← Eesti

4-13-2257/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-2257 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Väärteoasi R.E süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova R.E, ik xxx, töökoht puudubxxx Asja läbivaatamise kuupäev 18.04.2013 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS: R.E süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 44 kilomeetrit tunnis, toimepanemises xxx juures ning mõista temale karistuseks kolm päeva aresti. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Aresti kandmise algus alates R.E kinnipidamisest s.o 17.04.2013 kell 19.22. Vastavalt Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel mõista R.E-le lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: R.E kohta koostati väärteoprotokoll nr.AB 1290286 selles, et ta xxx xxx juhtis mootorsõidukit xxx xxx xxx juures liiklusmärgi 351 (30 km/

  1. h)mõjupiirkonnas kiirusega 77+/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/tunnis. Juht nõustus väärteoprotokolliga ja on kiiruse ületamisega nõus. (tlk 3,5). Väärteoprotokolli koostas liikluspolitseinik I.Hixxx. Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1-10103, p 6.1). Kohus uurib Väärteoprotokollis märgitud ja menetlusaluse isiku rikkumist kajastavat tõendit tlk. 6 s.o kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli 17.04.2013 kell 19.22 millega on tõendatud, et R.E juhitava mootorsõiduki xxx liikumiskiiruse mõõtmine xx xxx Lubatud sõidukiirus mõõdetaval asulasisesel teelõigul oli 30 km/tunnis ja seadme lugem 77 km/tunnis. Juht ületas kiirust mõõdetaval teelõigul mitte vähem kui 44 km/tunnis. Kõnealuse protokolli koostas ja allkirjastas liikluspolitseinik Indrek Hxxx ja tunnistajana viibis juures xxx Mõõtmise tehioludest nähtub, et patrullauto seisis vasakul teepeenral ja mootorsõiduki xxx kiiruse mõõtmine toimus paigal seistes. R.E poolt juhitav sõiduk liikus üksinda. Nähtavus valgel ajal oli hea, ilm oli sademeteta. Eelnimetatud protokollist nähtub, et kiirusemõõtja tööd segavaid faktoreid ei esinenud. Juhile näidati seadme näitu ja juht allkirjastas kiirusemõõteseadme protokollis sellega tutvumise. Mõõtmise ajal videotehnikat ei kasutatud. Kohus uurib väärteoprotokollis märgitud ja menetlusaluse isiku rikkumist kajastavat tõendit tlk.7 s.o Isiku kinnipidamise protokolli R.E kohta. Kohtuväline menetleja I.Hindreus on pidanud vajalikuks koostada R.E kohta isiku kinnipidamise protokoll VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel s.o rikkumiste korduvat iseloomu silmas pidades. Kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest tlk.10 nähtub, et R.E on 12.06.2012 toime pannud LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest nääratud rahatrahv on tasutud kuid karistus on kustumata. Kohtuistungil menetlusalune isik R.E selgitas, et ta nõustus rikkumisega ja vältis lapsele otsasõitu ning sõitis seetõttu lubatust suurema kiirusega. Menetlusalune isik R.E kohtuistungil tunnistas oma süüd ja selgitas, et on rikkumisega nõus. Rikkumise asjaolude kohta andis iseenda käitumise kohta vaheldumisi vastuolulisi ütlusi selles, et sõitis koerast mööda ja vältis lapsele otsasõitu kui laps oli sõiduteel. Samas selgitas, et laps ei olnud sõiduteel ja võis sinna joosta. Menetlusalune isik selgitas, et kohapeal pakuti kiirmenetluse kohaldamist ja karistuseks trahvi 400 eurot, millega ta ei nõustunud. Menetlusalune isik R.E soovib karistuseks väikest trahvi, mille maksab ära osade kaupa. 2 Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku R.E karistamist LS § 227 lg 3 alusel arestiga 5 päeva ja mõista temale lisakaristus LS § 227 lg 5 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6). sõiduki Kohus, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis, et R.E-le inkrimineeritud väärtegu s.o liiklusmärgi 351 (30 km/
  2. h)mõjupiirkonnas juhtis mootorsõidukit kiirusega 77+/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/xxx xx-xxx juures s.o LS § 50 lg 5 p 3 sätete rikkumine on õigesti kvalifitseeritud s.o Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Kohus leidis, et väärteoasjas puudub sisuline vaidlus R.E poolt toimepandud väärteo kvalifikatsioonis ja rikkumises. Menetlusalune isik kinnitas tema poolt sõidukiiruse ületamist väärteomenetluses tuvastatud ulatuses ja selgitas omapoolsete põhjendustega rikkumise asjaolusid, mida siinkohal kohus ei korda. Kohus leidis, et väärteoprotokollis täheldatud väärteo toimepanemise aeg ja koht R.E poolt on tõendatud väärteos kogutud tõenditega s.o kiirusemõõteseadme protokolliga ja R.E selgitustega, et rikkumise toimepanemise ajal liikus sõiduk üksi. Karistuse mõistmisel hindab kohus menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumise asjaolusid: LS §2 p 30 selgitab, et liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. R.E aga eiras liikluskorralduses antud juhiseid, mis tõi kaasa riikliku sunni rakendamise vajaduse tema suhtes väärteomenetluses rangema sanktsiooni kohaldamiseks, et R.E edaspidi järgiks liikluskorralduse märkidega nii temale kui ka teistele liiklejatele antud korralduste täitmise kohustuslikkuse nõuet. Nagu kohus eelpool märkis, andis R.E oma rikkumise kohta vastuolulisi ütlusi ja püüdis põhjendada oma süülist käitumist ohtliku olukorra lahendamisena. Juht oli teadlik, et lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 30 km/tunnis ning faktiliselt oli tema juhitava sõiduki kiirus suurem lubatust mitte vähem kui 44 km/tunnis ( seadme lugem 77 km/tunnis). R.E vastuolulised selgitused lubatud sõidukiiruse ületamise põhjendamiseks aga viitavad sellele, et juht käitus ilmselgelt tema poolt kirjeldatud ja väidetavas ohuolukorras õigusvastaselt, sest juhul kui juht nägi last sõiduteel või sõidutee suunas liikumas, mida ta ise kohtule üheselt ei olnud suuteline selgitama- jõudis kohus järeldusele, et sõidukijuhi sellise süülise käitumise õigustamiseks puudub seaduslik alus. R.E poolt kirjeldatud võimaliku ohuolukorra tekkimisel on LS § 50 lg 4 p 1 sätete näol ette nähtud sõidukijuhi käitumine laste võimaliku sattumise korral teele või tee lähedusse. R.E ei järginud eeltäheldatud LS nõuet ja vastupidiselt sätestatule, et - lastest möödumisel peab juht liikuma piisavalt väikese kiirusega või jääma seisma - suurendas R.E tema enda poolt nimetatud põhjendusel sõidukiirust, et lapsest ja koerast mööduda. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et R.E süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Kiiruse ületamine antud teelõigul oli tahtlik, sest isik ei võtnud tarvitusele meetmeid oma rikkumise ärahoidmiseks õigeaegselt, kuigi selleks takistused puudusid (liikus üksi, segavad faktorid nagu ilmastik ja teeolud- puudusid ja liikus kiirusepiirangu 30 km tunnis mõjupiirkonnas oluliselt suurema kiirusega s.o mitte vähem kui 44 km/tunnis. 3 R.E vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus LS § 227 lg 3 - sanktsioonis ettenähtut:

