4-09-10849/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29.septembril 2009.a. Tallinn Väärteoasja number 4-09-10849 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi K.U väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik K.U (isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht: xxx, ei tööta) Asja läbivaatamise kuupäev

1. septembril 2009.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, § 218 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada K.U KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva.
3. Kohustada K.U asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 29.10.2009.a.
4. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. K.U poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel, kohaldada K.U suhtes sundtoomist arestimajja.
5. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: K.U suhtes on koostatud 26.05.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1135582 selle kohta, et tema, viibides 26.05.2009.a. kella 17.45 ajal Maardu linnas, Keemikute 41 asuvas Säästumarket kaupluses, möödus kassadest, jättes kauba – Scotish Leader- eest tasumata, koguväärtuses 159,90.- EEK, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, s.o KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. K.U kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti Ida – Harju politseiosakonna konstaabel A.Sireli poolt allkirja vastu menetlusaluse isiku emale 03.09.2009.a. üle ning seda K.U-le edastamiseks. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Ta jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendamist leidnud väärteotoimikutes olevate materjalidega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada K.U väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 7 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et K.U süü väärteo toimepanemises 26.05.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt 26.05.2009.a. kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et ta varastas viskit, kuna teda paluti (lk 2), K.U suhtes koostatud õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 4), Rimi Food Eesti AS Maardu kaupluse vahetusevanema L.A 26.05.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonnale koostatud avaldusega (lk 5) ja K.U karistusregistri andmebaasi õiendi väljavõttega (lk 6). K.U poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon KarS § 218 lg 1 järgi s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu on õige, millise eest seadusandja näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtu hinnangul on K.U väärteo toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. K.U ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Kohus ei pea võimalikuks K.U karistamist rahatrahviga ning seda seetõttu, et isik ei oma töökohta s.t isikul puudub kindel igakuine sissetulek. Kohus asub seisukohale, et rahalise karistuse mõistmine K.U-le oleks eesmärgipäratu. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et K.U tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 7 päeva, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks
6. oktoober 2009.a. Aulike Salo Kohtunik 2 3