1-02-49 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar
- a Tallinn Kriminaalasja number 1-02-49 (98070777, 00231500480) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi Igor Tištšenko süüdistus KrK §140 lg 2 p 2, 3; 139 lg 2 p 1, 3 järgi Süüdistatav Igor Tištšenko Ik: 37810110276, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel: vene keel, viimane teadaolev elukoht: xxx, töökoht: andmed puuduvad Varasem karistatus:
- Tallinna Linnakohtu 13.04.1995 otsusega KrK § 142 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga.
- Tallinna Linnakohtu 15.10.1999 otsusega KrK § 107 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotus 6 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga RESOLUTSIOON
- Lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 2 ja KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel menetlus kriminaalasjas nr 1-02-49 (98070777, 00231500480) Igor Tištšenko süüdistuses KrK §140 lg 2 p 2, 3; 139 lg 2 p 1, 3 ettenähtud süütegude aegumise tõttu.
- Lõpetada Igor Tištšenko suhtes alustatud tagaotsimine.
- Käesoleva määruse ärakirjad saata Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Põhja Prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 383, 384, 386 ja 387 alusel 10 päeva jooksul alates päevast mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse kohtumääruse koostanud kohtule. Kriminaalasja materjalide läbivaatamisel kohus tuvastas: Kohtu alla antud Igor Tištšenkot süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul kella 23.00st 28.02.1998 kuni kella 11.00ni 01.03.1998 grupis Sergei Permanoviga, viibides Läänemere tee 7 Tallinnas, tõstis kaasavõetud tungraua abil üles JB kuulunud sõiduki Audi 80 1 registreerimismärgiga xxx, peale mida keeras kaasavõetud mutrivõtmega lahti kinnitusmutrid ning varastas ära ülalnimetatud autolt neli ratast maksumusega 4500 krooni ratas, kokku maksumusega 18 000 krooni. Seega oma tahtliku tegevusega pani Igor Tištšenko toime KrK § 139 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo. Samuti tema, olles eelnevalt karistatud Tallinna Linnakohtu 13.04.1995 otsusega KrK § 142 lg 2 p 3 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga, pani uuesti toime kuriteo: 29.01.2000 kella 12.30 ajal Linnamäe tee 79 asuva maja trepikojas Tallinnas koos I.D-ga , soovides omandada MA vara, nõudis temalt raha. Seejärel, I.D, tõmmanud lahti MA jope ja otsinud ta läbi, sai kätte jope taskust MA isale AA kuuluva mobiiltelefoni Philips-Diga hinnaga 1000 krooni, teksaste tagataskust MA kuuluva telefonikaardi taksofoni jaoks hinnaga 25 krooni. Pärast seda kui I.D pani mobiiltelefoni oma jope taskusse, aga tema kätte andis telefonikaardi taksofoni jaoks, varjus ta koos I.D-ga kuriteopaigalt, varastades avalikult koos I.D-ga M A talle kuuluva telefonikaardi taksofoni jaoks ja AA kuuluva mobiiltelefoni Philips-Diga. Seega pani ta ettekavatsetud tegudega toime KrK § 140 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo, so võõra vara avaliku varguse ilma sellega kaasneva vägivallata isiku kallal isikute grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud KrK § 142 ettenähtud kuriteo. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on esimeses kuriteoepisoodis süüdistatav antud kohtu alla 13.06.2000 ning teises kuriteoepisoodis 13.03.
- Tallinna Linnakohtu kohtuniku määrusega ühendati kriminaalasjas ühte menetlusse 13.06.
- Kohtuistungil viibis ka süüdistatav Igor Tištšenko. Kriminaalasja kohtulik arutamine lükati edasi 14.09.2000 ning kuulanud üle ilmunud kannatanud, lükati kriminaalasja kohtulik arutamine edasi 22.11.
- Kriminaalasja kohtuniku arutamise vältel ei ilmunud süüdistatav Igor Tištšenko enam kohtuistungitele 22.11.2000 ja 14.02.
- 23.03.2001 kuulutati Igor Tištšenko tagaotsitavaks järgmises kriminaalasjas, milles alustati menetlust 11.10.2000 ja selles kriminaalasjas
(00231504904)menetlus peatati. Kohtu menetluses olevas kriminaalasjas peatati Igor Tištšenko suhtes menetlus 28.03.
