KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2009. a, Tallinn (põhistustega otsus 27. oktoober 2009. a) Kriminaalasja number 1-0

§ 25

lg 2 ja § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav N.F ik xxx; elukoht: xxx; viibib Vanglas; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; keskharidus; ei tööta tõkend: vahistamine Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Tunnistada N.F KarS §

§ 25lg 2 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada N.F Kar

S § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi süüdi ja tuginedes KarS § 60 lg 1 ja 3 mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. 2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada N.F-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega mõistetud üldkasulik töö 56 tundi, millele vastab 28 päeva vangistust. Liitkaristuse pikkuseks on seega 8 kuud 28 päeva vangistust KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluva vangistuse alguseks lugeda 22.04.
3. a. N.F suhtes kohaldatud jõustumisel. tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista N.F-ilt riigituludesse välja menetluskulud osaliselt, nimelt määratud kaitsjale kohtuistungil osalemise eest riigi poolt makstud tasu 660 krooni. Sundraha ja kaitsjatasu ülejäänud osa jätta välja mõistmata. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: N.F, 1-09-10119, kaitsjatasu. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Põhjendusega kohtuotsus koostatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral
4. oktoobriks
5. a. Menetluskulude otsustus on võimalik vaidlustada eraldi määruskaebe korras. Kohus juhindub KrMS § 238, § 306; § 311, 313, § 315 sätetest. Süüdistuse sisu N.F süüdistatakse selles, et ta, varem (21.09.2008 ja 30.01.2009) vargusi toime pannud isikuna, 22.04.2009 kella 13.20 paiku Tallinna linnas Telliskivi 61 asuvas Rimi Eesti Food AS Säästumarketi kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis võtta ära 10 suitsuvorsti Moskva väärtusega 555 krooni kokku, kuid tema tegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 3 Seega pani N.F oma tahtliku tegevusega toime süstemaatilise võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmise katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse N.F selles, et tema 22.04.2009 kella 17.30 paiku Tallinna linnas Vana-Lõuna 4 asuvas Rimi Eesti Food AS Säästumarketi kauplusest püüdis võõra vallaasjana selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära 13 suitsuvorsti „Moskva“ väärtusega kokku 721, 50 krooni, tehes seda vägivallaga, hammustades teda varguse järgselt kinni pidama tulnud turvatöötajat Aleksandr Butsovit käest ning lüües talle kiviga pähe. Seega pani N.F oma tahtliku tegevusega toime katse võtta ära võõrast vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades s.o KarS § 200 lg 1 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et N.F süü selles, et ta 22.04.
6. a kella 13.20 paiku püüdis Tallinnas Telliskivi 61 asuvast „Säästumarketi“ kauplusest varastada 10 suitsuvorsti „Moskva“ väärtusega 555 krooni, on tõendatud tunnistaja N. J (tl 35-36) ja N.F enda (tl 37-39) ütlustega. Nii N. J kui N.F on andnud ütlusi selle kohta, et N.F läks 22.04.
7. a umbes kell 13.20 Telliskivi 61 asuvasse „Säästumarketi“ kauplusesse, kus pani seljakotti 10 latti suitsuvorsti „Moskva“. Seejärel püüdis ta sisenemiseks ettenähtud väravate kaudu müügisaalist väljuda vorsti eest maksmata. Nähes aga turvatöötajat (N. Jt) enda poole tulemas, jooksis ta saali tagasi ja ladus joogiosakonnas vorstid kotist välja. Seejärel toimetati ta turvaruumi ja kutsuti politsei. Nii mõlema ütlustest kui Rimi Eesti Food AS-i 22.04.
8. a avaldusest (tl 34) nähtub, et suitsuvorstid on tagastatud rikkumata. Seega pani N.Foime varguse katse – vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Kuivõrd karistusregistri teatise (tl 54-56) kohaselt on N.F varem korduvalt karistatud samalaadsete tegude (viimati 21.09.
9. a ja 30.01.
10. a) eest, on tegemist süstemaatilise varguse katsega, mis on kvalifitseeritav KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kuna N.F on varem kriminaalkorras karistatud ning nii tema tegude iseloomust kui tema enda ütlustest ilmneb, et tal puudub sissetulek, leiab kohus, et karistusliigina tuleb valida vangistus. Arvestades seda, et asjade väärtus, mida N.F püüdis varastada, jäi alla 1000 krooni, ning tegu jäi katse staadiumi, leiab kohus, et nimetatud teo eest tuleb N.F karistada alammäära lähedase, s.o 3 kuu pikkuse vangistusega. Samuti on tõendatud N.F süü selles, et ta samal päeval kella 17:00 paiku püüdis Tallinnas Vana-Lõuna 4 asuvast „Säästumarketi “ kauplusest varastada 13 latti suitsuvorsti. Ka sel korral takistas teo lõpuleviimist turvatöötaja, kuid N.F hakkas kinnipidamisel vastu, hammustades turvatöötajat ja lüües teda kiviga pähe, mistõttu kasvas vargus üle röövimise katseks. Teo toimepanemine on tõendatud N.F enda ja kannatanu A. Butusovi ütlustega, samuti kannatanu läbivaatuse protokolliga ja patsiendikaardiga. A. Butusovi ütluste (tl 4-5; 22-23; 42-43) kohaselt oli ta 22.04.

