← Eesti

1-05-794/42

Obsah (8)§ 76§ 751§ 75§ 78§ 214§ 68§ 65§ 1

Kriminaalasi nr 1-05-794 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24 mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus18 mai 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-05-794 Täitmi

§ 76

lg 4 alusel määrata G.S-ile katseaeg kuni 13.09.2012.a kaasaarvatult.

§ 751lg-le 3 vastavalt määrata G.S-ile elektroonilise valve kestuseks 2 (kaks) kuud.

Kohustada G.S täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid 1

(4)oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 alusel määrata G.S-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest või töö mitteleidmisel võtta ennast sama tähtaja jooksul arvele töötukassas; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Määrus G.S-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Ta rtu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talitusele.

§ 78

p 2 kohaselt hakata G.S-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse G.S-i keha külge. Vabastada süüdimõistetu G.S karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK G.S on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 16.11.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 105-794

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.01.2004.a, s.o 2 päeva karistuse hulka ja karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.03.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.09.2007.a ja lõpeb 13.09.2012.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 14.03.2010.a. G.S esitas 01.02.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 12.03.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 18.05.2010.a seisuga on G.S-i kandmata karistusaeg 2 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. G.S on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 2

(4)1) 14.03.2003.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab G.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör leiab, et kuigi vangistuse kandmise ajal on G.S käitunud korralikult ja ka vabaduses on täidetud tingimused tema ennetähtaegseks vabastamiseks – tuleb arvestada ka toimepandud kuriteo raskust ja jätta ta käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, kuna esimese astme kuriteo eest, mis ta pani toime katseajal, ärakantud karistusaeg ei ole piisav. Kaitsja leiab, et G.S tuleks vabastada enne tähtaega. Süüdimõistetu on käitunud vangistuse ajal eeskujulikult. Vangistus on olnud küllalt pikk selleks, et mõelda toimunu üle ja G.S on väitnud, et ta on teinud omad järeldused. Vabaduses on G.S ootamas vanemad ja vend, kelle kõigiga on säilinud hea suhe. Samuti on teda vabaduses ootamas enne vangistust kooselust sündinud laps, kes vajab isa tuge. Ka vangistuse ajal on G.S võimaluste piires võtnud osa lapse rahalisest toetamisest. G.S on võimalus kohe ka tööle asuda.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

G.S on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.S on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Kuigi teda käesolevalt on karistatud kuriteo eest, mis on toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal ja tegemist oli esimese astme kuriteoga, võiks olla esimest korda vangistust kandvale isikule käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg küllaldane, et teha vajalikud järeldused. See, et isikul on soov liikuda paranemise suunas, tõestab senine karistuse kandmise aeg, mis on kulgenud probleemideta. Vangla iseloomustab G.S positiivselt. Vanglas viibimise ajal ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. G.S on säilinud head suhted lähedastega. Peale vabanemist on tal olemas kindel elukoht. Samuti on tal olemas kokkulepped töökoha osas. Eeldatavasti on kinnipeetaval vabanedes olemas kõik eeldused resotsialiseerumiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul G.Sulevane elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kõige eelneva põhjal leiab kohtunik, et G.S on võimalik enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata kaks kuud nagu pani ette kriminaalhooldaja ning tulenevalt

§ 175 lg-st 4 hakkab see tähtaeg kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse G.S-i keha külge. 3

(4)

§ 76lg-le 4 tuginevalt kestab G.S-i katseaeg kuni13.09.2012.

a. Sellel ajal tuleb allutada G.S

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb G.S

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist ühe kuu jooksul.

Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb G.S-ile 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ja

§ 75

lg 2 p 7 alusel keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.