4-13-6386/3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2013.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-6386 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi T.V kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 06.09.2013.a otsusele väärteoasjas 2317,13,006601 Menetlusalune isik T.V, isikukood XXX, elukoht: XXX, XXX, EV kodanik Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 06.09.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,13,006601 põhikaristuse osas ning teha selles osas uus otsus. Karistada T.V LS § 202 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada T.V tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 4 kuu jooksul kuu
2. kuupäevaks kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 25.00 eurot. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank, 333416110002 Danske Bank. 1 Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220135217787 ning selgitus „T.V , väärteoasi 4-13-6386, rahatrahv“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Denis Petrov koostas 11.08.2013.a. väärteoprotokolli AB 1392027 selle kohta, et 11.08.2013.a. kella 03:27 ajal Harjumaal, Tallinnas, Kadaka teel majade nr 171/169 vahel mootorsõiduki omanikuna (T.V) andis mootorsõiduki Ford Mondeo reg.nr XXXjuhtimise üle isikule, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. T.V rikkus sellega liiklusseadus § 90 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 202 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.09.2013.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,13,006601 määrati T.V-le karistuseks liiklusseaduse § 202 lg 1 järgi rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. T.V tunnistab oma süüd antud väärteoasjas täielikult ning palub oma kaebuses rahatrahvi vähendamist. Kaebaja selgitab kaebuses, et ta on tudeng ning tal puudub töökoht ning seega puudub ka stabiilne sissetulek. Kaebaja elab üürikorteris ning teda toetavad mõlemad vanemad. T.V leiab, et suurte rahaliste kohustuste hulgas kahjustab määratud rahatrahv tema majanduslikku seisu, mis võib kaasa tuua elukoha kaotuse. Kaebaja siiralt kahetseb ja saab aru, et seadust tuleb järgida, kuid leiab, et arvesse ei ole võetud asjaolu, et kaebajal varasemad rikkumise puuduvad. Samuti kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole arvesse võtnud rikkuja varalist seisu ja kuna sissetulek puudub lähevad trahvid kohtutäiturile, mis suurendaks kulusid veel. Kaebaja palub tulenevalt KarS § 60 lg 1 kergendada määratud karistust. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et T.V süüline käitumine LS § 90 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 202 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust 2 välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja leiab, et T.V on LS § 202 lg 1 väärteo toime pannud tahtlikult. Kohtuvälise menetleja arvamus tugineb tunnistaja Ingrid X ja menetlusaluse isiku enda ütlustel, mille kohaselt andis kaebaja auto omanikuna juhtimisõiguse üle juhile, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna ta oli ise tarbinud alkoholi ning seltskonnas ei olnud ühtegi kainet isikut ja seega puudusid muud alternatiivid koju saamiseks. Sõidu eesmärgiks oli auto koju toimetamine Järveotsa teelt Kadaka tee 173 maja juurde. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest. LS § 202 lg 1 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse isikut mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, s.o. 400 euro ulatuses. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse määramisel on arvestatud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse valikul tuleb lähtuda põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o. käituma õiguskuulekalt. Karistusregistrist nähtub, et kaebajat ei ole varasemalt väärteokorras karistatud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta normi sanktsiooni keskmine määr ning siis tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning siis saadakse vastav karistuse määr. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid. T.V nõustus sellega, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juht võib ohtu seada paljude inimeste elu ja tervise ning lubanud seda. Seega kohtuväline menetleja leiab, et kohtueelses menetluses on tõendamist leidnud T.V poolt LS § 202 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine ja tema karistamine nimetatud sätte järgi sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud ning seega otsus väärteoasjas nr 2317,13,006601 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et T.V kaebus tuleb rahuldada. 3 Vaidlust ei ole selles, et T.V andis Harjumaal, Tallinnas, Kadaka teel majade nr 171/169 vahel mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr XXXjuhtimise üle isikule, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Väärteo toimepanek on mh tõendatud: tunnistaja Viktor Eksi ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt olles 11.08.2013.a. patrullis, märkas Kadaka teel liikuma sõidukit Ford reg.nr XXX, mis liikus Kadaka tee 171 ja 169 vahel suunaga maja 169 poole. Antud sõiduk äratas tähelepanu oma ebakindla ja väga aeglase juhtimisstiili poolest. Otsustasid sõiduki peatada ning selgus, et sõidukit juhtis peatamishetkel Ingrid X , kellel puudus kehtiv ja vastava kategooria sõiduki juhtimiseõigus; tunnistaja Ingrid X ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja selgitas, et oli koos autoomanikuga T.V-ga. Juho oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid auto oli vaja koju tagasi tuua ning seltskonnas ühtegi kainet isikut ei olnud ja seetõttu sattus tema rooli. Ta sõitis Järveotsa teelt Kadaka tee 173 maja juurde; menetlusaluse isiku 11.08.2013.a. ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt ta selgitas, et palus Ingrid X asuda autorooli, teades, et tal puudub juhtimisõigus, kuna oli ise tarbinud alkoholi ning muid alternatiive ei olnud, et sõitu koju mõne muu vahendiga teostada; Nimetatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik T.V rikkus LS § 90 lg 2 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Menetlusalune isik oma 16.09.2013.a esitatud vastuväites ning samuti kaebuses tunnistab oma süüd. Seega on T.V pannud süüteo toime otsese tahtlusega. Kaebaja taotleb määratud rahatrahvi suuruse vähendamist. Vastavalt liiklusseadus § 202 lg 1 sättele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, s.o. on 400 eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 202 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot. Seega on määratud karistus sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus, on tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja üldpreventiivsetest eesmärkidest põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel võtnud arvesse karistust kergendava asjaolu esinemist, kuid kuna T.V on üliõpilane ja hetkel ei tööta peab kohus võimalikuks rahatrahvi vähendamist ning tasumist ositi. Menetlusalune isik on selgitanud, et ta on üliõpilane ning tal puudub kindel sissetulek ehk ei oma töökohta ning elamiskulud on 400 euro ulatuses, mille maksmises aitavad kaasa vanemad. Samuti on menetlusalune isik leidnud, et kui trahv läheb täitmiseks kohtutäituri juurde suurenevad kulud veelgi ning raskendavad menetlusalus isiku varalist seisundit. 4 Karistusregistrist nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem väärtegude toimepanemises karistatud. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning teeb antud väärteoasjas nr 2317,13,006601 uue otsuse ja karistab T.V LS § 202 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. Samuti peab võimalikuks KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada T.V tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 4 kuu jooksul kuu
3. kuupäevaks kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 25.00 eurot. Margot Mikler Kohtunik 5