← Eesti

1-08-8695/34

Obsah (7)§ 432§ 507§ 131§ 383§ 384§ 386§ 387

1-08-8695 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. oktoobril 2010.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-08-8695 (kirjalikus menetluses)

§ 432lg 3¹ ja Kar

S § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele I.J-ile kriminaalasjas nr 1-08-8695 Harju Maakohtu 18.08.2008.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 7 (seitse) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. 7 kuu ja 17 päeva vangistuse kandmise algust lugeda I.J-i tagaotsitavana tabamisest ja vahistamisest. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 22.09.2010.a määrusega I.J-ile kohaldatud 1

(5)tõkend - vahistamine.

§ 507

lg 2 alusel edastada määruse koopia Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile Euroopa vahistamismääruse esitamise otsustamiseks, kuna I.J viibivat viimastel politsei poolt kohtule edastatud andmetel Soomes.

§ 432

lg 3¹ ja

§ 131

lg 4 alusel tuua I.J küsitlemiseks kohtuniku juurde hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tema Eestisse toimetamist. Määruse koopia edastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, kaitsjale,Lõuna Prefektuurile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja Justiitsministeeriumile. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 383

lg 1,

§ 384

lg 1 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 386

lg 1 ja

§ 387

lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD I.J mõisteti süüdi Harju Maakohtu 18.08.2008.a otsusega KarS § 331 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Viru Maakohtu 30.04.2007.a otsusega mõistetud raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistusaja algus on 17.09.2004.a ja lõpp 16.09.2010.a. Tartu Maakohtu 18.01.2010. a määrusega vabastati I.J talle Harju Maakohtu 18.08.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 aasta. I.J kohustada täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg. 2 p. 2, 4, 5, 7 ja 8 alusel määrati I.J-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; otsima endale töökoha või registreeruma töötuna töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul vabanemisest; osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata; 2

