1-09-11748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 oktoober 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-11748
(08230116093)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi I.J-i süüdistus KarS § 263 p 1, 2 järgi lühimenetluses Prokurör Algis Sepp Süüdistatav I.J Ik: xxx, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub; endine elukoht xxx, asukoht: kannab karistust Vanglas. Tõkend: elukohast lahkumise keeld tühistatud, kannab karistust Harju Maakohtu 06.11.2008 otsuse alusel Vanglas alates 04.11.
- Varasem karistatus:
- Narva Linnakohtu 17.05.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 3 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Karistus KarS § 74 lg 4 alusel pööratud täitmisele hilisema (Harju Maakohus; Liivalaia kohtumaja, 17.04.2006) määrusega;
- Harju Maakohtu 11.03.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi vangistus 1 aasta; KrMS § 238 lg 2 alusel ja KarS § 74 alusel vangistus 8 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga;
- Harju Maakohtu 06.11.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 5 kuud. Lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 28 päeva. Karistuse algus 04.11.2008.a. 1 Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON
- I.J süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
- KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
- KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, suurendada I.J-ile Harju Maakohtu 06.11.2008 otsusega mõistetud karistust, so vangistust 1 aasta ja 28 päeva käesoleva otsusega mõistetava karistuse, so 4 kuulise vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõista I.J-ile liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 04.11.
- I.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2748 (kaks tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.J, 1-09-11748, kaitsjatasu“.
- I.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 55 tegemisel tekkinud kulu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „I.J, 1-09-11748, ekspertiisi tasu“.
- Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Asitõend: CD plaat videosalvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
- peatüki
- jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: I.J-i süüdistatakse selles, et tema 25.09.2008.a kella 20.00 paiku Tallinnas, Viru Väljak 4/6 asuvas kaubanduskeskuses Viru Keskus tõukas teda seoses varguse kahtlusega kinni pidama asunud turvatöötaja RS’i vastu Viru Keskuse klaasust nii, et RS kukkus, mille tagajärjel RS tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse (parema õlavarreluu murd), mis vajas operatiivset ravi. Sellega I.J pani toime KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avaliku korra raske rikkumine vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule 2 Kohtuistungil süüdistatav I.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu leidis, et süüdistatavat tuleb karistada täie rangusega. Tal on väike laps ja vigastatud käsi annab tunda ning põhjustab raskusi lapse eest hoolitsemisel. Kaitsja asus seisukohale, et kohus peaks kaaluma süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslikku hinnangut teisiti, kvalifitseerides selle KarS § 121 järgi ning süüdistatava poolt süüteo kui sellise toimepanemine on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 26.09.2008 ja 05.12.2008 koostatud kannatanu RS’i ülekuulamisprotokollide kohaselt 25.09.2008 kella 20:00 paiku, olles tööl Viru keskuses turvatöötajana, märkas ta kahtlast noormeest, keda nad asusid koos teise turvatöötaja OR jälitama. Peale seda, kui noormees Instrumentaariumi kauplusest väljus, tunnistaja läks ta juurde ning palus kaasa tulla turvakontrolliks. №ormees viskas oma sülearvuti koti maha ja proovis eest ära joosta. Kannatanu haaras temast kinni ning noormees rabeles ja lükkas teda eemale vastu klaasust. Kannatanu kukkus vastu klaasust, sest I.J joostes tõukas teda küünarnukiga. №ormehe võtsid kinni teised turvatöötajad, sest kannatanu avastas, et ei suuda oma kätt enam liigutada. Kannatanule kutsuti kiirabi. Kannatanul oli purunenud parem õlavarreluu. Hiljem selgus, et noormehe kotis oli fooliumkott ning kauplusele Instrumentaarium kuuluvad prillid. (t/l 2-5, 29-30) 26.09.2008 koostatud isiku läbivaatuse protokollist koos fotodega nähtub, et 26.09.2008 oli kannatanu RSi parem käsi sidemetes. (t/l 11-13) 24.11.2008 koostatud tunnistaja OR ülekuulamisprotokolli kohaselt 25.09.2008 tema olles tööl Viru