lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
järgi on kassatsiooni alused: • materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (
toodud alused); • väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (
Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja juhtivspetsialist Aivar Hirs otsusega nr 2376,13,003495 karistati K.H liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 02.10.2013 kella 10:07 ajal Muuga teel Maardu linnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h võrra, sõites kiirusega 89 +/- 3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse 18.11.2013, milles märkis, et vaidlust rikkumise kvalifikatsiooni üle ei ole, kuid isik soovib otsuse vaidlustada määratud karistuse osas, taotledes juhtimisõiguse äravõtmise kergendamist või tühistamist ja asendamist rahatrahviga. Kaebaja tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu. Kaebaja leiab, et tema suhtes on võimalik rakendada rahatrahvi. Juhilube vajab ta igapäevaselt tööülesannete täitmiseks. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja leidis, et jääb kaebuse juurde ning esitab lisatõenditena maksekorraldused eelmiste rahatrahvide tasumise kohta. Kaitsja taotleb karistuse vähendamist, mis on seotud juhtimisõiguse äravõtmisega kuni ühe kuuni. Loobume juhtimisõiguse asendamisest rahalise karistusega. Kohtuistungil kaebuse esitaja ei taotlenud kohtuistungi protokollimist ja jäi kaebuse juurde ja selgitas uuesti, et ta vajab juhilube töötamiseks. Ta toetab kaitsja taotlust. Kohtuvälise menetleja esindaja ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja leidis, et tehtud on õige otsus. Rahatrahvi ei ole otstarbekas määratud, see ei ole seni kohaldamisele vaatamata 2 tulemust andnud. Karistusliigina on otstarbekas määrata juhtimisõiguse äravõtmine ja olen nõus selle vähendamisega. Kuivõrd isik on oma varasemad trahvid tasunud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokolli nr 2376,13,3495 andmetest nähtuvalt on K.H 02.10.2013 kell 10:07 juhtinud mootorsõidukit Toyota Yaris riikliku registreerimisnumbriga XXX Harju maakonnas Muuga linnas Muuga tee ja Õunapuu pst ristil suunaga Altmetsa tee suunas kiirusega 89 +/- 3 km/h alas, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, ületades seega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Vastavalt LS § 15 lg 1 p 2 on suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll 02.10.2013 ja tunnistaja Dmitri X ütlused kinnitavad, et 02.10.2013 kella 10:07 ajal kaebaja sõitis märgitud kiirusega märgitud kohas. Samuti on oma süüd tunnistanud menetlusalune isik, kes on põhjendanud seda sellega, et kiirustas tööle. Kaebuses ei ole vaidlust toimepandud rikkumise üle ning kohus leiab, et kohtuväline menetleja on kaebaja teo õigesti kvalifitseerinud LS § 227 lg 2 järgi. Vaidlustatud on määratud karistus. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis, karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Sama § lõige 5 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. Seega on karistus määratud LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul sõidukiiruse lubatud kiiruse ületamine mittevähem kui 36 km/h võrra. Selline kiiruse ületamise määr on sätestatud rikkumise keskmist määra ületavas määras. See ka omakorda tingis karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületades. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse. Antud juhul kohus sellega ei nõustu, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isikut varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud, kuid ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et sellisel juhul puudub alus rääkida siirast kahetsust teo toimepanemise suhtes. Samas puuduvad kohtul õigused menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks, mistõttu tuleb kohtul arvestada karistust kergendava asjaolu esinemisega nagu tuvastas seda kohtuväline menetleja. Raskendavad asjaolud puuduvad. 3 Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitaja varasemalt kahel korral karistatud LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumiste alusel väärtegude toimepanemise eest, s.o. 21.08.2013 ja 04.07.2012, mõlemal juhul on kaebajat karistatud rahatrahviga 100 eurot. Ilmselgelt ei ole kaebaja aga mingeid järeldusi nendest karistustest teinud, sest on jätkanud õiguskorra rikkumist, pidades võimalikuks ja vajalikuks aktiivselt liikluses osaleda ja panna toime uus väärtegu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on vastavuses isiku suhteliselt suure süü ja kaebuse esitaja isikuga. Kohus leiab, et kuivõrd varasemalt mõistetud rahalised karistused ei ole oma eesmärki täitnud ega isikut suunanud õiguskuulekale käitumisele ning arvestades käesoleva teo ohtlikkust linnatänaval lubatud sõidukiiruse ületamine 36 km/h, on kaebuse esitaja süü keskmisest määrast suurem, arvestades veel tema varasemat korduvat karistatust LS sama sätte rikkumise eest, millede eest teda on karistatud rahatrahvidega, kuid soovitud tulemusi senised karistused ei ole avaldanud. Kohtu hinnangul väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolud nagu majanduslik toimetulek, ja töötamine olid kaebuse esitajale ka varem teada ega takistanud teda õiguskorda rikkumast ei sellel ega eelnevatel kordadel. Kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka varasema kogemuse põhjal liiklusalaste süütegude toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjustel ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusaluse isiku toime pandud tegu on tahtlik ning arvestades kaebuse esitaja karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest on kaebuse esitaja oma suhtumiselt liiklusnõuetesse liikluses ka jätkuvalt ohtlik. Kohtu arvates tuleb selline isik põhikaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistuse kohaldamisena oli täiesti põhjendatud ja seaduslik. Samas leiab kohus, et arvestades isiku juhilubade vajalikust tööga ehk sissetulekuga seoses ei pea kaebaja eemaldamine liiklusest olema nelja kuuline, vaid kohus leiab, et kaebajat on võimalik õiguskuulekale käitumisele suunata ja oma tegude, sh liiklusalase käitumise üle järele mõtlema panna ka lühema karistusperioodi vältel, seda ühekuulise juhtimisõiguse äravõtmisega. Kristina Väliste 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.