← Eesti

4-10-2543/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-2543 (2390.10.000993) Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla jaoskonna piirkonnapolitseinik Kaupo Känd Väärteo asi K.L väärtegu süüdistuses LS §-de 74 2 ja 74 7 ning LKindS § 66 1 lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev
  2. juuli 2010.a Menetlusalune isik K.L – sündinud xxx *, *, * kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, haridus *, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON 1
  3. K.L LS §-de 74 lg 2 ja 74 7 ning LKindS § 66 1 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel arest üheksa

(9)päeva.
  1. Otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonnale, kohustades arestikambris kohtade vabanemisel kindlustama K.L aresti kandmise hiljemalt
  2. oktoobriks
  3. a. konstaabli- 1 lg Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Politseiprefektuuri piirkonnapolitseinik Mihkel Karjamaa on koostanud K.L kohta väärteoprotokolli selles, et tema,
  4. juunil 2010.a kell 21.00, juhtis Kärdlas Vabaduse tänaval mootorsõidukit Peugeot 309, riikliku registreerimismärgiga 156 TCM omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kõrvaldamise alus ei ole ära langenud. Mootorsõidukil puudus kehtiv tehniline ülevaatus ja liikluskindlustuse leping. Sellega rikkus K.L LE §-de 16 ja 20 lg 2 ja Liikluskindlustusseaduse nõudeid ning pani seega toime LS §-de 74 1 lg 2 ja 74 7 ning LKindS § 66 1 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. K.L tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb puhtsüdamlikult. Ta oli sellel õhtul saanud kokku K. M.ga, kes oli omale auto soetanud ning palus luba sellega sõita. Ta sõitis Kärdlast Vabaduse tänava lõpust mööda metsateid Kapastosse, rallis seal karjääris ringi ning sõitis Kärdlasse tagasi, kuigi teadis, et ta ilma lubadeta rooli istuda ei oleks tohtinud. Juhieksamile on tal siiani minemata. Pärast tunnistas ta politseis siiski kõik üles ning nüüd ta juba kahetseb tehtut. Kuna tal sissetulekut ei ole ja tal on varasemast tasumata menetluskulud ja kuriteoga tekitatud kahjud, siis trahvi ta tasuda ei suudaks ning on nõus aresti kandma. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on K.L-iga kahjuks korduvalt pahandusi olnud. Tihti on tal pahandusi ka võõraste autodega. Vaatamata sellele, et tal juhiload puuduvad ja teda on varemgi selliste tegude eest karistatud ja korduvalt roolist kõrvaldatud. Tegu on raske üldohtliku süüteoga, mis seadis ohtu nii K.L enda kui ka kaassõitja elu ja tervise. On lausa õnn, et midagi raskemat ei juhtunud. Sissetulekud tal puuduvad, mistõttu tuleks teda karistada. Politseis oli ta siiski siiras ja rääkis kõik ausalt ära. 1 Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et K.L on süüdi LS §-de 74 lg 2 7 1 ja 74 ja LKindS § 66 lg 1järgi ning teda tuleb väärtegude kogumi eest karistada arestiga. Vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Ta on toime pannud rasked üldohtlikud väärteod. Korduvalt ilma lubadeta auto juhtimine on väga raske süütegu. Teda on korduvalt karistatud, kuid see ei ole siiani positiivset mõju avaldanud. Ta on jäänud korduvalt vahele ning juhilubadeta sõidu eest korduvalt mootorsõiduki roolist kõrvaldatud. Ta on arvel kriminaalhooldusel ja kannab tingimisi kriminaalkaristust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel K.L isikut, süüteo raskust ning iseloomu. Samas arvestab kohus ka kergendava asjaoluga ning menetlusaluste siiraste ja puhtsüdamlike ütlustega. Samuti loodab kohus, et K.L viimaks ometi oma tegudest õppust võtab. Seetõttu ei pea teda karistama seaduse täie rangusega vaid talle võib mõista karistuseks aresti keskmisest vähemas määras. Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus 1 K.L LS §-de 74 lg 2 ja 74 7 ning LKindS § 66 1 lg 1 järgi süüdi. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.