- Tallinna Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna 21.06.2001 teatise kohaselt ei ela I.Tištšenko alates 2000 detsembrist XXX ning peaks ema sõnade kohaselt viibima Venemaal. Kohus jätkas kriminaalasja ühises menetluses teise kriminaalasjaga uues kohtukoosseisus 03.12.2001, kuid pidi kriminaalasja arutamise edasi lükkama osade kohtualuste kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. Piirivalveameti 25.03.2002 teatisest nähtuvalt lahkus Igor Tištšenko Narva piiripunkti kaudu 26.12.2000 Venemaale ning muud andmed tema piiriületuste kohta puuduvad. Tallinna Linnakohtu 12.09.2002 määrusega eraldas kohus kriminaalasja materjalid Igor Tištšenko suhtes eraldi menetlusse. Seisuga 23.03.2009 Põhja Politseiprefektuuril andmed Igor Tištšenko asukoha kohta puuduvad. Inkrimineeritavate süütegude toimepanemise ajal olid KrK § 139 lg 2 p 1, 3 ja § 140 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteod teise astme kuriteod. Ka käesoleval ajal kehtiva Karistusseadustiku järgi oleks I.Tištšenkole inkrimineeritavad kuriteod karistatavad KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja tegemist olnuks teise astme kuritegudega. Kuni 01.09.2002 kehtinud KrK § 53 lg 1 p 2 sätestas, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt aegumine katkeb kui isik enne ettenähtud tähtaja möödumist paneb toime uue kuriteo ning aegumise arvestamist alustatakse sel juhul uue kuriteo toimepanemisest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt aegumine peatub, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Neil juhtudel aegumine uueneb ajast, mil isik kinni peeti või ilmus süü ülestunnistamisele. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud 15 aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. 2 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on inkrimineeritavad teod toime pandud 01.03.1998 ja 29.01.
- Kuigi kriminaalasjas on andmed selle kohta, et tema suhtes on alustatud menetlust 11.10.2000 KrK § 1762 tunnustel ja tema suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist ning ta oli kuulutatud tagaotsitavaks, puuduvad kohtul andmed selles kriminaalasjas tehtud menetlusliku otsustuse kohta. Seega puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks vahepeal, so alates 29.01.2000 kuni käesoleva ajani toime pannud uusi kuritegusid, mistõttu ei ole kriminaalvastutusele võtmise aegumine katkenud KrK § 53 lg 2 mõttes. Samas on kohtu menetluses olevas kriminaalasjas küll olnud menetlus peatatud, kuid süüdistatavat ei ole kohtu menetluses olevas kriminaalasjas tagaotsitavaks kuulutatud. Seejuures on tema suhtes välja antud kaks vahistamismäärust: üks kriminaalasjas nr 00231504904 alates 23.03.2001 ja Tallinna Linnakohtu 15.10.1999 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks 04.06.
- Seega Kriminaalkoodeksi § 53 lg 3 sätete kohaselt tuleks aegumine lugeda peatunuks. Vastavalt Riigikohtu lahenditele nr 3-1/1-39/95 ja 3-1-1-32-96 on Riigikohus korduvalt märkinud, et kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega KrK § 53 mõttes arvestati alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. Kriminaalasjast nähtuvalt on kuriteo toimepanemise ajana märgitud 01.03.1998 ja 29.01.2000 ning Tallinna Linnakohtu 13.06.2000 määrusega anti süüdistatav viimases kriminaalasjas kohtu alla. Seega möödus kuriteo toimepanemisest kohtu alla andmiseni 6 ja pool kuud, mistõttu ei olnud kriminaalvastutusele võtmine Kriminaalkoodeksi sätete ja kohtupraktika kohaselt aegunud. Kui arvestada süüteo aegumist käesoleval ajal kehtiva KarS § 81 põhimõtete järgi, siis vastavalt KarS § 81 lg 1 p 2 sätetele ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt KarS § 81 lg 5 põhimõtetele teise astme kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega või isiku poolt enne KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatud tähtaja möödumist uue kuriteo toimepanemisega. Kuriteo aegumise arvestamist alustatakse sel juhul tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisest või uue kuriteo toimepanemisest. Isikut aga ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu katkenud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses nr 31-1-114-02 on asutud seisukohale, et KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab üldpõhimõtet, mille kohaselt kedagi ei tohi teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Sama paragrahvi lõikest 5 tuleneb aga, et kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega ja sellest menetlustoimingust alustatakse uuesti aegumise arvestamist. Nii katkestab iga menetlustoiming kuriteo aegumise ning aegumistähtaeg hakkab iga menetlustoimingu