← Eesti

1-13-9421/8

Obsah (6)§ 217§ 318§ 238§ 179§ 180§ 175

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-13-9421 (13230113437) Otsuse kuupäev 22. oktoobril 2013.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ringk

§ 217korras kurit kahtlustatavana kinni peetud 20.10.2013.a..

Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 238, § 175, § 180 lg 3, § 256-5, § 311- 313, § 315, kohtunik OTSUSTAS: Süüdi tunnistada U.E (ik. XXX ) Kar

S § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, seega karistusaja alguseks lugeda 20.10.2013.a. Tõkendiks valida U.E suhtes –vahistamine, võtta U.E vahi alla kohtusaalis. Asitõendeid pole. Tsiviilhagi pole esitatud.

§ 179

, 180, 256-5 lg 2 alusel välja mõista U.E-lt (ik XXX, elukoht: Puhangu 8-4, Tallinn) riigituludesse sundraha 240,- eurot ja kaitsjatasud summas 144,- eurot.

§ 180

lg 3 sätete alusel menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „U.E, 1-13-9421, menetluskulud“. SÜÜDISTUS U.E süüdistatakse selles, et tema, olles 26.06.2013.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, 20.10.2013.a. kella 12.30 ajal Tallinnas, aadressil Telliskivi 61 asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Säästumarket üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 7 pudelit 0,5-liitrist viina Mernaja maksumusega 8.35 eur/tk, kogumaksumusega 58.45 eurot, 3 pudelit 0,5-liitrist viina Nemiroff Delikat maksumusega 8.35 eur/tk, kogumaksumusega 25.05 eurot ning 1 pudeli piiritusjooki Old Thompson maksumusega 7.49 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 90.99 eurot. Nimetatud kaubad pani kaupluses endale kotti ning möödus kaupluse kassast kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna U.E peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega U.E, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 22.10.2013.a toimunud kohtuistungil kinnitas U.E, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Prokuröri abi leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on U.E süü kinnitust leidnud, karistuseks palus määrata KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel 9 kuuline vangistus,

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel palus eelvangistuses viibitud aega lugeda karistusaja hulka. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid lubatavad ning U.E poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Menetluskulude tasumist palus maksimaalselt ajatada. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava U.E süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütluste, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl 11-16), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning selgitas, et 20.10.2013 oli Tallinnas, Telliskivi tänaval kaupluses Säästumarket. Kaupluses otsustas varastada viina, kuna oli joobes ja võttis riiulilt ning pani kotti 10 pudelit viina ja 1 pudeli Old Thomsponit. Pärast seda läks kassadest mööda, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ja avastas kotist varastatud kauba. Süüd tõendavad ka järgmised tõendid: - Rimi Eesti Food AS avaldus 20.10.2013.a. kauplusest aadressil Tallinn, Telliskivi 61 toime pandud 7 pudeli 0,5-liitrise viina Mernaja maksumusega 8.35 eur/tk, kogumaksumusega 58.45 eurot, 3 pudeli 0,5-liitrise viina Nemiroff Delikat maksumusega 8.35 eur/tk, kogumaksumusega 25.05 eurot ning 1 pudeli piiritusjoogi Old Thompson maksumusega 7.49 eurot, kokku kauba kogumaksumusega 90.99 eurot varguse kohta /tl 2/ - tunnistaja Mati Kännola ütlused selle kohta, et 20.10.2013.a. tööl olles peeti püsikliendi poolt kinni ja toimetati turvaruumi meesterahvas, kelle juurest avastati kauplusele kuuluvat kaupa - alkohoolset jooki, mis tagastatud kauplusele ning isik anti üle politseile /tl 3/ - Harju Maakohtu otsus, millega U.E mõisteti 26.06.2013.a. süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest /tl 24-25/. Karistusregistri teatisest (tl 17-23) ja kohtuotsusest (tl 24-25) nähtub, et U.E on varem varguste toimepanemise eest karistatud, viimati Harju Maakohtu 26.06.2013.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi. U.E puhul on tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ning seega on tema kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. U.E objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtub, et ta tegutses varguste eesmärgil, seega on teod toime pandud kavatsetult. Seega oma tahtliku tegevusega pani U.E võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik U.E süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. U.E on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. U.E on süüvõimeline ja tema käitumises puuduvad süüd ning õigusvastasust välistavad asjaolud. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval kontrollitav ja legaalne sissetulek, mistõttu on süüdistatava suhtes alternatiivse, so rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuivõrd varavastase süüteo iseloom viitab ilmselgelt varaliste vahendite puudumisele. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada vangistust. U.E on 2013. aastal juba karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest, sellele vaatamata jätkas ta kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on U.E oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Kaitsja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, leides, et see vastab nii üld- kui ka eripreventatiivsetele nõuetele. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et U.E-le mõistetava vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Kohtu hinnangul on U.E oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: -

§ 179

alusel sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; -

§ 175lg 1 p 4 alusel kaitsetasud üldsummas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Violetta Kõvask kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.