keskuses turvatöötajana hakkas koos turvatöötaja RS jälgima noormeest, kelle kohta olid nad saanud teate Tallinna Kaubamaja turvateenistuse käest. Nad otsustasid noormeest kontrollida. Peale seda kui noormees väljus Instrumentaariumi kauplusest pöördusid nad koos Riinaga noormehe poole ja palusid turvakontrolliks kaasa tulla. Seejärel noormees pani jooksu Tammsaare pargi poole, viskas maha õlakoti. Tunnistaja jooksis vaskpoolsete klaasuste juurde, noormees ja R jooksid parempoolsete uste suunas. Kui tunnistaja oli jõudnud läbi klaasuste välja nägi, et noormees jooksis keskusesse tagasi ning järgnes talle. Kuidas R vigastada sai tunnistaja ei näinud. (t/l 24-26) 27.11.2008 koostatud tunnistaja V G ülekuulamisprotokolli kohaselt 02.10.2008 oli ta tööl turvatöötajana Viru keskuses, kui tema juurde tuli noormees nimega Jevgeni. №ormees palus tal aidata võtta ühendust turvatöötajaga, keda ta oli tõuganud ning kes oli seetõttu haiglasse sattunud. №ormees soovis vabandada, kinkida lilli ja anda raha ravimiseks. Tunnistaja helistas R , kuid R temaga kohtuda ei soovinud ning lubas rääkida sellest uurijaga. Peale seda hakkas noormees nutma ning ütles, et kardab, et R vanemad annavad talle peksa selle eest, mis juhtunud oli. Avalduse tagasivõtmise kohta noormees midagi ei rääkinud.(t/l 27-28) RS ravidokumentidest nähtuvalt hospitaliseeriti ta erakorralise haigena 25.09.2008 ITK ortopeedia osakonda ning diagnoositi õlavarreluu proksimaalse otsa murd ning teostati operatsioon LCP plaadiga. (t/l 34-42) 11.03.2009 koostatud isiku ekspertiisiakti nr 55 eksperdiarvamusest nähtuvalt meditsiinidokumentide andmetel 25.09.2008 lda-Tallinna Keskhaiglas RS'il diagnoositi parema õlavarreluu luukeha kaugmise osa murd, mis vajas operatiivset ravi. Antud tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal kannatanu poolt kirjeldatud viisil - paiskumisest vastu kõva tömpi pinda (uks). Tervisekahjustus ei ole eluohtlik ega põhjusta töövõime kaotust 40 % ulatuses, ravikestus ei ületanud 4 kuud. Kohtumeditsiiniliselt ei ole tegemist raske kehalise haigusega. RS'il käesoleval ajal esinev parema ülajäseme funktsioonihäire on kujunenud parema õlavarre närvipõimiku sünnitrauma püsitagajärjena. (t/l 45-48) 3 26.09.2008 koostatud kahtlustatava I.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunnista ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 25.09.2008 kella 20:00 paiku Viru keskuses tuli tema juurde kaks turvatöötajat ning palusid tal kontrolliks kaasa tulla. Hakkas kartma, sest on kuulnud, et Viru keskuse turvatöötajad peksavad kinnipeetud isikuid ja ta ei teadnud, mis on temaga kaasas olnud koti sees, sest see ei kuulunud talle. Tema tuttav Mihhail, kes läks tualetti, andis selle talle hoida. Ta otsustas turvatöötajate eest põgeneda, keegi tiris teda jopest, millepeale ta puges jopest välja, kott kukkus maha, jooksis vastu klaasust, rabeles kinnihoidjast lahti ning ta peeti erariietes meesterahva poolt kinni. I.J kedagi ei tõuganud, kui ta oma rabelemisega turvatöötajale luumurru põhjustas, on tal väga kahju. (t/l 7-9) 21.01.2009 koostatud kahtlustatava I.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end osaliselt süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 02.10.2008 läks Viru keskusesse, et leida turvatöötajat, kellel murdus tema kinnipidamisel käeluu. Tahtis tema ees vabandada ja teda rahaliselt aidata. Rääkis sellest ühe teise Viru keskuse turvatöötajaga, kes helistas talle. Kokkusaamist ta ei küsinud, sest kartis omakohut kannatanu poolt. Kuid kannatanu soovis temaga kohtuda hiljem. Ta ei tunnista end süüdi kannatanu tõukamises, vaid selles, et tema kinnipidamise tõttu ta murdis oma käeluu. Tal on tõesti väga kahju, et tüdruk viga sai. Ta arvab, et tunnistaja jooksis hooga teda kinni hoides vastu klaasust ning tema vajus talle korra peale. (t/l 31-33) 26.03.2009 koostatud õiendist nähtuvalt I.J-i andmed puuduvad, sest ta ei ole 2006 ja 2007 tuludeklaratsiooni esitanud. (t/l 64) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel I.J-i süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu RS´i ütlusi, tunnistajate OR ja V G ütlusi, isiku ekspertiisiakti nr 55, isiku läbivaatuse protokolli, RSi ravidokumente, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on kahtlustatav seletanud, et ta ei ole kannatanut tõuganud, vaid ta rabeles, et haardest vabaneda ja võis kukkuda turvatöötajale peale, kuid kohus loeb usaldusväärsemaks kannatanu selgitusi selle kohta, et kui