tegemisega uuesti algusest peale. Samas aga ei saa kuriteo aegumise katkemine ja uuesti kulgemine toimuda lõputult, sest KarS § 81 lg 5 sätestab, et isikut ei tohi süüdi mõista ega karistada kui teo toimepanemisest on möödunud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud viie aasta võrra pikem aeg ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu uuesti katkenud. Seega tuleneb Riigikohtu seisukoha järgi KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5, et juhul, kui teise astme kuriteo toimepanemise järel viie aasta jooksul ühtegi menetlustoimingut ei tehta ning selle teo toime pannud isik ei pane toime uut kuritegu, aegub kuritegu viie aastaga, kui aga menetlustoiminguid on teostatud, siis viie aasta möödumisel viimasest menetlustoimingust. Ning juhul, kui see viimane menetlustoiming on tehtud hiljem kui viis aastat pärast kuriteo toimepanemist, aegub kuritegu kümne aastaga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on viimane menetlustoiming I.Tištšenko osavõtul tehtud 14.09.2000, so kohtuistungil. Seega on viimase kuriteo toimepanemisest möödunud üle 10 aasta ning puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks nende enam kui kümne aasta jooksul 3 toime pannud uut kuritegu. Seega võiks tulla järeldusele, et süüdistatava kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegu on KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 mõttes aegunud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 22.11.2002 määruses nr 3-1-1-114-02 asunud seisukohale, et Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt on tagasiulatuv jõud seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda. Nimetatud määruse kohaselt ei välista aegumine teo karistatavust, sest teo karistamisväärsus säilib, kuid puudub võimalus seda karistamisväärsust realiseerida. Sellest tulenevalt on asutud seisukohale, et aegumine võib teo karistatavust välistamata ning karistust kergendamata leevendada isiku olukorda, mistõttu on põhjendatud kohtualuse suhtes leebema seaduse kohaldamine. Nii Kriminaalkoodeksi kui ka Karistusseadustiku järgi teise astme kuriteo enne Karistusseadustiku jõustumist toime pannud isiku suhtes võib pärast Karistusseadustiku jõustumist sõltuvalt asjaoludest osutuda leebemaks kas KrK § 53 lg 1 p 2 või KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 kohaldamine. Sel juhul on aegumise kohaldamine KrK § 53 lg 1 p 2 järgi võimalik üksnes siis, kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu ja teda ei ole antud kohtu alla KrK § 53 lg 1 p 2 märgitud tähtaja jooksul. Juhul kui isik on viimatinimetatud tähtaja jooksul kohtu alla antud, osutub tema suhtes leebemaks ja kuulub kohaldamisele KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5, kuna võrreldes varasema regulatsiooniga sisaldub neis põhimõte, et isikut ei või süüdi mõista ega karistada, kui selle kuriteo asjas ei ole viie aasta jooksul tehtud ühtegi menetlustoimingut või kui kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat. Kuivõrd KarS § 81 lg 1 sätestab kuriteo aegumise korral üldpõhimõttena kuriteo toime pannud isiku süüdimõistmise ja karistamise keelu ning KrMK § 5 lg 1 pst 3 tuleneb samuti üldpõhimõttena nõue aegumistähtaja möödumisel kriminaalmenetlus lõpetada, on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kuriteo aegumine ilmneb kohtuliku arutamise staadiumis, kuulub menetlus kohtualuse süüküsimust lahendamata määrusega lõpetamisele ning menetlust tuleb jätkata vaid siis, kui see on vajalik kaitseõiguse tagamiseks. Kohtu menetluses olevas kriminaalasjas koostatud süüdistuse kohaselt pani süüdistatav viimase temale inkrimineeritud kuriteo toime 29.01.2000 ja senini, so enam kui kümne aasta jooksul ei ole suudetud tema asukohta kindlaks teha ning kriminaalasi on endiselt menetluses. Käesoleva määruse koostamise ajal kehtiva KarS § 81 lg 6 sätete kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti KarS § 81 lg 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lg 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg, antud juhul KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kuivõrd I.Tištšenkole inkrimineeritud teo toimepanemisest on möödunud 10 aastat ja 6 päeva, siis on I.Tištšenkole inkrimineeritud kuriteod aegunud KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 6 mõttes. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et I.Tištšenko süüdistuses alustatud kriminaalmenetlus kuulub määrusega lõpetamisele Igor Tištšenkole inkrimineeritud süütegude aegumise tõttu. Kuivõrd kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele, kuulub tema tagaotsimine lõpetamisele. Märt Toming kohtunik 4