Obsah (6)

§ 200§ 199§ 275§ 274§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2010.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-6244 Kohtunik Malle Preimer Kriminaalasi N.N-i (N.N) sü

§ 200

lg 1; 199 lg 2 p 7, 8, 9; 275 ja 274 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.N Süüdistatav N.N Isikukood XXX, XXXXXX XXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXXXX, varem kohtu poolt karistatud. RESOLUTSIOON
3. Jätta N.N-i apellatsioon Harju Maakohtu
4. septembri 2010.a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.
5. N.N tunnistati Harju Maakohtu 10.09.2010.a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi

§ 200

lg 1 järgi ja karistati 2-aastase vangistusega,

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 3-aastase vangistusega;

§ 275

järgi 6-kuulise vangistusega ning

§ 274

lg 1 järgi 1-aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks arvati 2 aastat 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 09.11.2009.a. 2. N.N esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles taotleb uue kohtuliku arutamise läbiviimist sellepärast, et ta ei tunnistanud ennast

§-des 200, 199, 274 ja 275 osaliselt süüdi ning see, et ta nõustus esitatud süüdistuse sisuga, ei vasta tõele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
2. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete rikkumisega. Sellistele rikkumistele apellant ei viita ning kokkuleppemenetluse normide rikkumist ei tuvastanud ka kohtukolleegium.
5. Esitatud apellatsioonist tuleneb, nagu välistaks maakohtu otsuse seaduslikkuse asjaolu, et süüdistatav ei ole ennast talle esitatud süüdistuse täies mahus süüdi tunnistanud. Apellandi arusaam ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusseadustiku
6. peatüki
7. jaos sätestatud kokkuleppemenetluse aluste ja korraga. Kokkuleppemenetluse kohaldamise eelduseks ei ole süüdistatava süüditunnistamine talle esitatud süüdistuses. KrMS § 239 lg 2, milles on sätestatud kokkuleppemenetlust välistavad asjaolud, süüdistatava poolt süü mittetunnistamist ei käsitle, põhiliseks ja kõige olulisemaks eelduseks on süüdistatava nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kriminaalasja materjalidest tuleneb üheselt, et N.N on 10.09.2010.a andnud koos kaitsjaga nõusoleku kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alustamiseks, mille kohta on koostatud protokoll vastavuses KrMS § 241 sätestatule /16-17/. Seejärel on prokuröri, süüdistatava N.N-i ja tema kaitsja poolt sõlmitud kokkulepe, milles on muuhulgas fikseeritud kuriteo asjaolud, kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, karistuse liik ja määr, nagu seda nõuab KrMS § 245 /tl 18-28/. Kohtuistungil on selgitatud N.N-ile tema õigusi, N.N kinnitas, et talle on nii õigused kui kokkuleppe sisu arusaadav, ta nõustub kokkuleppega, see on sõlmitud tema poolt vabatahtlikult, keegi ei ole talle selleks sundi avaldanud. Nii prokurör kui kaitsja on jäänud kokkuleppe juurde /tl 29/. Kohus on kokkuleppega vastavuses N.N-i süüdi tunnistanud ja mõistnud karistuse. Süüdistusasja materjalid ei viita kohtukolleegiumi hinnangul vähimalgi määral N.N-i vaba tahte puudumisele või selles kahtlemisele. Kokkuleppemenetlus on läbi viidud Kriminaalmenetlusseadustiku
8. peatüki
9. jao sätteid järgides.
10. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, 2 et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
11. peatüki
12. jao rikkumiseks.
13. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus N.N-i apellatsiooni läbi vaatamata. Malle Preimer 3