1-13-7185/13

(12940000031)Kohtunik Epp Tombak Kohtuistungi sekretär Maie Loks Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja A.E süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Sirle Melk A.E , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, xxxxxxx. , xxxxxxx, elukoht xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud, karistused kustunud Karin Antsov RESOLUTSIOON A.E süüdi tunnistada KarS § 356 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega ükssada

(100)päevamäära, päevamäära suurusega 14,9 eurot, s.o üks tuhat nelisada üheksakümmend

(1490)eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul igakuise maksena 124,16 eurot (11 makset) ja 124,24 eurot (1 makse), esimese makse tasumisega 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kõigi maksete tasumise tähtajaga 20.detsember 2014.a. Rahalise karistuse maksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034796011 SEB Pank, või 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100065035 selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-13-7185 ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu. Sisse nõuda A.E-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena 480 (nelisada kaheksakümmend ) eurot sundraha katteks ning 0,45 eurot kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise kulu katteks. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034796011 SEB Pank, või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-13-7185 (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Rahuldada Eesti Vabariigi poolt Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi ja mõista A.E-lt kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks välja 7055 (seitse tuhat viiskümmend viis) eurot 37 senti Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi arve nr. 10220034796011 SEB Pank, viitenumber 2800049463). Tsiviilhagi tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord ja kohtuotsuse jõustumine Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule (Põlva kohtumajja) kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus ja kokkuleppe sisu A.E süüdistatakse selles, et tema, teostades ajavahemikus 21.12.2011 kuni 01.03.2012 lageraie enda omandis oleval Põlvamaal xxxxxx vallas xxxx külas asuval Teoste kinnistul (katastritunnusega 70701:002:0072) metsaeraldistel 1, 2 ja 3, põhjustas keskkonnale kahju kokku summas 7055,37 eurot järgnevalt: Põlvamaal xxxxxx vallas xxxx külas asuval Teoste kinnistul (katastritunnusega 70701:002:0072) metsaeraldisel 1 oli vastavalt metsateatisele lubatud teostada harvendusraiet 0,5 hektari ulatuses. Metsaeraldise 1 näol oli tegemist 80 aastase III boniteedi männikuga keskmise kõrgusega 18 m ning rinnaspindalaga 25 m²/ha kohta. Vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a. määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 järgi peab puistu esimese rinde rinnaspindala pärast harvendusraiet jääma 18,0 m kõrguses männikus 20,1 m²/ha kohta. A.E teostas metsaeraldisel 1 lageraie 0,52 hektari suurusel alal viies sellega puistu rinnaspindala alla lubatud (20,1 m²/

1. ha)alammäära, jättes puistu rinnaspindalaks 0,1 m²/ha kohta. Metsaeraldisel 2 oli vastavalt metsateatisele lubatud teostada harvendusraiet 2,5 hektari ulatuses. Metsaeraldise 2 näol oli tegemist 70 aastase Va boniteedi männikuga keskmise kõrgusega 8 m ning rinnaspindalaga 17,5 m²/ha kohta. Vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2006. aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 järgi peab puistu esimese rinde rinnaspindala pärast harvendusraiet jääma 8,0 m kõrguses männikus 12,5 m²/ha kohta. A.E teostas metsaeraldisel 2 lageraie 0,45 hektari suurusel alal viies sellega raiutud alal puistu rinnaspindala alla lubatud (12,5 m²/
2. ha)alammäära, jättes puistu rinnaspindalaks 0,2 m²/ha kohta. Metsaeraldisel 3 oli vastavalt metsateatisele lubatud teostada harvendusraiet 0,6 hektari ulatuses. Metsaeraldise 3 näol oli tegemist 80 aastase IV boniteedi männikuga keskmise kõrgusega 14 m ning rinnaspindalaga 24,7 m²/ha kohta. Vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2006. aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 järgi peab puistu esimese rinde rinnaspindala pärast harvendusraiet jääma 14,0 m kõrguses männikus 17,5 m²/ha kohta. A.E teostas metsaeraldisel 3 lageraie 0,29 hektari suurusel alal viies sellega raiutud alal puistu rinnaspindala alla lubatud (17,5 m²/
3. ha)alammäära, jättes puistu rinnaspindalaks 0 m²/ha kohta. Puistu rinnaspindala lubatud alammäärast mitte kinnipidamisega rikkus A.E keskkonnaministri 27. detsembri 2006. aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg-t 4, mis sätestab, et pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirjas märgitust. Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnakahju kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. Metsaseaduse § 67 lg 3 kohaselt on keskkonnakahju arvutamise aluseks metsaseaduse lisa 3 (arvestamise määrad sõltuvad 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta). Sellest tulenevalt on A.E eelpool kirjeldatud tegevusega – puude ebaseadusliku raiega – tekitanud keskkonnale olulist kahju summas 7055,37 eurot. KarS rakendamise seaduse § 8 p 1 alusel on kuriteoga tekitatud kahju oluline, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Vabariigi Valitsuse 23.08.2010.a määruse nr 11 kohaselt oli 2011.aastal kehtestatud palga alammäär 278,02 eurot ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a määruse nr 169 kohaselt oli 2012.aastal kehtestatud palga alammäär 290 eurot. A.E poolt toimepandu on kvalifitseeritud KarS § 356 lg 1 järgi, s.o puude ebaseaduslik raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Süüdistatava A.E, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör A.E karistamist KarS § 365 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, päevamäära suurusega 14,9 eurot, s.o 1490 eurot, mis tuleb KarS § 66 lg 1 sätteid kohaldades tasuda ositi ühe aasta jooksul. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 sätetega tuleb Eesti Vabariigi poolt Keskkonnainspektsiooni kaudu kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi, summas 7055,37 eurot rahuldada. Kahju tekitamine on õigusvastane, kuna A.E on rikkunud metsaraiet teostades süüdistuses osundatud õigusaktide sätteid. Vastavalt kokkuleppele tuleb tsiviilhagi tasuda ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude hüvitamine Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 punktide 5 ja 9 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmisel on sundraha suurus KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtuotsuse tegemisel on kohus juhindunud KrMS §-st 249. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik