lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.V-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista S.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidt`i poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud S.V on varem karistatud KarS § 218 lg 1 järgi Põhja PP poolt 01.04.2009.a. rahatrahviga 300 krooni ja 22.04.2009.a. rahatrahviga 180 krooni, trahvid on tasumata. 21.05.2009.a. kella 17:45 ajal läks S.V xxxx Säästumarketi kauplusesse ning pani ostukorvi leiva, saia ja vorsti. Pudeli Rahva Viina väärtusega 59 krooni pani ta jope põuetaskusse. Kassas maksis ta ära toiduaine eest, kuid viina eest jättis tasumata. Peale kassast möödumist peeti ta turvatöötaja poolt kinni. S.V tunnistas, et varastas pudeli viina ning tagastas selle kauplusele. Materiaalset kahju ei tekitatud. II Süüdistuse sisu S.V süüdistatakse selles, et tema, olles 01.04.2009.a. ja 22.04.2009.a. karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS 218 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni ja 180 krooni, püüdis 21.05.2009.a. kella 17:45 ajal xxxx Säästumarketi kauplusest varastada pudeli Rahva Viina väärtusega 59 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Seega S.V, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Ain Tali taotleb Valeri S.V süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi rahalise karistusega 38 miinimumpäevamäära, s.o. 1900 krooni. IV Kohtu põhjendused Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus S.V käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Valeri 2 S.V käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava S.V puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 350 krooni.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ Tiit Kullerkupp Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 14.novembril 2009.a №oremreferent Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.