Obsah (5)

§ 266§ 66§ 68§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-5113 (kohtueelses menetluses

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja F.H (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxx; töötab; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 266

lg p 1, 3 järgi advokaat Vello Sikut N.B (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi advokaat Anu Rannaveski RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada H.J süüdi karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s. o 6 000 (kuus tuhat) krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata H.J-ile mõistetud rahaline karistus 6 000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 500 (viissada) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2010 a juuni kuust; tühistada H.J-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada F.H süüdi

§ 266lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 160 päevamäära, s.

o 8 000 krooni;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 30.

mai 2009, s.o 1 päev mõistetud karistusaja hulka ning lugeda F.H kandmata karistuseks rahaline karistus 157 (ükssada viiskümmend seitse) päevamäära, s.o 7 850 (seitse tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata F.H-le mõistetud rahaline karistus 7 850 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 700 (seitsesada) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2010 a juuni kuust; tühistada F.H-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada N.B süüdi

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 69

alusel asendada N.B-le mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. aprill 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada N.B

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada N.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult OÜ Põhjanael tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt H.J-ilt , F.H-lt ja N.B-lt 3 603 (kolm tuhat kuussada kolm) krooni 60 senti OÜ Põhjanael kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Kalle Tõnumaa tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt H.J-ilt , F.H-lt ja N.B-lt 450 (nelisada viiskümmend) krooni Kalle Tõnumaa kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 H.J-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 525 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 630 (kuussada kolmkümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 F.H-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 525 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 630 (kuussada kolmkümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.3 N.B-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 525 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 630 (kuussada kolmkümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 120 (ükssada kakskümmend) krooni, Vello Sikutile 120 (ükssada kakskümmend) krooni ja Anu Rannaveskile 120 (ükssada kakskümmend) krooni. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 2 3.4 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-10-5113“); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-5113“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused 1.
4. Süüdistusest nähtuvalt on H.J toime pannud kuritegudena omavolilise sissetungimise e valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku sissetungimise grupiga ning isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise

§ 266lg 2 p 1 ja 3 järgi, mis seisnesid: 1) ööl vastu 30.

maid 2009 isikute grupis koos F.H, N.B ja veel kahe isikuga valdaja tahte vastaselt Viljandi linnas Tallinna tn 101 juures seisvasse OÜ-le Põhjanael VK kuuluvasse mootorsõidukisse VIS 2346-10 registreerimismärgiga 228 APM ning lõhkus sõiduki esiukseklaasi, klaasipuhastaja varre, antenni, õlirõhuanduri, kaks lisatuld, numbrimärgid ja kaks välispeeglit, millega põhjustati kannatanule kahju kokku 6 006 krooni; 2) ööl vastu 30. maid 2009 olles varem toime pannud sissetungimise, tungis isikute grupis koos F.H, N.B ja veel kahe isikuga värava avamise teel valdaja Kalle T. tahte vastaselt Viljandi linnas Leola 48 asuvale tarastatud territooriumile, kus lõhuti Kalle T.le kuuluva sõiduki VAZ 21013 registreerimismärgiga 527 DAJ esiklaas ning peenras kasvav kadakas, millega põhjustati kannatanule kahju kokku 750 krooni; 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on F.H toime pannud kuriteona omavolilise sissetungimise e valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ja piirdega alale ebaseadusliku sissetungimise grupiga ning isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi, mis seisnesid: 1) ööl vastu 30.

maid 2009 isikute grupis koos N.B, H.J-i ja veel kahe isikuga valdaja tahte vastaselt Viljandi linnas Tallinna tn 101 juures seisvasse OÜ-le Põhjanael VK kuuluvasse mootorsõidukisse VIS 2346-10 registreerimismärgiga 228 APM ning lõhkus sõiduki esiukseklaasi, klaasipuhastaja varre, antenni, õlirõhuanduri, kaks lisatuld, numbrimärgid ja kaks välispeeglit, millega põhjustati kannatanule kahju kokku 6 006 krooni; 2) ööl vastu

