Obsah (7)

§ 223§ 16§ 56§ 50§ 57§ 17§ 125

1 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-13-2527 Otsuse kuupäev 26.09.2013 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi F.T väärteoasi Liiklusseaduse § 2

) § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 50 lg 3 p 1, § 57 lg 1, § 56 lg 1 nõudeid, pannes toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik F.T esitas 31.03.2013 kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause (tl 10), milles selgitas juhtunu asjaolusid. 15.12.2012 juhtus liiklusavarii, kui ta liikus J.-Jaani – Tamsalu – Kullenga mnt ja Ambla-Tamsalu mnt ristmikule ja libises väga libedate teeolude tõttu peateele rekkale ette. Ta valis võimalikult väikse sõidukiiruse 30 -40 km/h, kuid ikkagi kaotas auto üle kontrolli, sest seal oli ikka väga libe ja auto ei jäänud pidama. Menetlusalune isik palus temalt juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna ta on peres ainuke leivateenija. Juhtimisõiguse äravõtmisel jääks ta töökohast kohe ilma. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskon na patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 23.04.2013 otsusega väärteoasjas nr: 2590,12,006318 (tl 8) määrati menetlusalusele isikule F.T-le karistuseks

§ 223

lg 1 alusel eriõiguse äravõtmin e 3 kuuks, sest F.T 15.12.2012 kell 11.48 Lääne-Viru maakonnas Tamsalu vallas J.-Jaani – Tamsalu – Kullenga ja Ambla-Tamsalu mnt ristmikul, juhtides mootorsõidukit, ei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemusi ja teeolusid, samuti ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada inimesi ja teiste vara, juht ristmikul eiras LM 221 (Anna teed) nõudeid, mille tulemusel sõitis otsa vasakult poolt lähenenud sõiduõigust omavale veoautole (xxxx), põhjustades sellega varalise kahju ja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse. Tervisekahjustus tekitatud K Ž ja varaline kahju on tekitatud Swedbank 3 Liising AS-le. Menetlusalune isik F.T rikkus

§ 16lg 1, 56 lg 1, 50 lg 3 p 1, 57 lg 1, 17 lg 1 nõudeid.

Nimetatud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabeli, tunnistaja E. M ülekuulamise protokolli, tunnistaja A. T ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, haigla teatisega nr 86 ning vastulausega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt selgitab juhtunut ja palub juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna arvab, et kaotab siis töökoha. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütlustega, samuti sündmuskoha vaatluse ja selle käigus tehtud fotodega. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav

§ 223lg 1 alusel.

Kohtuväline menetleja märgib, et vaatamata varasemale korduvale karistamisele liiklusalaste süütegude (sh ka liiklusõnnetuse põhjustamine) eest, ei ole menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese, kui kaasliiklejate suhtes. Karistuse määramisel on tähtsad ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööga vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks tal iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et järgida liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse, kui ka rahalised vahendid. Isik omab esmast juhtimisõigust, tal puuduvad kogemused ja seetõttu peaks ta liikluses olema hoolsam ja ettevaatlikum. Vastulauses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

1. Menetlusalune isik F.T esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kohtule kaebuse (tl 2), paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Ta märgib, et juhtis mootorsõidukit lubatud sõidukiirusega, aeglustas sõidukiiruse minimaalseks enne ristmikule jõudmist, aga auto lihtsalt libises peateele välja, kuna ristmik oli täiesti liivatamata ja hoolimata pidurdamisest ta pidama ei saanud. F.T taotleb rahatrahvi mõistmist ja peab ebaõiglaseks juhtimisõiguse äravõtmist.
2. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond on oma vastuskirjas menetlusaluse isiku F.T kaebusele (tl 35-45) seisukohal, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on F.T süü. Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav

§ 223lg 1 alusel.