kahtlustatav oli end riietest vabanenud, millest kannatanu kinni hoidis, siis jooksis kahtlustatav ukse juurde, kuid automaatselt avanev uks ei avane kohe, vaid viivitusega ja seetõttu jõudis kannatanu kahtlustatavale järele ning kahtlustatav pidi kinnipidamise vältimiseks kannatanu endast eemale saama seniks kuni uksed avanevad. Seega tegutses kahtlustatav kannatanut tõugates teadlikult ja tahtlikult, teades seda, et ta viibib avalikus kohas ja et teda on tulnud kinni pidama naissoost turvatöötaja. Samas ei nähtu süüdistatava käitumisest seda, et kannatanule tervise kahjustamine oleks olnud tema eesmärgiks ning ta ei tegutsenud selle eesmärgi saavutamise nimel. Tegemist oli sooviga põgeneda ning põgenemise käigus kannatanu tõukamisel pidi ta aru saama sellest, et ta võib kannatanule tervisekahjustuse põhjustada, kuid sellele vaatamata tegutses ta edasi, mistõttu ta nõustus kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega. Sellisel juhul on aga tegemist kaudse tahtlusega, mis oluliselt mõjutab süü suurust. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1, 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema pani toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et tema kinnipidamisel tõukas turvatöötajat vastu klaasust, nii et RS kukkus, tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine kannatanu suhtes oli lugupidamatuse väljendamine ja Viru keskuses viibivate inimeste rahu häiriv tegevus. Taoline käitumine leidis aset kaubanduskeskuses, mistõttu oli tegemist rahvarohke ja avaliku kohaga. Süüdistatav tõukas avalikus kohas naisterahvast, millega näitas üles ka oma ülimat lugupidamatust vastassugupoole vastu, millega ta seda enam häiris teiste avalikus kohas viibivate isikute õiglustunnet ning pani sellega toime avaliku korra rikkumise KarS § 262 mõttes. Kuivõrd süüdistatav tõukas kannatanut, siis tegu on käsitletav vägivallatsemisena ja selle tagajärjel tervisekahjustuse tekitamine on hinnatav vägivallana KarS § 263 p 1 mõttes. Kannatanule 4 tekitati tervisekahjustus, mis vajas operatiivset sekkumist. Kuivõrd süüdistatav tõukas Viru keskuse turvatöötajat turvatöötaja tööülesannete täitmisel ja ta sai turvatöötaja vormiriietusest aru, et tegemist oli turvatöötajaga, kes ongi palgatud sinna selleks, et tagada avalik kord ja kinni pidada vargad kauplusest, siis nende tööülesannete täitmise hetkel vägivalla kasutamine sellise isiku suhtes avalikus kohas on käsitletav vastuhakkamisena avaliku korda kaitsvale isikule. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 263 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud 3 korda ning süüdistatav kannab käesoleval ajal järjekordset vangistust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud kahetsust toimepandus, millise kahetsuse siiruses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalides nähtuvalt süüdistataval puudub legaalne sissetulek, millele annab kinnitust asjaolu, et süüdistataval on senini tasumata temale määratud rahatrahvid ja muud rahalised kohustused ning süüdistatav kannab karistust varavastase süüteo toimepanemise eest. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime katseajal ja eelmine karistus pöörati täitmisele liitkaristuse näol Harju Maakohtu 06.11.2008 otsusega, siis tuleb süüdistatavale mõista vangistus, mis kuulub liitmisele eelmise otsusega mõistetud liitkaristusega. Kohus lähtub karistuste liitmisel asjaolust, et süüdistatav kannab karistust varavastaste süütegude toimepanemise eest ja menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda teiseliigilise süüteo toimepanemises. Seetõttu, arvestades erinevat tahtlust, süüteo toimepanemise teistsugust eesmärki ja tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb täies ulatuses liita eelmise otsusega mõistetud liitkaristusele KarS § 65 lg 1 alusel. Karistuse määra osas peab kohus oluliseks seda, et kannatanule tekitati tervisekahjustus, mis vajas operatiivset sekkumist, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on tagajärje mõttes suur. Samas on tegemist kaudse tahtluse vormiga, so tahtluse madalaima vormiga ning süüdistatava tegutsemise eesmärgiks ei olnud kannatanule tervisekahjustuse tekitamine. Seetõttu, arvestades nii süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tahtluse vormi, kui ka kahetsust toimepandus, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas põhjustatud tervisekahjustuse raskust arvestades ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Märt Toming kohtunik 5