1. a tööl Vana-Lõuna 4 asuvas „Säästumarketi“ kaupluses. Kella 17:10 paiku nägi ta, kuidas üks naisterahvas (N.F ) pani kaasas olnud kilekotti 13 latti täissuitsuvorsti. A. Butusov jälgis N.F, kuna too oli ka varem seal poes käinud ja müüjad olid rääkinud, et ta varastab. Kui J. 4 N.F hakkas kauplusest väljuma vorstide eest tasumata, pidas A. Butusov ta kinni ja palus näidata, mis tal kotis on. Naine püüdis põgeneda, joostes välisuste poole. Kuna automaatuksed kohe ei avanenud, õnnestus A. Butusovil N.F seljakotist kinni haarata, kuid naine üritas end lahti rebida ja vehkis kätega. A. Butusov haaras tast kinni, kuid kuna N.F rabeles kõvasti, kaotas A. Butusov tasakaalu ja nad kukkusid koos tänavale maha. Seal lõi naine A. Butusovile kiviga vastu pead, vasaku oimu piirkonda. Lisaks hammustas naine teda randmest. A. Butusovi väiteid selle kohta, et N.F teda hammustas ja kiviga lõi, kinnitavad isiku läbivaatuse protokoll (tl 6-9), millele lisatud fotolt on näha hammustusjälg, samuti patsiendikaart (tl 10-11), mille kohaselt A. Butusovil tuvastati pealaenaha pindmine vigastus ja küünarvarre pindmine vigastus. N.F on samuti andnud ütlusi selle kohta, et üritas varastada vorsti, peites need kotti. Kui ta hakkas poest väljuma tuli tema juurde turvamees ja palus temaga kaasa minna. N.F püüdis turvamehe eest ära joosta, kuid viimane haaras tast kinni. Kukkudes hakkas N.F turvamehele vastu ja pärast seda, kui too oli teda põlvega kõhtu löönud, hammustas teda käest ning lõi talle ka trepil vedelenud kiviga vastu pead (tl 16-19). Ka hilisemal ülekuulamisel (tl 46-49) ja kohtuistungil väitis N.F, et hammustas turvamehe kätt ja lõi talle kiviga vastu pead enda kaitseks pärast seda, kui turvamees oli talle jalaga kõhtu löönud. Kohus nimetatud väiteid siiski usaldusväärseks ei pea ja leiab, et kogutud tõendid osutavad sellele, et N.F püüdis küll pääseda A. Butusovi käest, kuid seda koos poest võetud kaubaga. Nimelt ilmneb nii A. Butusovi kui N.F enda ütlustest, et N.F hakkas osutama vastupanu kohe, kui A. Butusov üritas teda kinni hoida. Selleks hetkeks ei olnud vargus veel lõpule viidud, kuna N.F ei olnud kehtestanud lõplikult oma valdust poe müügisaalist võetud vorstide suhtes. Samas ei olnud ta ka varguse katsest vabatahtlikult loobunud – A. Butusovi ütluste kohaselt lasi N.F kilekoti, milles olid müügisaalist võetud vorstid, lahti alles rüseluse käigus (tl 44). See tähendab, et N.F lasi koti käest lahti sunnitult, rüseluse tõttu. Eelnevast nähtub, et N.F ei tarvitanud vägivalda mitte üksnes A. Butusovi käest vabanemiseks, vaid ka selleks, et asjade hõivamine lõpule viia. A. Butusovi ütlustest ei ilmne, millisel hetkel täpselt N.F rüseluse käigus koti käest lahti lasi, kuid kohtu hinnangul ei oma see sündmusele hinnangu andmisel tähtsust, kuna kogu vastupanu osutamist, sh hammustamist ja kiviga löömist käsitab kohus ühtsest tahtest kantud käitumisena. Eelnevast tulenevalt on N.F tegu kvalifitseeritav röövimise katsena KarS § 200 lg 1 § 25 lg 2 järgi. Selle teo eest on karistusena ette nähtud kahe- kuni kümneaastane vangistus. KarS § 25 lg 6 kohaselt võib kohus aga süüteokatse puhul karistust kergendada KarS § 60 sätestatud korras. Arvestades, et vara väärtus, mida N.F ära võtta püüdis, ei olnud suur ning ka A. Butusovile tekitati vaid kergeid tervisekahjustusi (A. Butusov on 24.04.
2. a ülekuulamisel märkinud, et tal ei ole pretensioone seoses sellega, et naisterahvas talle vastupanu osutades füüsilist valu põhjustas (tl 24)), leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud KarS § 60 kohaldamine ning kohus mõistab karistuseks 1 aasta vangistust. Kuna mõlemad mõistetud karistused on varavastaste süütegude eest ning KarS §

§ 25lg 2 järgi mõistetud karistus on oluliselt kergem kui Kar

S § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistus, loeb kohus KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristust mõistes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Liitkaristus on seega üks aasta vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, tuleb mõistetud karistust vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mistõttu ära kantav karistus on kaheksa kuud vangistust. Mõlemad käesolevas otsuses käsitletud teod on pandud toime pärast Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse ära kandmist. Sellest tulenevalt tuleb mõistetud karistusele KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 liita varasema otsusega mõistetud ärakandmata karistus 56 tundi üldkasulikku tööd. 56 tunnile üldkasulikule tööle vastab 28 5 päeva vangistust. Seega on ära kantava karistuse pikkus kokku 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt loetakse karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Sellest tulenevalt loeb kohus karistuse kandmise alguseks 22.04.
3. a. KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi
4. lõike kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates siiski süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Nii tegude iseloomust kui N.F ütlustest nähtub, et tal on raske majanduslik olukord, mistõttu on ilmne, et ta ei suuda menetluskulusid täies ulatuses tasuda. Sellest tulenevalt mõistab kohus menetluskulud N.F-ilt riigi kasuks välja osaliselt – määratud kaitsjale riigi poolt kohtumenetluses osalemise eest makstud tasu 660 krooni osas. Sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu ülejäänud osa jätab kohus N.F-ilt välja mõistmata. Sten Lind Kohtunik