järgi ning teda karistati rahalise karistusega 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, s.o. summas 10 000 (kümme tuhat) krooni.
2 päeva, millele vastab 6 rahalise karistuse päevamäära, karistusaja hulka. A.Z kuulub tasumisele rahaline karistus 194 (ükssada üheksakümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o. summas 9700 (üheksa tuhat seitsesada) krooni. 29.10.2009 saabus kohtule Rakvere kohtutäituri Kersti Vilbo avaldus ühes lisaga A.Z-ile mõistetud rahalise karistuse asendamiseks ™S § 206 lg 2 alusel
§-des 70 ja 71 sätestatud korras, sest võlgnik A.Z ei ole rahalist karistust tasunud. Kohtutäituri Kersti Vilbo avaldusest nähtub, et võlgniku A.Z-i suhtes on 27.09.2007 algatatud täitemenetlus Viru Maakohtu 03.07.2007 kohtuotsuse nr 1-07-8521 alusel rahalise karistuse 9700 krooni nõudes ja sissenõudja Rahandusministeeriumi avalduse alusel, täitmisteade on võlgnikule A.Z-ile kätte toimetatud 30.10.2007. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku A.Z-i vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. ™S § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Võlgnik A.Z kinnitas kohtuistungil, et tal on rahaline karistus täielikult tasumata. Võlgnik A.Z ei nõustunud vangistust kandma minema, vaid soovis raha laenata, et kasvõi osa rahalisest karistusest ära maksta. 2 Prokuröri arvamus – Rakvere kohtutäituri Kersti Vilbo avaldus A.Z-ile mõistetud rahalise karistuse 194 (ükssada üheksakümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o. summas 9700 (üheksa tuhat seitsesada) krooni rahuldada ning kandmisele kuuluks 64 päeva vangistust ehk 2 kuud ja 4 päeva vangistust.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. Kohus leiab, et Rakvere kohtutäituri Kersti Vilbo avaldus A.Z-ile mõistetud rahalise karistuse 194 (ükssada üheksakümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o. summas 9700 (üheksa tuhat seitsesada) krooni asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnik A.Z ei ole rahalise karistuse tasumisega isegi alustanud, tal puuduvad rahalised vahendid, et rahalist karistust tasuda. Võlgniku A.Z-i soovi raha laenata, et kasvõi osaliselt rahaline karistus tasuda, ei pea kohus tõsiselt võetavaks, vaid ettekäändeks, et asja menetlemisega venitada. Võlgniku A.Z-i puhul puudub võimalus asendada vangistus üldkasuliku tööga, sest tema suhtes on kohtus menetluses kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, kus taotletakse karistuse täitmisele pööramist, kuna A.Z hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 417, 432 lg 3 kohtunik m ä ä r a s: Rakvere kohtutäituri Kersti Vilbo avaldus 27.10.2009 rahuldada. Asendada A.Z-ile (isikukood xxxx, elukoht xxxx, xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-07-8521 03.07.2007
järgi mõistetud rahaline karistus 194 (ükssada üheksakümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o. summas 9700 (üheksa tuhat seitsesada) krooni 64 (kuuekümne nelja) päevase vangistusega. A.Z-ile asenduskaristusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 27.veebruaril 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.