1-12-1600/37

1-12-1600 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1600 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus KarS § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu
3. märtsi 2012 kohtuotsuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.L-i kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
5. juuni 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu O.L-i kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 86 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 14 eurot 40 senti, vandeadvokaat Kaido Koogale tema poolt O.L-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista O.L-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 86 eurot 40 senti riigituludesse.
8. O.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „O.L, 112-1600, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohtu 26.03.2012 otsusega tunnistati O.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks 2 päeva eelvangistust. Kohaldades KarS § 74 ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui O.L ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Katseajaks määrati 18 kuud.
11. 06.09.2012 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne O.L-i suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Erakorralisest ettekandest nähtub, et O.L ei täida katseaja kontrollnõudeid, s.o ta korduvalt ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning 10-11.08.2012 rikkus alkoholiseaduse § 70 ja avalikku korda KarS § 262 järgi.
12. 26.09.2012 toimunud maakohtu istungile O.L ei ilmunud, ta kuulutati tagaotsitavaks ning määrati tabamisel vahi alla võtta. Ta tabati 27.06.2013 ja võeti vahi alla. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohus leidis, et taotlus O.L-i suhtes vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus tuvastas, et O.L rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Ta korduvalt ei ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud registreerimisele. Lisaks sellele vahetas ta ilma kriminaalhooldusametniku loata oma elukohta. Sellest tulenevalt maakohus leidis, et kriminaalhooldus O.L-i suhtes on ebaõnnestunud ja talle mõistetud karistus – 3 kuud ja 28 päeva vangistust – tuleb täitmisele pöörata. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.06.
14. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
15. O.L-i kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja O.L-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja märgib, et maakohus pole kaalunud KarS §-s 74 lg 4 sätestatud võimalust määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega, vaid koheselt pööras karistuse täitmisele. Kaitsja nõustub, et O.L-i poolt toimepandud kontrollnõuete mittetäitmised olid seotud alkoholi kuritarvitamisega, kuid nüüd on olukord muutunud. Alates 2012 detsembrist O.L enam alkoholi ei tarvita ning alates 01.06.2013 töötab ta OÜ-s XXX betoneerijana. Seda kinnitab XXX OÜ kiri 10.07.2013, mille kohaselt nad garanteerivad O.L-ile tööd puusepp-betoneerijana tema ennetähtaegse vabastamise korral. Seetõttu kaitsja leiab, et O.L-i suhtes karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud ja talle võiks määrata täiendava kohustuse mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ning pikendada talle määratud katseaega. O.L on veendunud, et suudab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita ning paraneda ka ilma talle mõistetud karistust vanglas kandmata. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. 6.1 KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Seda on ka tehtud, sest Viru Maakohtu 28.06.2013 määruses on leitud, et isikule, kes korduvalt ilma mõjuva põhjuseta rikkus registreerimiskohustust, kuritarvitas alkoholi, ilma loata vahetas elukohta, oli kuulutatud tagaotsitavaks, ei ole alust määrata täiendavaid kohustusi ega pikendada katseaega, sest ta ei ole distsiplineeritud kriminaalhooldusalune ega allu reeglitele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. 6.2 Materjalidest nähtuvalt on O.L rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt rikkus ta korduvalt registreerimiskohustust ja pani toime väärtegusid. 6.3 Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et O.L-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. O.L on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks O.L-i katseaja pikendamist ning täiendavate kohustuste määramist. Kriminaalhooldust ei ole võimalik läbi viia isiku suhtes, kes ei ilmu kohtumistele kriminaalhooldaja juurde ja ei allu kehtestatud reeglitele. Määruskaebuses esitatud asjaolu, et O.L leidis tööd ja väidetavalt enam ei tarvita alkoholi, on küll positiivne, kuid ei anna alust karistust mitte täitmisele pöörata, sest ta oli teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad talle kriminaalhooldusega pandud kohustuste mittetäitmisega. Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile eeldab isiku aktiivset osavõttu kriminaalhooldusest, et selle kaudu oleks võimalik saavutada karistuse eesmärgid. 6.4 Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et O.L-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
17. KrMS § 187 lg 2 alusel peab O.L hüvitama menetluskulu, milleks on adv K. Kooga kaitsjatasu 86,40 eurot apellatsioonimenetluses määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Mati Kartau Aarne Sarjas 3 Paavo Randma