1-09-12236 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-12236 (08230120434) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s
§ 25
lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav B.N Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: MB OÜ, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 01.12.2008, kinni peetud 30.11.2008 kuni 01.12.
- Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, Viimane: 26.03.1998 Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1 alusel 3a 6k v/k, vabanes 04.01.
- Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
- B.N süüdi tunnistada KarS §
§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
- KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 30.11.2008 kuni 01.12.2008, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
- KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta B.N-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva B.N suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.N 1 temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)
- KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.N järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas XXX • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel registreerimisele Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
- KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.N-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.10.
- B.N suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
- B.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1155 (üks tuhat ükssada viiskümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.N, 1-09-12236, kaitsjatasu“.
- B.N-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.N, 1-09-12236, sundraha“.
- Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 12.11.
- Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 13.11.
- Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: B.N süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 30.11.2008 kella 20.38 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Tammsaare tee 116 asuvas AS Prisma Peremarketi kaupluses peitis müügisaalis enda üleriiete alla 2 paari meeste aluspesu koguväärtusega 178 EEK, meeste ”Gardigan” sviitri väärtusega 259 EEK, meeste bokserid väärtusega 75 EEK ja meeste jooksujalatsid väärtusega 799 EEK, kokku kaupa summas 1311 EEK ning seejärel möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid ta peeti kaupluses kinni turvatöötaja poolt., so vargus jäi lõpule viimata B.N tahtest mitteolenevatel põhjustel. 2 Sellega asus B.N, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, millega pani toime korduva varguse katse, so KarS §
§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtuistungil süüdistatav B.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 30.11.2008 koostatud Prisma Peremarket AS-i avaldusest nähtuvalt 30.11.2008 kell 20:38 peeti Prisma Peremarket AS-i kauplusest aadressiga Tammsaare tee 116 kinni noormees, kes oli läbinud kassad, jättes tasumata Prisma Peremarket AS-ile kuuluva kauba eest summas 1311 krooni. Prisma Peremarket AS tsiviilhagi ei esita. (t/l 2) • 30.11.2008 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 30.11.2008 B.N Mustamäe Prismas pani omale selga kampsuni, bokserid, jooksujalatsid ning möödus kassast jättes kauba eest tasumata. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 3) • 30.11.2008 koostatud tunnistaja ST ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 30.11.2008 kella 20:25 paiku nägi turvakaamerast meesterahvast, kes sisenes proovikabiini võttes kaasa hulgaliselt riideesemeid. Hiljem avastati proovikabiinist kampsuni ja bokserite hinnasildid. Peale meesterahva kassadest möödumist peeti isik turvakontrolliks kinni. Meesterahvas andis ise tasumata jäetud kauba turvatöötajatele üle.(t/l 4) • 01.12.2008 koostatud kahtlustatava B.N ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et Prisma kauplusesse minnes oli ta alkoholi joonud. Ta ei oska öelda, miks ta varguse toime pani, ta pole aastaid midagi taolist teinud. Omab töökohta, tal on kaks last. Kahetseb tehtut.(t/l 16-18) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 10.2007 kuni 10.2008 oli 44,55 krooni. (t/l 11) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava B.N süüd tunnistavaid ütlusi, Prisma Peremarket AS-i avaldust, tunnistaja ST ütlusi, õigusvastase teo toimepanemise akti, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.N käitumine kvalifitseeritud KarS §
§ 25lg 2 järgi.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli B.N karistatud varguse toimepanemise eest 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabanes ta 04.01.
- Vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8 sätetele kustutatakse karistusandmed isiku suhtes, kes on kandnud vangistust 3 kuni 20 aastata 10 aasta möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest. Seega oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud ja karistus ei olnud uue süüteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli B.N KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 30.11.2008 B.N võttis Prisma Peremarket AS-i kaupluse müügisaalist spordijalatsid maksumusega 1311 krooni ning möödus kassarivist spordijalatsite eest tasumata. Sellistest andmetest teeb kohus 3 järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras kahel korral. Viimase karistuse kandmisest vabanes ta
- aastal ja pärast seda on teda kahel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuigi kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek, mida süüdistatav kinnitas ka kohtuistungil, asub kohus seisukohale, et varavastase kuriteo toimepanemine viitab iseenesest rahaliste vahendite puudumisele. Süüdistatava ütluste kohaselt töötab ka tema elukaaslane, kuid arvestades asjaoluga, et süüdistatava ülalpidamisel on ka kaks alaealist last, leiab kohus, et rahalise karistuse tasumine käiks süüdistataval üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei saa kohaldada rahalist karistust ning tuleb kohaldada vangistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et ründe objektiks olnud vara väärtus ei olnud kuigi suur, mistõttu on süüdistatava süü suhteliselt väike. Sellest tulenevalt võib süüdistatavale mõista vangistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on süüteo toimepanemist kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna ning varalist kahju ei tekkinud, samuti arvestades süüdistatava karistusandmeid, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetud vangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ning mõistetud karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täitmisele pööramata. Samas, arvestades süüteo toimepanemise tehiolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse käitumiskontrolli ajal tõestada seda, et temale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud süütegu oli juhusliku iseloomuga ning see ei kordu. Kuivõrd süüdistatav on suutnud viimase seitsme aasta jooksul käituda suhteliselt õiguskuulekalt leiab kohus, et süüdistatavale võib katseaja määrata miinimummääras. Märt Toming kohtunik 4