(5)- pöörduma psühhiaatri või narkoloogi vastuvõtule ja alluma alkoholivastasele või narkootikumidest võõrutamise ravile, kui see osutub vajalikuks. I.J määrati katseajaks käitumiskontrollile Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtumäärus jõustus 29.01.
  1. a. Vangla Tartu Kriminaalhooldusametnik taotleb I.J-ile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande põhjuseks on I.J-i poolt kontrollnõuete mittejärgimine ja kohtu poolt määratud kohustuse mittetäitmine. I.J ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks, ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, ei osale sotsiaalabiprogrammis. Viimane kohtumine I.J-iga toimus 13.05.
  2. Kuna ta 21.05.2010 kokkulepitud kohtumisele ei ilmunud, siis ametnik otsis samal päeval hooldusalusega telefoni teel ühendust, kuid I.J-i telefon oli välja lülitatud. I.J-i isa R.S. väitis ametnikule 21.05.10.a toimunud telefonivestluse ajal, et poeg on kuskil Venemaal. 27.07.10.a hooldusaluse isaga toimunud telefonivestluse ajal mainis viimane, et poeg oli oma lastele helistanud kuu aega tagasi ja viibis siis väidetavalt Soomes. R. S. kinnitas ametnikule, et I.J ei ole temaga ühendust võtnud ja tema ei tea ega tahagi teada kus poeg on. Eeltoodust nähtub, et hooldusalune ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei ole teavitanud ametnikku elukoha vahetusest ega taotlenud luba elukoha vahetuseks. Hooldusalusele määrati vangistusest ennetähtaegselt vabastamisel kontrollkohustuseks osaleda kriminaalhooldaja poolt soovitatud sotsiaalprogrammis. I.J allkirjastas 19.04.10.a kokkuleppe osalemiseks sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine". Hooldusalune osales programmi kolmes esimeses (kokku kaheksa kohtumist) tunnis. Ta katkestas sotsiaalprogrammis osalemise ja jättis täitmata kohtu poolt määratud kohustuse. Kontrollkohustuse - pöörduda psühhiaatri või narkoloogi vastuvõtule - täitmine lükati ajale, mil I.J on läbinud sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine". Hooldusalune andis lubaduse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule 2010.a juuli kuus. Kriminaalhooldus on katkenud. 20.05.
  3. a toimus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kohtuistung kriminaalasjas nr 1-06-6345 G. Šaškovi, I.J-i ja R. Mitrauskise süüdistuses KrK § 101 p 1, 7 järgi. I.J ilmus kohtuistungilt ja lahkus sealt omavoliliselt. Peale lõunavaheaega ta tagasi ei tulnud. Kohus kuulutas I.J-i tagaotsitavaks ja tõkendiks valiti vahistamine. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Heli Väinaste koostas ja andis välja 08.07.2010.a Euroopa vahistamismääruse. 22.09.
  4. a Tartu Maakohtu määrusega kuulutati süüdimõistetu I.J, isikukood: xxx, tagaotsitavaks. I.J-ile valiti Harju Maakohtu 18.08.2008.a. otsuse täitmise tagamiseks tõkend – vahistamine, mis tuleb kohaldada süüdimõistetu tabamisel. Määrus saadeti täitmiseks Lõuna Prefektuurile. Lõuna Prefektuuri teatel on I.J-i asukoht teadmata. Tartu Maakohtu 22.09.
  5. a määrus on võetud täitmisele. 3
(5)Kriminaalhooldusametniku hinnang katseajale. Tartu Maakohtu vabastamismäärus võeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas täitmisele 05.02.2010.a. Päevikukannetest nähtub, et hooldusalune ilmus osakonda oma initsiatiivil samal kuupäeval kui määrus kriminaalhooldusosakonnas registreeriti. Kriminaalhooldusametnik Margus Suvi viis hooldusalusega läbi neli korralist kohtumist, kuhu I.J ilmus õigeaegselt. Alates 15.03.2010.a määrati I.J kriminaalhooldaja Aniita Matkuri järelvalve alla. Esimene kohtumine toimus 19.04.2010.a ning kokku jõuti kohtuda viiel korral, s.h kolmel korral sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" raames. Kokkulepitud kohtumistele ilmus hooldusalune õigeaegselt. I.J registreeris ennast töötukassas tööotsijana ning esitas ametnikule seda tõendava otsuse. I.J esitas uue isikudokumendi saamiseks 08.03.2010.a taotluse Lõuna Prefektuuri Kodakondsus- ja migratsioonibüroo Tartu teenindusele. Hooldusalune esitas ametnikule uue isikutunnistuse toimikusse koopia tegemiseks 07.04.2010.a toimunud kohtumisel. 28.04.2010.a sai ametnik elektronkirja Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja istungisekretärilt, kes palus abi I.J-i asukoha kindlakstegemisel. 30.04.2010.a toimunud telefonivestluses palus istungisekretär E. Malm edastada ametnikul I.J-ile menetluses oleva kriminaalasja nr 1-06-6345 istungite ajad (Rakvere kohtumajas
  1. ja 31.05.10.a). Ametnik teavitas hooldusalust istungitest samal päeval toimunud kohtumisel. Kuna 20.05.
  2. oli määratud ka sotsiaalprogrammi toimumine, lepiti I.J-iga kokku, et ta tuleb osakonda 21.05.10.a ja ametnik viib neljanda tunni läbi individuaalselt. 12.05.2010.a toimunud korralisel kohtumisel arutleti ka 20.mail toimuva istungi üle. Hooldusalune oli kindel, et teda kutsuti istungile tunnistajana. Viimane kohtumine toimus hooldusalusega 13.05.
  3. a, kui toimus sotsiaalprogrammi
  4. tund. Hooldusalune helistas ametnikule 19.05.
  5. a täpsustades veelkord istungi alguse aega; samas telefonivestluses tuletas ametnik I.J-ile meelde 21.maiks kokkulepitud kohtumist, kuhu viimane lubas kindlasti ilmuda, kuid ei ilmunud. Arvestades I.J-i koostöövalmidust katseajast läbitud perioodil, kontrollnõuete ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmist, ei olnud ametnikul alust arvata, et hooldusaluse käitumine võib muutuda kriminaalhooldust takistavaks. Arvestades I.J-i kriminaalhooldust takistavat käitumist teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Harju Maakohtu 18.08.2008.a otsusega mõistetud vabaduskaotusliku karistuse kandmata jäänud osa täitmisele. Kaitsja esitas kohtule õigusliku arvamuse kriminaalhooldusel tekkinud küsimuse lahendamisel. Kaitsja leiab, et I.J-i tagaotsitavaks kuulutamine Tartu Maakohtu 22.09.
  6. a määrusega on formaalne, sest 20.05.
  7. a on Viru Maakohus juba kuulutanud I.J-i tagaotsitavaks ja tema suhtes on 08.07.
  8. a välja antud Euroopa vahistamismäärus. Kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse põhjendustest nähtub, et karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks olid eelduslikud alused olemas. Kaitsjal ei ole olnud võimalik kontrollida, kas I.J olid ja on olemas mõjuvad põhjused kriminaalhooldusel kontrollnõuete ja –kohustuste täitmata jätmiseks. Kaitsja on seisukohal, et Tartu Maakohtus ei pidanud I.J teistkordselt tagaotsitavaks kuulutama põhjusel, et Viru Maakohus arutab tema süüasja süüdistuses KrK § 101 järgi. Tegu on toime pandud enne karistusseadustiku jõustumist, seega ka enne 17.09.
  9. a, millisest ajast süüdimõistetu kandis karistust. I.J-i süü tuvastamisel kriminaalasjas nr 1-06-6345 KrK § 101 p 1, 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos peaks Viru Maakohus vastavalt KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 sätetele arvestama liitkaristuse mõistmisel ka Harju Maakohtu 18.08.
  10. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osaga. 4
(5)

