Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus S.F süüdistatakse selles, et tema, 03.septembril 2008.a. grupis koos K.F-iga tungisid aknaliistude ja aknaklaasi eest tõstmise ning seejärel seestpoolt aknahaagi avamise teel ebaseaduslikult sisse valdaja s.o L.V. tahte vastaselt Tartus XXX asuvasse L.V. kuuluvasse korterisse. Sellega pani S.F toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.F-ile karistuseks 2 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui S.F ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.F tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. S.F-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et S.F-i puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. S.F ei tööta ja tema sissetuleku moodustab pension 1400 krooni, millest igakuiselt peetakse täitemenetluse käigus kinni 200 krooni. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks S.F-ile üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.F
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.
Määrata S.F katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. S.F-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista S.F-ilt riigituludesse menetluskuludena kaitsja tasu viissada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.