Vaatamata varasemale korduvale karistamisele liiklusalaste süütegude, (sh ka liiklusõnnetuse põhjustamine) eest, ei ole menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, milles nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese, kui kaasliiklejate suhtes. F.T ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Kohtuväline menetleja palus jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 4

1. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik F.T oma kaebuse juurde. F.T ei saanud aru, mille eest teda karistati, kuna juhtus õnnetus. Teerist oli jääs ja auto ei jäänud pidama. Menetlusalune isik leidis, et liiklusõnnetuses olid süüdi ilmastikuolud, sest tee oli jääs. Ta pidi andma teed peateel lähenevale sõidukile, aga ei saanud pidama. Isik tunnistas, et temalt on ühel korral juhtimisõigus ära võetud , kui rongiõnnetus juhtus. Nimetatud õnnetus juhtus Tamsalus ja siis leiti tema verest amfetamiini. Kuidas see tema organismi sattus, menetlusalune isik ei teadnud. F.T sõnul on tal esmane juhiluba, mis on välja antud 13.08.2012, kuid 2 aastat enne seda oli tal ka juhtimisõigus. F.T kinnitas, et liiklusõnnetus juhtus 15.12.2012 kell 11.
2. Tema juhtis hõbedast värvi sõiduautot xxxx. Sõidukis olid peale tema veel naine, kes istus ees kõrval ja laps, kes oli tema taga turvatoolis. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi tema naine. F.T väitel alustas ta sõitu Tapalt ja plaan oli sõita Rakveresse. Sõber helistas, et ta võtaks tema ka Tamsalust peale. Ta sõitis mööda Ambla-Tamsalu maanteed. Teeolud olid libedad, ristmik eriti. F.T ütlustest nähtub, et ta tegi 5-6 km enne ristmikku möödasõidu, sõites 90 või veidi vähem km/h. See auto, millest ta sõitis mööda, sõitis 60-70 km/h. 300-400 m enne ristmikku vähendas ta kiirust, sõites kiirusega 30-40 km/h. Ta võttis hoo maha, aga ikka libises ristmikule. Hoo mahavõtmine ei jäänud hiljaks. Laps ja naine olid peal, mistõttu ta tahtis ettevaatlikult sõita. F.T väitis, et ta nägi juba kaugelt, et rekka tuleb. Ta pidurdas katkendlikult, hoides jalga piduri peal ja lastes siis lahti. Kiirus oli minimaalne, kuid auto oli raske, pidama ei jäänud ja libises peateele välja. Enne ristmikule jõudmist, sõitis tema taga veel üks auto. F.T sõnul oli tal õige valitud kiirus, ta arvestas teeolusid. Menetlusalune isik leidis, et talle määratud karistus on absurdne, sest ega ta meelega peateele ette ei sõitnud. Kaebuse esitas ta põhjusel, et karistus on liiga karm. Tunnistaja E M kinnitas kohtuistungil, et see võis olla 15.12.2012 kell 11.
3. Tunnistaja sõnul tuli ta Väike-Maarja poolt ja liikus Järva-Jaani poole. Tema juhtis veoautot (xxxx paakauto, mille peal oli 11 000 liitrit põlevkiviõli), liikudes peateel mööda Järva-Jaani-TamsaluKullenga maanteed. Enne liiklusõnnetust märkas ta 2 autot peateele lähenemas. Enne ta pidurdada ei jõudnud, kuna ei mõelnud, et auto, mis tuleb kõrvalteelt, ei saa pidama. Sõiduauto sõitis tema veoauto parempoolsesse esirattasse. E M sõnul oli lubatud 90 km/h, kuid tema liikus 81 km/h ja hullumeelsus oleks olnud kiiremini sõita. Tunnistaja märkis, et teeolud olid väga libedad ja pidamist ei olnud. Kokkupõrke tagajärjel sattus tema sõiduk külglibisemisse, pidama sai ta 200 m kokkupõrke kohast eemal. Tunnistaja A T kinnitas kohtuistungil, et see võis olla 15.12.2012 kell 11.
4. Tema juhtis xxxx, sõites kiirusega 90 km/h Moelt Väike-Maarja poole. Tunnistaja ütlustest nähtub, et temaga samas suunas liikus suurel kiirusel hõbedane xxxx, mis sattus Nõmmküla ristis külglibisemisse. Tema veel ütles abikaasale, et rumal inimene, kuna teeolud olid libedad. Nad said edasi sõita 2,5 km, kui sama sõiduauto sooritas 2-3 km enne seda ristmikku, kus toimus kokkupõrge, neist kiirusega 95+ km/h möödasõidu. Tunnistaja avaldas, et jõudes Kullenga ja Ambla mnt risti, hakkas ta juba varakult kiirust vähendama. Ta nägi, et xxxx juht ei võtnud kiirust maha, hakates alles viimasel hetkel pidurdama. Ta nägi, et tagumised pidurituled läksid 2 korda põlema. Kullenga poolt tuli veok, millele xxxx eestpoolt sisse sõitis. Tunnistaja märkis, et tee oli libe ja ristmik, kus kokkupõrge toimus , oli liivatamata. Tunnistaja ütluste kohaselt liikus xxxx tema ees ja oli kogu aeg tema vaateväljas. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et väärtegu on täielikult tõendamist leidnud nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus. Libe tee ei saa iseenesest olla liiklusõnnetuse põhjustaja. Liiklusõnnetuse põhjustab ikkagi juht, kes libedal teel sõidab. Juht 5 peab valima vastavalt teeolule vastava kiiruse. Menetlusalune isik ise teadis ka, et tee on libe ja oleks pidanud valima kiiruse, mis võimaldab õigel ajal auto seisma jätta, seda enam, et ta ei olnud autos üksi. Oma sellise teoga pani ta ohtu iseenda ja teiste inimeste elud. Liiklusõnnetust oleks olnud võimalik ära hoida. Menetlusalus t isikut on varasemalt karistatud samalaadse rikkumise eest. Töö kaotus ei ole asjaolu, millest tulenevalt ei tohi juhtimisõigust ära võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja nende otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 56