§ 432

lg 31 järgi kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib

§-des 427 või 428 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise ja

§ 131

lõikes 4 sätestatud alustel vahistamise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde.

§ 432lg 3¹ ja Kar

S § 76 lg 5 alusel pöörab täitmiskohtunik I.J-ile kriminaalasjas nr 1-08-8695 Harju Maakohtu 18.08.

  1. a otsusega mõistetud kandmata karistuse, 7 (seitse) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust täitmisele, sest I.J ei ole täitnud katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kontrollkohustust. I.J ei ela kindlaksmääratud elukohas ega allu kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas pärast seda, kui ta sai teada, et on kriminaalmenetluse subjekt Viru Maakohtus arutatavas kriminaalasjas, kus lahendatakse süüdistust raskes isikuvastases esumese astme kuriteos. Ta on elukohast lahkunud selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba küsimata. Elukohast lahkumisega on kriminaalhooldus katkenud. Sellega ta rikkus käitumiskontrolli ajaks temale täitmisele määratud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. I.J on täiesti teadlikult ja tahtlikult hoidnud kõrvale kriminaalhooldusest, mis talle oli seaduse alusel määratud Tartu Maakohtu 18.01.
  2. a määrusega Harju Maakohtu 18.08.
  3. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel. Kriminaalhooldusest kõrvalehoidmisega on I.J kõrvale hoidunud ka Harju Maakohtu 18.08.
  4. a otsuse täitmisest. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et I.J-i teistkordselt tagaotsitavaks kuulutamisel on formaalne iseloom. I.J-i asukoht Eestis ei ole teada. Tema tagaotsimine 20.05.
  5. a Viru Maakohtu määruse alusel on ligi poole aasta kestel jäänud tulemusteta. On andmeid I.J-i asukohast väljaspool Eesti Vabariiki Euroopa Liidu piirides. Tema loovutamiseks Eestis kriminaalmenetluse läbiviimiseks on tingimuseks, et Euroopa vahistamismääruses (EAW) peab olema kajastatud kõik asjaolud ja menetlused, milleks isiku loovutamist taotletakse. Viru Maakohtu kohtuniku koostatud EAW-s ei ole kajastatud Harju Maakohtu otsuse täitmise küsimust. EAW-s on märgitud, et täitmisele pööratavat kohtuotsust ei ole. See teave põhineb ka 20.05.
  6. a EAW koostamisel esinenud objektiivsetel asjaoludel. Tartu Maakohtus on lahendamisel

§-s 427 reguleeritud kriminaalhooldusel tekkinud küsimus.

§ 432

lg 31 järgi võib

§-des 427 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks. Viru Maakohtus ja Tartu Maakohtus toimuvad menetlused on iseseisvad ja erinevates menetlusstaadiumides. Viru Maakohtus toimub I.J-i süüdistuse kohtulik arutamine. Tartu Maakohtus arutatakse I.J-i kui süüdimõistetu kohtuotsuse täitmise küsimust. Jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud oodata teises kriminaalasjas süüküsimuse lahendamist ja koos sellega lisakaristuse mõistmisest. Kriminaalasjas nr 1-08-8695 Harju Maakohtu 18.08.2008. a otsus on täidetav iseseisvalt. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korral piisab ainult kontrollnõuete täitmata jätmisest selleks, et KarS § 76 lg 5 alusel tuleb kohtul kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. I.J-i kandmata karistuse osa on 7 kuud ja 17 päeva, s.o. suurem kui 4 kuud vangistust. Ene Muts täitmiskohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.