Kohtuistungil vastas süüdistatav prokuröri küsimusele, et kas ta saab aru, et noaga lüües võib inimese ära tappa, et loomulikult ta saab. •

§ 117

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu Surma ettevaatamatu põhjustamise on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. V.J-i poolt kannatanule tervisekahjustamise tekitamine, millega kaasnes oht elule leidis tõendamist eelpool. Nimetatud teoga kaasnenud surma põhjustamine ettevaatamatusest on tõendatud arstliku surmateatisega (tl 171), mille kohaselt oli Xxxi surma vahetuks põhjuseks hüpostaatiline pneumoonia, varasemaks põhjuseks südamevigastus ja ka isiku ekspertiisiaktiga nr 152 (tl 237-240), mille kohaselt Xxxi surm saabus südame vigastusega rindkeresse tungiva torke-lõikehaava tekitamise tõttu koos järgneva ulatusliku välise ja sisemise verejooksu, hemorraagilise šoki (tingitud verekaotusest) tekkega, mis tõi endaga kaasa südame õmblusega operatsiooni läbiviimise vajaduse, järgnevate sügava peaaju funktsioonide häirete (kooma), hüpostaatilise kopsupõletiku ja ägeda hingamis- ja südamepuudulikkusega. Peamiseks põhjuseks Xxxi surma saabumises on talle tekitatud trauma – rindkeresse tungiv torke-lõikehaav, mis põhjustas raske eluohtliku seisundi, nõudes laialdaste erinevate meditsiiniliste meetmete kasutusele võttu. Subjektiivsest küljest iseloomustab nimetatud koosseisu ettevaatamatus. Kohus leiab, et O. V.J pani nimetatud kuriteo toime kergemeelsusest.

§ 18

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. 13

(16)1-09-4280 Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuna tõendamist leidis, et V.J tekitas kannatanule Xxxile tahtlikult raske tervisekahjustuse ja põhjustas seejuures ka ettevaatamatusest tema surma, siis tuleb tema tegu subsumeerida §-de 117 ja 118 järgi kogumina. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid

58 mõttes ei esine, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvaliﬁtseeritavate kuritegude toimepanemisel ning puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult (

§ 199

lg 2 p 4, 5) ning ettevaatamatusest (

§ 117

lg 1) ja süüvõimelistena teise astme kuriteod ja tahtlikult esimese astme kuriteo (

§ 118p 1).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust ning ka süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Samuti arvestas kohus süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest nähtus, et ta kahetseb toimepandut. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et V.J-i tuleb karistada nimetatud kuriteo toimepanemise eest arvestades kahte episoodi vangistusega kaks aastat, kuna ta on tunnistanud ennast nimetatud kuritegude toimepanemises süüdi ning kahetsenud tehtut.

§ 118

p 1 ja § 117 lg 1 järgi lähtudes

§ 63

lg-st 1 peab kohus põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet, mõista talle vangistus alla keskmist määra, s.o 6 aastat ja 6 kuud, kuna ta pani esmakordselt toime nii raske isikuvastase kuriteo. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka süüdistatava tervisliku seisundiga ning sellega, et

§ 118p 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo pani ta toime kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et vastavalt

§ 64

lg-le 1 tuleb lugeda kergem karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõista V.J-ile liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise aja hulka V.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2008.a -14.09.2008, s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuulub seega karistus 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise aega tuleb hakata lugema alates 13.10.2008.a. 14

(16)1-09-4280 IV Asitõendid Vastavalt KrMS 126 lg 3 p-le 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenid – NIKE dressipüksid, jope, välgumihkel Cricket, võtmekimp, lahjade sigarettide Artika pakk, 30 senti müntides, kahekroonine kupüür, naisterahva portree, kamspsun, spordisärk, sviiter, sokid, tossud, nuga - asuvad hoiul Narva politseiosakonnas – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. KrMS 126 lg 3 p 2 muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Sularaha 1306 krooni, mis asuvad Rahandusministeeriumi kontol nr 10220004799019 SEB Pank pangas - tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist V.J-ile. V Tsiviilhagi • Xxxtsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Xxxon esitanud kohtule tsiviilhagi nõudes kahju summas 1110 krooni hüvitamist, mis tal tekkis seetõttu, et 12.09.2008.a. kella 14.10 paiku Narvas aadressil Tallinna mnt 55 asuva Neste tankla juures rebis V.J temalt käest kilekoti, milles oli rahakott maksumusega 100 krooni, sularaha summas 1010 krooni ja muid asju omamata kannatanu jaoks varalist väärtust, millega tekitas Xxxle kahju summas 1110 krooni. Kohtuistungil jäi kannatanu enda nõude juurde. V.J hagile vastu ei vaielnud, nõustudes tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning mõista V.J-ilt välja kannatanu Xxxkasuks 1110 krooni. • Xxxtsiviilhagi Xxxon esitanud süüdistatava vastu tsiviilhagi summas 10 055, 50 krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kannatanu jäi kohtuistungil enda nõude juurde. Kannatanu poolt seoses enda poja Xxxi surmaga kantud matusekulusid summas 10 055 krooni tõendavad toimikus olevad arved (tl 169). 15

(16)1-09-4280 V.J hagile vastu ei vaielnud, nõustudes tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning mõista V.J-ilt välja kannatanu Xxxkasuks 10 055, 50 krooni. VI Menetluskulud Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub V.J-ilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 10 875 krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tekkimisega tekkinud kulud. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Samuti peab kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel tunnistajal, Xxxl, seoses käesoleva kriminaalmenetlusega tekkinud sõidukulud, bussipileti maksumus sõiduks kohtuistungile Tallinnast Narva summas 145 krooni (tl 86). Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 310, 311-313, 315. Mari-Liis Avikson Kohtunik Reet Popova Rahvakohtunik Aime Semjonova Rahvakohtunik 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.