1. maid 2009 olles varem toime pannud sissetungimise, tungis isikute grupis koos N.B, H.J-i ja veel kahe isikuga värava avamise teel valdaja Kalle T. tahte vastaselt Viljandi linnas Leola 48 asuvale tarastatud territooriumile, kus lõhuti Kalle T.le kuuluva sõiduki VAZ 21013 registreerimismärgiga 527 DAJ esiklaas ning peenras kasvav kadakas, millega põhjustati kannatanule kahju kokku 750 krooni; 3) ööl vastu
2. maid 2009 olles varem toime pannud sissetungimise, tungis isikute grupis koos N.B-ga ukse avamise teel Viljandi linnas Tallinna mnt 72 juurde pargitud OÜ-le 3 Ennopartner kuuluvasse sõidukisse Volkswagen Transporter Kombi registreerimismärgiga 865 TGX, kust varastas CD-mängija Blaupunkt väärtusega 500 krooni; 1.3 Süüdistusest nähtuvalt on N.B toime pannud kuriteona omavolilise sissetungimise e valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ja piirdega alale ebaseadusliku sissetungimise grupiga ning isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi, mis seisnesid: 1) ööl vastu 30.

maid 2009 isikute grupis koos F.H, H.J-i ja veel kahe isikuga valdaja tahte vastaselt Viljandi linnas Tallinna tn 101 juures seisvasse OÜ-le Põhjanael VK kuuluvasse mootorsõidukisse VIS 2346-10 registreerimismärgiga 228 APM ning lõhkus sõiduki esiukseklaasi, klaasipuhastaja varre, antenni, õlirõhuanduri, kaks lisatuld, numbrimärgid ja kaks välispeeglit, millega põhjustati kannatanule kahju kokku 6 006 krooni; 2) ööl vastu

1. maid 2009 olles varem toime pannud sissetungimise, tungis isikute grupis koos F.H, H.J-i ja veel kahe isikuga värava avamise teel valdaja Kalle T. tahte vastaselt Viljandi linnas Leola 48 asuvale tarastatud territooriumile, kus lõhuti Kalle T.le kuuluva sõiduki VAZ 21013 registreerimismärgiga 527 DAJ esiklaas ning peenras kasvav kadakas, millega põhjustati kannatanule kahju kokku 750 krooni; 3) ööl vastu
2. maid 2009 olles varem toime pannud sissetungimise, tungis isikute grupis koos F.H-ga ukse avamise teel Viljandi linnas Tallinna mnt 72 juurde pargitud OÜ-le Ennopartner kuuluvasse sõidukisse Volkswagen Transporter Kombi registreerimismärgiga 865 TGX, kust varastas CD-mängija Blaupunkt väärtusega 500 krooni;
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) H.J

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o 6 000 krooni (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 50 krooni);

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi ühe aasta jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta mitte vähem kui 500 krooni kuni rahalise karistuse tasumiseni; 2) F.H

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 160 päevamäära, s.o 8 000 krooni (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 50 krooni);

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.05.2009.a, s.o 1 päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 157 päevamäära, s.o 7 850 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi ühe aasta jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta mitte vähem kui 700 krooni kuni rahalise karistuse tasumiseni; 3) N.B

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;

§ 69

alusel asendada karistus 3 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 180 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada N.B

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx .

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. 4 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. OÜ Põhjanael on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3 603 (kolm tuhat kuussada kolm) krooni 60 senti. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt H.J-ilt, F.H-lt ja N.B-lt OÜ Põhjanael kasuks. Kalle T. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 450 (nelisada viiskümmend) krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt H.J-ilt, F.H-lt ja N.B-lt Kalle T. kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava H.J-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava H.J-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Süüdistatava F.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava F.H kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Süüdistatava N.B kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava N.B 5 kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) H.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks; 2) F.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks; 3) N.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 6