4-13-5039/16

4-13-5039 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.novembril 2013.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-13-5039 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: H.S, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxx x x xx xxxxxx xxxxx Kohtuväline menetleja: PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide Kohtuvälise menetleja ametnik Ragne Tusis Kohtuistungi aeg 21.11.2013.a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata H.S-i kaebus. Jätta muutmata PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 11.07.2013.a. otsus väärteoasjas nr.2510,13,001909 H.S-i karistamise kohta Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel. Menetluskulud jätta H.S-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu 11.07.2013.a. PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati H.S-ile Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahv 74 trahviühikut, s.o. 296 eurot, selle eest, et H.S 20.06.2013.a. kella 23.14 ajal xxxxxxx xxxx vallas xxxxx-xxxx-Võru-xxxxxxx maantee 82.kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 133+-4 km/h, kuigi lubatud sõidukiirus oli nimetatud teelõigul 90 km/h, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist leides, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus ei saanud olla 133 km/h. Kuigi kaebuse esitajale koostatud väärteoprotokolli kohaselt ei osanud ta kiiruse kohta öelda, oli see tingitud sellest, et suheldes korraga kahe politseinikuga oli raske keskenduda oma ütlustele. Kaebuse esitaja poolt juhitud autol ei olnud püsikiirusehoidjat ning kiirus ikka kõigub siia-sinna. Vastulauset ei saanud ta esitada, kuna elab xxxxx ning tal polnud võimalik tutvuda väärteomenetluse toimikuga. Kaebuse esitajale saadetud väärteoprotokollist on näha, et tunnistaja ülekuulamise protokollil puudub väärteoasja number, seega oleks võinud tunnistaja ütlusi muuta. Otsuse tegija R.Tusis ei ole pööranud tähelepanu tunnistaja Lembit Ausma ütlustele, mis ei saa olla tõesed kiiruse mõõtmise asukoha ja hämaruse tõttu. Samuti puudub L.Ausma ütlustes täpne asukoht, kus H.S kinni peeti. Tunnistaja L.Ausma protokoll on koostatud L.Ausma poolt omakäeliselt, millel on vaid H.Tamsalu allkiri. Kaebuse esitaja leiab, et menetleja peab ette valmistama ka ülekuulamiseks vajalikud dokumendid, sh ülekuulamise protokolli. Kui protokoll on täidetud tunnistaja poolt kogu ulatuses, on selline olukord menetlusõiguslik rikkumine. Väärteotoimikus ei ole fikseeritud kaebuse esitaja sõiduki kinnipidamise koht ega täpne kiirusemõõtmise koht, mis annaksid võimaluse kontrollida väärteo toimepanemise objektiivseid asjaolusid. Eelpoolnimetatust lähtudes leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetleja on oluliselt rikkunud V™S sätteid ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb seetõttu tühistada. Kohtuvälise menetleja seisukoht (tl 21-22) Menetlusalusel isikul oli õigus väärteotoimikuga tutvuda ning menetlusaluse isiku otsustada on, millal ta seda teeb. Mõõteseadme kasutamise protokollimine ei ole menetlustoimingu läbiviimine, seetõttu pole keelatud ka tunnistajat kasutada vaid protokollijana. Protokollija ülesanne on toimingu läbiviija sõnade kohaselt toiming fikseerida. Tunnistajana aga annab ütlusi selle kohta, mida ta enne mõõtmist ning mõõtmise ajal nägi ja tajus. Mõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud, kus ja kuidas mõõtmine läbi viidi ning kaebusest ei nähtu, et selles osas oleks mõõtmist vaidlustatud. Kohtuväline leiab, et pole alust tunnistaja L.Ausma ütlustes kahelda, tegemist on suurte kogemustega politseiametnikuga, kes on saanud erikoolituse ning märkab tavakodanikust erinevalt liiklust, mistõttu ei ole ebatõenäoline ka sõiduki ja selle registreerimisnumbri märkamine. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja on märkinud ütluste protokolli lisaks ütlustele ka oma andmed, ei tee seda veel õigustühiseks. Väärteo puhul ei ole sõiduki kinnipidamises küsimust olnud ning sellega seoses ei ole menetlusalust isikut karistatud, mistõttu ei ole arusaadav sõiduki peatamise koha väljaselgitamine. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on toime pandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Seega tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuistungil jääb kohtuväline menetleja kirjalike seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse H.S-i karistamise kohta LS § 227 lg 2 alusel. Kaebuse esitaja on vaidlustanud talle süüks pandava teo väites, et politsei poolt fikseeritud kiirus ei saanud olla tema poolt juhitud sõiduki kiirus, kuid millel tema väide põhineb, on selgusetu. Samas on väärteoasjas tõendiks kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl 12) ning tunnistajate Lembit Ausma ja Heigo Tamsalu ütlused. Mõlemad tunnistajad on kirjeldanud H.S-i poolt juhitud sõiduki kiiruseületamist kinnitades ühtemoodi, et fikseeritud kiirus ei saanud olla kellegi teise oma, kuna liiklus oli sellel kellaajal juba hõre. Ka on nad selgitanud, kuidas ja kus toimus kiirusemõõtmine ning kuidas H.S-ile järele sõideti ja ta kinni peeti. Kaebuse esitaja on küll seadnud kahtluse alla tunnistaja Lembit Ausma ütlused (tl 13-14), kuid kohtus on tunnistaja usutavalt kirjeldanud, kuidas ta nägi kiiruseületamist musta värvi sõiduauto xxxxxx xxxxx poolt ning auto registrinumbrit nägi ta hiljem auto kinnipidamisel, mille järgselt on andnud ka tunnistajana ütlusi. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles osas, et tunnistaja ülekuulamise protokolli peab koostama ametnik, kes tunnistajat üle kuulab, mida antud juhul on tunnistaja Lembit Ausma ülekuulamise protokolli koostamisel eiratud, kuid Lembit Ausma on kinnitanud oma isikuandmete õigsust ning puudub alus ainuüksi seetõttu tunnistaja Lembit Ausma ütlustes kahelda. Seda enam, et kohus on tunnistaja Lembit Ausma vahetult kohtuistungil üle kuulanud ning kõrvaldanud kahtlused tema ütlustes. Tunnistaja võib oma ütlused anda omakäeliselt, mida Lembit Ausma on ka teinud. Ka on kohtuväline menetleja kohtu arvates argumenteeritult selgitanud tunnistaja ülekuulamise protokollil väärteoasja numbri puudumist. Kaebuse esitajal on etteheited lisaks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli vormistamisele, kuid nimetatud protokollist nähtub, et kiirusemõõtmist teostas Heigo Tamsalu, protokollis Lembit Ausma (tl 12) ning tunnistajad on nende menetlustoimingute teostamist kohtus kinnitanud. Ühestki seadusest ei tulene ning sellele ei ole viidanud ka kaebuse esitaja, et tunnistaja Lembit Ausma ei oleks võinud olla kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli protokollija. Mõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud, kus mõõtmine läbi viidi, s.o. seistes, kõrvalteel, mida on tunnistajad kohtuistungil täpsustanud ning et pole olnud vaidlust, kus konkreetselt ametnik sõidukiirust mõõtis, jätab kohus kaebuse esitaja vastavad etteheited tähelepanuta. Ka jäävad selgusetuks kaebuse esitaja märkused selle kohta, et väärteotoimikus ei ole fikseeritud sõiduki kinnipidamise koht, kuna sõiduki kinnipidamises ei ole küsimust menetluse käigus olnud ning menetlusalust isikut ei ole sellega seoses karistatud. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Eeltoodust lähtudes on H.S toime pannud teo, mis vastab LS § 227 lg 2 sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramise tuvastanud ning neid ei ole tuvastanud ka kohus. Tegemist on süüteoga, kus kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kuna H.S ületas kiirust LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseerimisel selle ülemmäärale lähedases määras (ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis) Eesti ühel tihedama liiklusega ja ohtlikumal maanteel, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus teo raskusele. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et H.S-i poolt pandi toime LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 227 lg 2 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. V™S § 38 ja KrMS § 180 alusel tuleb menetluskulud hüvitada kaebuse esitajal. Ingrid Niinemägi Kohtunik