lg 1 sätestab, et ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

§ 50

lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

§ 57

lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

§ 17

lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. 7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna avariipolitseiniku Heido Tammekandi poolt 31.03.2013 koostatud väärteoprotokolli AB 1325010 kohaselt on tõenditeks fotod, skeem, indikaatorvahendi kasutamise protokollid, teatis kannatada saanud isiku saabumisest, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistajate ülekuulamise protokollid. F.T menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist (tl 11-12) nähtub, et 15.12.2012 kella 11.30 paiku hakkas ta juhtima sõiduautot xxxx reg nr xxxx Tapa linnast Tamsallu. Kõrvalistmel istus tema elukaaslane K Ž ja tagaistmel vasakul turvatoolis istus J K. Kella 11.48 paiku juhtis ta xxxx-d mööda Tamsalu - Ambla maanteed Järva-Jaani – Tamsalu Kullenga maantee poole. Ta võttis varakult enne ristmikku hoo maha. Ta hakkas pidurdama, aga kuna tee oli väga libe, siis libises ta ristmikule välja ja ette vasakult poolt lähenenud veoautole. F.T sõnul nägi ta ammu, et veoauto tuleb, aga auto lihtsalt libises ristmikule. Ta pidurdas katkendlikult, lasi vahepeal lahti piduri ja siis jälle vajutas. Lõpuks 6 vajutas ta väga kõvasti, aga ikka libises auto edasi. Kokku põrkasid veoauto parem esiosa ja tema auto esiosa. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai põrutada tema elukaaslane K Ž, kes viidi Rakvere Haiglasse kontrolli. Tema arvates on liiklusõnnetuses süüdi libe tee, kuna tee oli liivatamata ja väga libe. Ta teadis, et temal on kohustus anda teed. Tunnistaja E M on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna tunnistajana (tl 13) öelnud, et 15.12.2012 umbes kella 11.30 paiku hakkas ta juhtima veoautot xxxx reg nr xxxx Tamsalu vallast Sääselt, kus võttis tsisterini 11 tonni ahjukütust. Ta sõitis mööda Järva-Jaani – Tamsalu – Kullenga maanteed Järva-Jaani suunas. Jõudes Ambla-Tamsalu maantee ristmiku lähedale ja ristmikule, märkas ta, et Ambla poolt sõitis ristmikule välja hõb edane xxxx, mis sõitis tema poolt juhitud veoautole ette. E M väitel oli tema sõiduki kiiruseks umbes 80 km/h ja silma järgi arvas, et xxxx kiiruseks oli umbes 50 km/h. Toimus kokkupõrge, mille tulemusel tema veoauto läks külglibisemisse ning ta suutis sõiduki pidama saada umbes 200 m kaugusel kokkupõrkekohast. Kannatada sai tema veoauto parem esimene nurk. Päästeametisse helistas xxxx taga sõitev juht. Tunnistaja arvates oli liiklusõnnetuse põhjuseks see, et sõiduauto juht ei märganud teda õigeaegselt ja teeolud olid väga libedad. Tunnistaja A T on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna tunnistajana (tl 15 -16) öelnud, et 15.12.2012 juhtis ta endale kuuluvat mootorsõidukit xxxx Väike-Maarja suunas. Kodust xxxx hakkas ta sõitma umbes kella 11.00 paiku. Enne seda, kui ta jõudis Ambla – Tamsalu maantee risti, kust keeras Tamsalu suunas, märkas ta, et tagant läheneb talle hõbedast värvi sõiduauto ning sai aru, et tegemist on xxxx-ga. Ta pani tähele, et sealt ristmikult väljasõiduga sattus xxxx külglibisemisse. A T ütlustest nähtub, et ta sõitis rahulikult edasi umbes 90 km/h ning umbes 3 km enne järgmist ristmikku möödus see xxxx tema autost. Ta sõitis xxxx järgi, nende vahe oli umbes 300 m. Tunnistaja sõnul sõitis ta mäkke tõusul vaikselt, kuna kohe oli Anna teed märk. Ta pani tähele, et see eessõitev xxxx pidurdas, aga tundus, et väga hilja ning järgmine hetk toimus kokkupõrge mööda peateed sõitva veoautoga. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollide kohaselt (tl 17-18) olid menetlusalune isik F.T ja tunnistaja E M 15.12.2012 kained. Liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise teatise (tl 19) kohaselt oli 15.12.2012 Tamsalu vallas Tamsalu-Ambla ristis toimunud liiklusõnnetuses kannatanuks K Ž (rindkere kontusioon, parema põlve põrutus). Sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 20-21) on fikseeritud sündmuskoha asukoht, teeolud, liiklusõnnetuses osalejad, kahjude kirjeldus ja vigastatu K Ž andmed. Sündmuskoht on LääneViru maakonnas Tamsalu vallas J.-Jaani-Tamsalu-Kullenga mnt ja Ambla-Tamsalu mnt 18,1 km. Sõidutee mõlemas suunas väga libe. Vaadeldud on liiklusõnnetuses osalenud sõiduautot xxxx reg nr xxxx, mille esiosa on täielikult deformeerunud ning veoautot xxxx reg nr xxxx, millel on kahjustatud parem esinurk ja parem esiratas. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks on liiklusõnnetuse skeem ja fotod (tl 22-30). Karistusregistri väljavõttest (tl 31 -33) nähtub, et menetlusalust isikut F.T on väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, sealhulgas korduvalt

