lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik: D.T, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta D.T kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 14.05.2010 otsusele nr 19 2316,10,004168 D.T karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 14.05.2010 otsus nr 2316,10,004168 D.T karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata.
lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 25.04.2010 kell 07.15 Tallinnas Pärnu maanteel juhtis mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,78 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et soovib otsuse vaidlustada lisakaristuse osas. Palutakse kohtul arvestada asjaoluga, et kaebuse esitaja töö on tihedalt seotud autoga sõitmisega. Juhiloata ei ole võimalik tal seda tööd teha, mille tulemusena võib kaotada oma töökoha. Arvestades praegust majanduslikku olukorda on tal väga raske uut töökohta leida. Kuna on võtnud pangast laenu ei suudaks edaspidi seda laenu tagasi maksta. Avaldab puhtsüdamlikku kahetsust juhtumi kohtaja soovib siiralt vabandada õigusrikkumise toimepanemise pärast. Edaspidiselt lubab, et ei istu kunagi alkoholi joobes autorooli ja käitub seaduskuulekalt. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et on rahaline kohustus panga ees, on võetud laenu korteri ostmiseks 1, 4 miljonit, pool sellest on tasutud. Lubab, et enam ei lähe purjus peaga autorooli. 8 kuus lisakaristust on liiga palju, võiks olla lühem aeg. Eelmiste väärtegude toimepanemise kohta selgitas, et teinekord ikka juhtub. Lisakaristuse tähtaega võiks natukenegi vähendada. Trahv on tasutud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on seaduslik otsus. Otsuse tegemisel on järgitud kõiki KarS § 56 nõudeid. Kaebuse esitanud isiku liiklusest pikaks ajaks eemaldamine on õige, sest ta on liikluses ohtlik. Lisakaristuse tähtaeg peab olema pikem kui 6 kuud, siis peab kaebuse esitanud isik tegema uuesti teooriaeksami ja see on vajalik, kuivõrd selle vajalikkust näitab kaebuse esitanud isiku karistusregister. Kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,78 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 2 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,73 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 2 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,74 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte ülempiiris ning juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,02 mg võrra suurem, olnuks tegemist mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, milline käitumine on karistatav KarS § 424 järgi rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat. Seega süü suurust arvestades olnuks õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, kuid kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust karistust kergendava asjaoluna ning vastulauses esitatud põhjendusi ja määranud menetlusalusele isikule karistuse ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja põhjendustega põhikaristuse määra valikul, kuivõrd see ei vasta süü suurusele, kuid kaebemenetluses ei saa kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada ega määratud karistuse määra suurendada. Esitatud kaebuses ei ole põhikaristust vaidlustatud ning on piirdutud vaid määratud lisakaristuse vaidlustamisega. Lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku kogu menetluse vältel esitatud kahetsusavaldused ei ole karistust kergendava asjaoluna arvestatavad. Väärteoasja materjalides leiduvatest ja kohtuistungil avaldatud Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud juba kahel korral, kusjuures ka esimese samalaadse väärteo eest määratud karistus ei ole senini kustunud, kuivõrd karistuse kustumist takistab üha uute süütegude toimepanemine. Eelmise samalaadse väärteo pani menetlusalune isik toime 20.08.2009 ja 16.09.2009 koostatud otsusega määrati menetlusalusele isikule ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Samas ilmneb, et menetlusalust isikut on ainuüksi 2010 aasta esimese nelja kuu jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kolmel korral ja menetlusesemeks olev väärtegu on neljas. Selline karistuste rohkus ja liikluseeskirja nõuete järjekindel teadlik ja tahtlik rikkumiste iseloom näitab ilmselgelt seda, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti seda, et menetlusalust isikut on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest lisakaristusega karistatud ning teda on liiklusest kõrvaldatud ja see ei andnud oodatud tulemust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning menetlusaluse isiku süü suurust arvestades olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu. Menetlusalune isik pani toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus, millest menetlusalune isik oli eelneva kogemuse pinnalt väga hästi teadlik teadlik. Kuivõrd senini määratud ja tasutud rahatrahvid ning lühiajaline lisakaristus ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa enam pelgalt rahatrahvist ja lühiajalisest lisakaristusest ning kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks töö jätkamise, sellest tulenevalt on võimatu maksta laenu ning praegust majanduslikku olukorda arvestades on väga raske uut töökohta leida. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitanud isik ka temal lasuvate rahaliste kohustuste suurust. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, senise töö iseloom ja rahalised kohustused ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul on laen ilmselgelt võetud enne väärteoasjas otsuse koostamist ja töö liikuvast iseloomust oli ta teadlik alates senisel töökohal töötamise algusest. Samuti oli menetlusalune isik praeguses majanduslikus olukorras teadlik sellest, et tema enese väär käitumine võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja põhjustada töökoha kaotust. Seega sellises majanduslikus 3 olukorras, kus on raske uut töökohta leida, peab isik tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema ülalpeetavate majanduslik olukord ei halveneks. Menetlusalust isikut on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, mistõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuse osas. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus asub seisukohale, et suhteliselt suurte ja võimalik, et ka ülejõu käivate rahalise kohustuse võtmine on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise, töökoha säilimise ja rahaliste kohustuste täitmise ning ülalpeetavate ülalpidamise võimalikkuse. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kes osaleb igapäevaselt aktiivselt liikluses mootorsõiduki juhina igapäevaste tööülesannete tõttu, millest sõltub ka tema sissetulek, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab väärteo toimepanija majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusalune isik pidanuks seda aga väga hästi teadma, kuivõrd tal on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest määratud eriliigiliste karistuste osas juba rikkalik kogemus olemas. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Väärteoasjast, so väärteoprotokollist ja otsusest ning kaebuse esitanud isiku selgitustest nähtub hoopis seda, et kaebuse esitaja peeti mootorsõidukit juhtinuna kinni hommikul, kaebuse esitanud isiku enese väidete kohaselt ootamatute tööülesannete täitmisel. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja tema karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja oma tööülesannete täitmisse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles tööülesannete täitmisele asumine ning liiklusalase väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui võimalus senist tööd ka edaspidi jätkata või võetud rahalisi kohustusi tasuda. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.