lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav G.J, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töötab A S , varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati - 31.05.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424, KrMS § 238 lg 2, KarS § 74 alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseaeg 1 a 6 k ja juhtimise õiguse äravõtmine 6 k, väärteokorras karistatud korduvalt viimati 28.10.2008.a. ja 04.11.2008.a. karistatud Põhja PP poolt KarS § 218 lg 1 alusel, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada G.J KarS §
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista talle rahaline karistus 333 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 16500,-krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 222 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 11 100,-krooni. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 14.04.2009.a.-16.04.2009.a., s.o. 3 päeva ning alates 23.11.2009.a.-03.02.2010.a., so. 2 kuud ja 11 päeva lugeda karistusaja hulka ning kuna ühele vangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära siis lugeda karistus kantuks. Tõkend – vahistamine - tühistada ning vabastada G.J vahi alt kohtusaalis. Välja mõista G.J-ilt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1275,60 krooni. G.J tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „G.J , 1-09-7871, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK G.J on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema varem (06.10.2009.a. ja 28.10.2008.a.) vargusi toimepannud isikuna, uuesti süstemaatiliselt 14.04.2009.a. kella 20:20 paiku kaupluses Sikupilli Prisma aadressil Tartu mnt 87 Tallinn võttis omastamise eesmärgil brändi Ibis maksumusega 129,90 krooni, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, kuna peeti turvatöötaja poolt peale kassaliini läbimist kinni. Seega G.J olles isikuks, kes on aasta jooksul vähemalt kahel korral toime pannud varguse, uuesti pani süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS §
G.J esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 03.02.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas G.J, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitas, et elab Koerus, töötab söevabrikus. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning G.J-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava G.J-i süü on tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.19 - 21) ja millest nähtub, et G.J tunnistas ennast süüdi ja seletas, et sisenes 14.04.2009.a. kella 20:15 ajal Sikupilli Prismasse. Seljas oli tal tumedat tooni nahast jope. Alkoholi osakonnast võttis ta brändi Ibis ja pani jope taskusse. Tal ostukorvi ei olnud. Kassapidajale midagi ütlemata, läbis ta kassarivi. Teda peeti kinni. Varasemad trahvid varguste eest
lg 2 järgi, kuna G.J paneb vargusi toime süstemaatiliselt, nimelt: 28.oktoobril 2008.a. Tondi Selver kaupluses ja 04.novembril 2008.a. Tondi Selver kaupluses. Kuriteod ta ei viinud lõpule temast mitteolenevatel põhjustel, kuna teda peeti kinni turvatöötaja poolt. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik G.J-i süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. G.J on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud korduvalt. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, ta töötab söevabrikus, omab kindlat legaalset sissetulekut, seega võib talle mõista rahalise karistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga ta on eelvangistuses viibinud vahi all 2 kuud ja 14 päeva, ühele vangistuse päevale vastab aga rahalise karistuse kolm päevamäära, siis võib lugeda talle mõistetav rahaline karistus kantuks ( 74 eelvangistuspäeva vastab rahalise karistuse 222 päevamäärale). Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.