alusel ja muuhulgas

§ 223lg 1 alusel.

Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku 7 F.T poolt on kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega täielikult tõendamist leidnud.

1. Menetlusalune isik F.T on nii kohtuvälises menetluses antud ütlustes kui ka kohtuistungil tunnistanud seda, et ta ei suutnud peatada tema juhitud sõiduautot xxxx reg nr xxxx ning sõitis otsa peateel liikunud veoautole. Samas on menetlusalune isik leidnud, et õnnetuses oli süüdi libe ja liivatamata tee, mistõttu ta ei suutnud hoolimata sellest, et võttis aegsasti hoo maha ning pidurdas, sõiduautot enne ristmikku pidama saada. Kohtuistungil antud ütlustes on menetlusalune isik öelnud, et kuna autos olid ka tema naine ja laps, tahtis ta ettevaatlikult sõita. Samas on enne liiklusõnnetust menetlusaluse isiku taga liikunud tunnistaja A T kinnitanud, et menetlusaluse isiku juhitud xxxx liikus suurel kiirusel (95+ km/h), tehes temast möödasõidu 2-3 kilomeetrit enne ristmikku, kus kokkupõrge toimus. Enne möödasõidu tegemist sattus menetlusalus e isiku poolt juhitud sõiduk Nõmmküla ristis külglibisemisse. Liiklusõnnetuse toimumispaigaks olevale ristmikule jõudes menetlusalune isik hoogu maha ei võtnud ja hakkas pidurdama alles viimasel hetkel. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku F.T väide, et ta võttis enne ristmikku aegsasti hoo maha, on ümber lükatud tunnistaja A T ütlustega, millistes ei ole kohtul põhjust kahelda, sest nimetatud tunnistaja liikus menetlusaluse isiku taga ning seetõttu oli tal täielik ülevaade sellest, millise kiirusega menetlusaluse isiku juhitud xxxx ristmikule lähenes ja millal pidurdas. Asjakohane ei ole menetlusaluse isiku väide, et tegemist oli õnnetusega ning et tema ei ole liiklusõnnetuses süüdi. Menetlusalune isik F.T teadis, et tee oli libe, kuivõrd ta oli juba tunnistaja A T väitel Nõmmküla ristmikul sattunud külglibisemisse. Sellest tulenevalt oleks menetlusalune isik pidanud võtma aegsasti hoo maha ning sõitma kiirusega, mis võimaldanuks tal enne ristmikku pidama saada. Menetlusaluse isiku käitumist ei õigusta asjaolu, et teelõigul, kus liiklusõnnetus juhtus, oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ning et menetlusalune isik lubatud sõidukiirust ei ületanud. Menetlusalune isik F.T oleks pidanud kohandama sõidukiiruse selliseks, mis võimaldanuks tal vajadusel pidurdada ja sõidueesõigust omavale sõidukile teed anda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel.
2. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et

