Kriminaalasi nr 1-09-17327 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21 mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 18 mai 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-17327 T
§ 140
lg 2 p 1 ja § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 2) 28.04.1997.
§ 139
lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 3) 12.03.1998.
§ 139
lg 2 p 2, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust; 4) 03.06.1999.
§ 197
lg 2 p 1 ja § 139 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 5) 17.08.2000.
§ 139
lg 2 p 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust; 6) 21.11.2000.
§ 139
lg 2 p 2, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust; 7) 10.01.2002.
§ 139
lg 2 p 2, 3, § 197 lg 2 p 1, 3 ja § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta ja 9 kuud vabadusekaotust; 8) 24.04.2002.
§ 139
lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1, 3, 31 järgi 2 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust; 9) 16.10.2003.
§ 139
lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust; 10) 23.02.2004.a Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust; 11) 27.10.2004.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 2, 7 - § 25 lg 2, 3 järgi 5 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 12) 20.05.2005.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 5 kuud vangistust, lõplikuks karistus 10 kuud vangistust ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta T.Z tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta T.Z ennetähtaegset vabastamist, kuna teda on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud. T.Z peaks endale kõigepealt teadvustama alkoholiprobleemi. T.Z ise palub ennast veelkord enne tähtaega vabastada, kuna ta saab aru, et käitus valesti ja tahaks vabaduses tegeleda ka enda alkoholiprobleemiga. Viimati vabaduses olles tekkisid tal perekondlikud probleemid, mis viisid uuesti alkoholi tarvitamiseni. Käesolevalt on tal isa haigestunud ja T.Z kardab, et kui ta ei vabane, siis tal puudub võimalus isa näha. Vabanedes loodab ta ka tööle saada. 2
(3)KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. T.Z on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 6 kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. T.Z on kriminaalkorras käesolevaks ajaks karistatud 14-l korral, vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks ta vabastada tingimisi enne tähtaega. T.Z aga ei kasutanud antud võimalust – ta rikkus katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. T.Z suhtumist kohustustesse näitab kohtu arvates ilmekalt ka see, et ta ei ilmunud määratud ajal karistust kandma, vaid tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist vanglasse. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et lisaks kohustuse rikkumisele on T.Z ennetähtaegse vabastamisega määratud katseajal pannud toime ka uue kuriteo, mille eest teda 27.10.2009.a karistati vangistusega ja mõisteti liitkaristus 2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus T.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)