lg 2 p 1, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 03.03.1994.
lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust; 3) 10.06.1996.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 4) 28.11.1997.
lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 5) 07.10.1998.
lg 1 järgi 3 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 11 kuud vabadusekaotust; 6) 22.01.2002.
lg 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 7) 20.02.2002.
lg 2 p 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 8) 29.08.2002.
lg 2 p 1, 2, 3 järgi 7 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 9) 05.05.2003.
lg 2 p 2 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust; 10) 14.06.2005.a Harju Maakohtu poolt KarS § 330 järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 10 kuud 13 päeva vangistust; 11) 28.03.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 10 kuud vangistust tingimisi 2aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta K.Ringimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta K.R ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist isikuga, kellel on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja suhtlemisega – ta ei saa olla grupis teistega, tekivad konfliktid. K.R on karistatud vangistuse ajal ka distsiplinaarkorras. Prokurör leiab, et kinnipeetav peaks loobuma täielikult alkoholis, vanglas selleks programmid, milles tuleks osaleda. Kaitsja leiab, et K.R on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna tal on vabaduses olemas kindel elukoht, samuti võimalus kohe tööle asuda. Vangistusest on juba üle poole kantud ja distsiplinaarkorras on teda karistatud vaid ühe korra. K.R on andnud lubaduse, et ta enam alkoholi ei tarvita ja vabaduses saaks ta asuda hüvitama kahjusid. K.R ise kinnitab, et ta edaspidi loodab hoiduda nii alkoholi tarvitamisest kui ka uutest kuritegudest. Tal on tööandjaga, kelle juures ta ka varem töötas, kokkulepe, et saab sinna kohe uuesti tööle. Elama hakkab ta tööandja korteris ja kellegagi ei suhtle, mis välistavat ka uute kuritegude toimepanemise. K.R selgitab, et ka varem ei olnud tal töötamisega probleeme, et „kui ta teeb tööd, siis teeb tööd ja kui joob, siis joob, joomine ei sega tööd“. Kinnipeetav selgitab, et teda ei ole varem enne tähtaega vabastatud, mistõttu soovib seda väga. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.