§-s 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik F.T. Menetlusalune isik F.T omab esmast juhtimisõigust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt otsusesse märgituga, et omades esmast juhtimisõigust, peab juht kogemuste puudumise tõttu olema liikluses hoolsam ja ettevaatlikum. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik ette näinud, et tulenevalt libedatest teeoludest tuleb ristmikule jõudes hoog aegsasti maha võtta või vajaduse korral sõiduk seisma jätta, vältimaks kokkupõrget peateel liikuvate sõidukitega. 8

-st tuleneb liikleja kohustus arvestada teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduda kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik F.T oma käitumisega näidanud üles ükskõiksust teiste inimeste eludesse ja varasse, kuivõrd ta seadis oma käitumisega teadlikult ohtu oma sõiduautos viibinud elukaaslase ja lapse. Kaassõitjate olemasolul peab juht teeoludega rohkem arvestama ning sõidukiiruse valikul tähelepanelikum olema, et vältida teiste inimeste vigastamist. Ka tuleb vältida teiste isikute vara kahjustamist. 10.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Käesoleval juhul on menetlusalusele isikule F.T-le karistuseks määratud eriõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, s.o sanktsiooni keskmine määr.

§ 125

lg 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine on

või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku F.T karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe on 23.04.2013 otsuses väärteoasjas nr: 2590,12,006318 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusalusel isikul peaks liikluses osaledes iga päev meeles olema, et ta vajab juhtimisõigust seoses oma tööga. Nimetatud asjaolu peaks sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Kohus arvestab asjaoluga, et menetlusalune isik F.T on ka varem samalaadse, s.o

§ 223lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo toime pannud.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsusega 28.02.2012 väärteoasjas nr: 2590,12,000231 määrati F.T-le

§ 223

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 167 trahviühiku ulatuses, s.o 668 eurot ja

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks (tl 37-38), sest 18.01.2012.a kella 03.15 paiku toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Tamsalu linnas Koidu tn fooriga tähistatud raudteeülesõidul, kus sõiduauto xxxx reg märgiga xxxx, mida juhtis F.T, sõitis ette vasakult lähenenud kaubarongi vedurile C36 -71 reg nr 1546, mida juhtis A S. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada sõiduauto juht, kes toimetati Rakvere haiglasse. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut F.T on väärteokorras korduvalt karistatud, sealhulgas korduvalt

alusel. Kohtu hinnangul ei ole varasemad karistused vajalikku mõju avaldanud, kuivõrd menetlusalune isik on jätkanud

nõuete rikkumist. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku F.T kaebuses tooduga, et talle tuleks mõista karistuseks rahatrahv, mitte juhtimisõiguse äravõtmine, sest vastasel juhul ta kaotaks töö, olles pere ainuke ülalpidaja. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule karistuse määramisel arvestanud selle üld- ja eripreventiivseid eesmärke, rikkuja isikut ja võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest

nõuete rikkumistest. Menetlusalusele isikule on karistuse määranud pädev 9 kohtuväline menetleja, järgitud on väärteomenetlusõigust, samuti on karistuse kohaldamine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul käesoleval juhul õigustatud määrata menetlusalusele isikule F.T-le karistuseks eriõiguse äravõtmine 3 kuuks, s.o ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p -st 1, §-dest 133 - 135 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 23.04.2013 otsuse väärteoasjas nr: 2590,12,006318 muutmata ja F.T kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik