1-08-3092/9

Kriminaalasi nr 1-08-3092 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-08-3092 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Alar Häidberg Kinnipeetav L.M isikukood: xxx; Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata L.M, isikukood: xxx, temale Tartu Maakohtu 10.04.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista L.M-ilt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber
2. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 10.11.2009.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht L.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 10.04.2008.a otsusega KarS KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 25.04.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 9 kuud vangistust karistuse kandmise algusega alates 21.11.2007.a. Karistusaeg algas 21.11.2007.a ja lõppeb 20.08.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 15.10.2009.a. 1 L.M on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 16.04.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – § 139 lg 1 järgi 6 päeva aresti; 2) 25.04.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1 ja § 323 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; 3) 05.11.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1 järgi rahalise karistusega 2500 krooni. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on L.M-i distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, viimati 18.08.2009.a kartseriga. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil, xxx. Enne vangistust töötas väidetavalt mitteametlikult betoneerijana, vahetult enne vangistust oli töötu. Vangistuse ajal asus õppima tisleriks, kuid õpingud jäid pooleli, nüüdseks omandanud B1 taseme ja esitanud uuesti avalduse tisleri erialal õpingute jätkamiseks. Kinnipeetava väitel on tema suhtes rahalisi nõudeid ligi 100 000 krooni. Vabaduses tarvitas amfetamiini ja ecstasyt, kuriteod pani toime rahaliste vajaduste tõttu ning narkootikumide hankimiseks. Kriminaalhooldusel olles pani toime uusi kuritegusid. Sekkumisprogrammides osalemise motivatsioon on olnud madal. L.M-i vabanemisel võib oht seisneda vargustes ja füüsilise vägivalla kasutamises, ohtu suurendab majanduslike raskuste teke. Kriminaalhooldusametnik ei toeta L.M-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel olemas elukoht ema ja kasuisa juures aadressil xxx, nii ema kui kasuisa on andnud nõusoleku elektroonilise valve rakendamiseks, elukoht vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Korduvad distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et isik ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Uue kuriteo ohtlikkuse ja riskifaktoreiks on kriminaalne sõpruskond, narkootikumide tarvitamine, majanduslangusest tingitud töökohtade nappus. Kriminaalhooldusametnik leiab, et arvestades L.M-i senist elukäiku ja käitumist vanglas, ei suuda ta suure tõenäosusega võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kriminaalhoolduse nõudeid täita. Eeltoodut arvestades leiab kriminaalhooldusametnik, et L.M-i vangistusest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. L.M seletas, et väga tahab välja saada enne tähtaega. On saanud 2 aastaga targemaks ja vanemaks ja aru saanud, et see ei ole tema koht, kus tahab aega veeta. Leidis sihi endale ja on suur motivatsioon. Tahab normaalset elu elada, mitte raisata noorust vanglas. Kannab teist karistust. Varem on karistatud, 2005.a. panin kuriteod toime ja 2006.a. oli kohtuotsus- 6 kuud reaalset vangistust ja ülejäänud tingimisi. Osa karistusest kandis ära- 6 kuud. Ka ülejäänud osa muudeti reaalseks, sest pani kuriteo toime katseajal. Oli noor ja ei piisanud ajast mis istus, tegi vea üks kord ja teist korda. Nüüd olen aru saanud, et see ei vii kusagile ja peab valima õige tee. Tahab tööd teha. Praegu õpib vanglas ametit, kursused kestavad märtsi kuuni. On nõus alluma elektroonilisele valvele. Prokurör leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kaitsja leiab, et tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalne kui materiaalsed alused. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et L.M-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. L.M kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud pool mõistetud liitkaristusest. Ta on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele ja tehnilised tingimused on selleks olemas. Seetõttu on olemas KarS § 76 lg. 2 p. 1 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. 2 Täitmiskohtunik leiab, et L.M-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks ei ole piisavalt materiaalset alust. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel KarS § 76 lg 3 sätestatud arvestatavatest asjaoludest mõjutavad küsimuse lahendamist kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. L.M põhjendab oma kuritegusid noore aega. Uue kuriteo pani toime katseajal. Uue kuriteo toimepanemisega kaasnes ka liitkaristuse mõistmine. Täitmisele pöörati karistus, millest teda osaliselt tingimisi vabastati. Kuriteod on suunatud omandi vastu. L.M on vabaduses olemas elukoht, kuid ei ole kindlat sissetulekuallikat. Tal ei ole ka kutseoskusi, mis raskendab töö leidmist. Sissetulekuallika puudumine võib kiiresti tagasi viia uute kuritegudeni. L.M õpib vanglas. See asjaolu annab alust järeldada kutse omandamise järel paremat resotsialiseerumist. Tahe töötada on olemas ja annab lootust järgmisel tähtajal tingimisi ennetähtaegsele vabanemisele. Ene Muts täitmiskohtunik 3