← Eesti

1-13-10585/6

Obsah (5)§ 189§ 175§ 180§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2013 Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-10585 (kohtueelses menetluses nr 13260102755) Kohtunik

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus esitada Viljandi kohtumajja. Süüdistus T.A süüdistatakse selles, et tema 23.07.2013 kella 21.00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx x maja lähedal lõi jalaga F.K.t kolm korda kehapiirkonda, millega tekitas kannatanu F.K.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega pani T.A toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise. Kohtu põhjendus Süüdistatava T.A, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25. november 2013 sõlmitud kokkuleppe alusel on T.A-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi vangistus 3 kuud. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja T.A-le määrata katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . T.A-le on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav T.A väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. 2 Kohus leiab, et süüdistatav T.A tuleb tunnistada süüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava T.A kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Kriminaalasjas T.A kaitsjana kohtuistungil määratud korras esinenud advokaadi Raul Tosmann aruande kohaselt on kaitsja osutanud õigusteenust summas 24 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 255 eurot. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 19 kohaselt kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulud kaetakse riigieelarvest. Psühhiaatriaekspertiisi tasu tuleb PsAS § 19 alusel jätta riigi kanda. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 52 lg 2 p 2 rahastatakse psühhiaatrilist sundravi ja kohtupsühhiaatriaekspertiise riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Praktiliselt toimub see EKEI vahendusel.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu kutse kättetoimetamise eest summas 2,70 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda vähendada sundraha poole võrra ja määrata tal menetluskulude tasumine ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 240 eurot, õigusabi tasu 72 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Silvi Maiste Kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.