S § 25 lg 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3-e kuud vangistust täielikult täitmisele, kui S.V 1 (ühe) aasta 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2 • • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. S.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - kaotab kehtivuse S.V esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.
lg 1 alusel välja mõista S.V-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 960.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „S.V, 1-10-3791, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „S.V, 1-10-3791, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 120.- krooni advokaat Rainer Objarteli süüdistatav S.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus 2 3 S.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 26.02.2010.a kella 19.38 paiku viibides Tartus Ujula tn 2 asuvas Tartu Tarbijate Kooperatiivile kuuluvas kaupluses Ujula Konsum, püüdis võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe paki kohvi TCHIBOE väärtusega 63.90 krooni, ühe paki rasvavõiet Hea väärtusega 9.90 krooni, kaks Valla Krakov vorsti koguväärtusega 35.80 krooni, seakaela väärtusega 53.26 krooni, paki loorberilehti väärtusega 14.90 krooni, hakklihamaitseaine väärtusega 9.90 krooni, kanamaitseaine väärtusega 9.90 krooni, hakklihamaitseaine väärtusega 9.50 krooni, purgi musta pipart väärtusega 18.90 krooni, kaks pakki juustu Vene koguväärtusega 35.80 ja ühe paki taskurätte väärtusega 15.90 krooni. Pannes müügisaalis esemed kilekotti, möödus S.V kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata S.V tahtest mittesõltuvatel asjaoludel s.o põhjusel, et kaupluse turvatöötaja pidas S.V pärast kassast möödumist kinni ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega pani S.V toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.V-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui S.V ei pane 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - 960.- krooni kaitsjatasu (lk 29-30: 840.- krooni kohtueelses menetluses + 120.krooni kohtumenetluses;
lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (
lg 1 p 9,
3 4 Süüdistatava kaitsja taotluse, võimaldada menetluskulusid
ja
alusel tasuda ositi 500.- krooni kaupa kuus, jätab kohus rahuldamata, kuna kohtuotsus ei ole veel jõustunud ja tegemist ei ole täitemenetlusega. Peale kohtuotsuse jõustumist ja täitemenetluse käigus on kohtul täitemenetluse seadustiku § 45 alusel võimalik lahendada küsimus, kas täitemenetlust ajatada ja võimaldada menetluskulu ositi tasumist. Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et
ja
alusel ei ole menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks olemas vajalikku seaduslikku alust, kuna
ei ole menetluskuludele kohaldatav ja menetluskulud ei ole käsitletavad rahalise karistusena karistusõiguslikus tähenduses, ning
sätestab hoopiski kriminaalmenetluse kulude täitmisele pööramist.
§-s 423 sätestatu kohaselt järgitakse kriminaalmenetluskulude kulude sissenõudmisel
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Karistuse täitmisele pööramist, sealhulgas rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerivad
§-d 414-423 ja sinna alla ei kuulu kaitsja osundatud
.
asub hoopiski jaos Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine all.
koostoimes §-ga 423 ei ole kohaldatav, kuna
käsitleb rahalise karistuse täitmist ja
üksnes menetluskulude täitmisele pööramise korda.
ja
lg 1,2 alusel on seaduses sätestatud menetluskulude sissenõudmise kord järgmine - kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja kohtuotsus saadetakse täitmiseks kohtutäiturile. Alles pärast kohtuotsuse jõustumist ja alles täitemenetluse kestel on võimalik hakata otsustama ja menetlema menetluskulude ositi tasumist (vt täitemenetluse seadustik § 45). Hetkel ei ole kohtuotsus veel jõustunud, samuti ei ole selgunud, kas S.V tasub menetluskulud ära kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, ka ei ole selgunud, kas on vajalik kohtuotsust saata kohtutäiturile ning täitemenetlusega ei ole alustatud. Kui menetluskulud tasutakse ära kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, siis kohtuotsust kohtutäiturile täitmiseks ei saadeta ja puudub ka alus täitemenetluse seadustiku § 45 märgitud küsimuste otsustamiseks. Käesoleval hetkel täitemenetluse seadustiku kohaldamiseks alust ei ole – puudub jõustunud kohtuotsus ja kohtuotsust ei ole täitmiseks ka kohtutäiturile saadetud. Kohtul pole alust täitemenetluse seadustiku § 45 kohaldamiseks. Selgituks S.V-le, et juhul kui ta soovib täitemenetluse kestel esitada kohtule taotlust menetluskulude ajatamiseks, s.o ositi tasumiseks, siis tuleb enda taotlust põhistada täitemenetluse seadustiku §-st 45 lähtudes ja esitada kohtule ka enda väiteid kinnitavad tõendid (näiteks enda pensioni suuruse kohta tõend jmt). Täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu on järgmine: 4 5 Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.