(3)Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-45-11 tuleneb, et väärtegude näol on tegu ühiskonna jaoks vähemolulisi õigushüvesid rikkuvate süütegudega. Seega peab kohus võimalikuks vähendada kohtuvälise menetleja poolt taotletud süüdlasele esmakordselt mõistetava 5 päevase aresti kestvust 3 päevani, mis on küllaldane meede, hoidumaks uute rikkumiste toimepanemisest ja tema suhtes edaspidi võimalusest karistusena aresti kohaldamist suuremas määras. Kuna menetlusalusele isikule on inkrimineeritud üksnes LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud rikkumine ei ole kohtul alust väärteoprotokollis esitatud süüdistuse mahtu suurendada menetlusaluse isiku enda süüstavate ütluste alusel(lapse teele sattumise oht ) ega raskendada menetlusaluse isiku seisukorda väärteoprotokollis kirjeldatud ulatusest suuremaks. Kohus piirdub väärteoprotokollis esitatud süüdistusele vastava üleastumise raskusele mõistetava karistuse kohaldamisega. Kohus leidis, et süüdlasele tuleb mõista LS § 227 lg 3 alusel karistuseks arest sanktsiooni minimaalmäärale lähedases määras s.o 3 päeva. Menetlusalune isik avaldas, et käesoleval ajal ta ei tööta, seega süüdlase poolt rahatrahvi tasumine on raskendatud ja nimetatud karistusliik- rahatrahv- ei hoia ära piisava efektiivsusega edaspidiseid rikkumisi, sest varasem samalaadse rikkumise eest määratud rahatrahv juunis 2012 ei ole ära hoidnud uute rikkumiste toimepanemist. Menetlusalusele isikule võimaldati käesolevas väärteomenetluses kiirmenetluse kohaldamist, kuna väärteo asjaolud on selged ja isik tunnistas oma süüd. R.E-le kiirmenetluse kohaldamisel pakuti karistamist rahatrahviga kuid menetlusalune isik sellega ei nõustunud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on ühe raskeima liiklusalase väärteoga, mis oli toime pandud linnas, kiirusepiiranguga alas 30 km/ tunnis, kus lähedal on mitu ülekäigurada, kool ja kus liiklevad jalakäijad ja seetõttu on küllaldaselt põhjendatud kõnealuse rikkumise eest süüdlasele mõista lisakaristus LS § 227 lg 5 p 2 kohaldamisega s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.