← Eesti

1-09-2552/19

Obsah (4)§ 139§ 195§ 107§ 197

Kriminaalasi nr 1-09-2552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 07 mai 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-2552 Täi

§ 139

lg 2 p 1, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 03.03.1994.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust; 3) 10.06.1996.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 4) 28.11.1997.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 5) 07.10.1998.

§ 195

lg 1 järgi 3 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 11 kuud vabadusekaotust; 6) 22.01.2002.

§ 107

lg 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 7) 20.02.2002.

§ 197

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 8) 29.08.2002.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 7 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 9) 05.05.2003.

§ 139

lg 2 p 2 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust; 10) 14.06.2005.a Harju Maakohtu poolt KarS § 330 järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 10 kuud 13 päeva vangistust; 11) 28.03.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 10 kuud vangistust tingimisi 2aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta K.Ringimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta K.R ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist isikuga, kellel on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja suhtlemisega – ta ei saa olla grupis teistega, tekivad konfliktid. K.R on karistatud vangistuse ajal ka distsiplinaarkorras. Prokurör leiab, et kinnipeetav peaks loobuma täielikult alkoholis, vanglas selleks programmid, milles tuleks osaleda. Kaitsja leiab, et K.R on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna tal on vabaduses olemas kindel elukoht, samuti võimalus kohe tööle asuda. Vangistusest on juba üle poole kantud ja distsiplinaarkorras on teda karistatud vaid ühe korra. K.R on andnud lubaduse, et ta enam alkoholi ei tarvita ja vabaduses saaks ta asuda hüvitama kahjusid. K.R ise kinnitab, et ta edaspidi loodab hoiduda nii alkoholi tarvitamisest kui ka uutest kuritegudest. Tal on tööandjaga, kelle juures ta ka varem töötas, kokkulepe, et saab sinna kohe uuesti tööle. Elama hakkab ta tööandja korteris ja kellegagi ei suhtle, mis välistavat ka uute kuritegude toimepanemise. K.R selgitab, et ka varem ei olnud tal töötamisega probleeme, et „kui ta teeb tööd, siis teeb tööd ja kui joob, siis joob, joomine ei sega tööd“. Kinnipeetav selgitab, et teda ei ole varem enne tähtaega vabastatud, mistõttu soovib seda väga. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on 2

(3)tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. K.R on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et K.R ei saa vabastada ennetähtaegselt. Tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, teda on korduvalt karistatud ka vangistusega, mida ta on pidanud reaalselt ära kandma. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks 2007.a teda karistada vangistusega, mille kandmisest ta tingimuslikult vabastati ja määrati kriminaalhooldusele. K.R aga ei õigustanud usaldust ja katseajal pani toime kaks uut kuritegu, millest üks oli toime pandud sama tööandja vara suhtes, kelle korteris ta peale vabanemist uuesti elama hakkab ja kelle juurde tööle kavatseb minna. Seega on tema suhtes varem juba teostatud kriminaalhooldust, s.h on olnud olemas sama toetav võrgustik, kes ka praegu vabanemise korral, kuid kriminaalhooldus on olnud tulemusteta - ta pani toime uued kuriteod. Seega tema suhtes uue kriminaalhoolduse teostamisel puuduvad perspektiivid. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et K.R on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist vanglas, omades kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus K.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.