1-13-7955 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-7955 (13231500258, 13237600441) Kohtunik Märt Toming K

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5; § 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.U 1-13-7955, koopiate tegemise kulu“. 6. L.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 36 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.U, 1-13-7955, kaitsjatasu, ositi tasumine“. 7. L.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 40 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.U, 1-13-7955, sundraha, ositi tasumine“.

1. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida tasutava menetluskulu nimetus ja makstava summa suurus. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Maxima Eesti OÜ esitatud tsiviilhagi 42,70 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.U-lt Maxima Eesti OÜ kasuks 42 (nelikümmend kaks) eurot ja 70 (seitsekümmend) senti, mis tuleb kanda kannatanu Maxima Eesti OÜ arveldusarvele nr 221017433423 Swedbank, märkides selgitusena: „L.U, 1-13-7955, tsiviilhagi“.
3. AS OG Elektra esitatud tsiviilhagi 7,65 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.U-lt ASi OG Elektra kasuks 7 (seitse) eurot ja 65 (kuuskümmend viis) senti, mis tuleb kanda kannatanu AS OG Elektra arveldusarvele nr 1120232825 Swedbank, märkides selgitusena: „L.U, 1-13-7955, tsiviilhagi“.
4. Asitõend: 2 CD plaati videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (kinnitatud kr asja nr 13231500258 tagakaanele), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: L.U süüdistatakse selles, et tema, olles 30.04.2013 ning 01.05.2013 toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad pisivargused, millede toimepanemise eest teda on karistatud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo otsustega (otsused 01.05.2013 ja 10.06.2013), 05.05.2013 kella 13.28 ajal Tallinnas, aadressil Punane 52 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 2 pudelit viina Ruskii Standart, maksumusega 21.35 eurot/tk, kogumaksumusega 42.70 eurot. Nimetatud kaubad pani ta ostukorvist lapse vankri alumisele raamile, lasteteki alla ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, 05.05.2013 kella 18.05 ajal Tallinnas, aadressil Punane 52 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada ühte pudelit konjakit VSOP Hennessy maksumusega 30.19 eurot ning ühte pudelit konjakit Hennessy VS maksumusega 20.79 eurot, kokku kaupa maksumusega 50.98 eurot. Nimetatud kaubad pani ta ostukorvist lapse vankri alumisele raamile, lasteteki alla ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna L.U peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, 15.07.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas, aadressil Vikerlase 19 asuvast Koduextra OÜ kauplusest üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ühte paari meeste susse maksumusega 7.99 eurot. Nimetatud kauba pani ta lastekärusse pagasisahtlisse ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna L.U peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti varastas ta 06.11.2013 kella 13.25 ajal Tallinnas, aadressil Ümera 13a asuvast AS OG Elektra kauplusest võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Milka šokolaadi maksumusega 2.34 eurot, pakendi juustu maksumusega 2.45 eurot, Milka küpsised maksumusega 0.98 eurot ja komme Toffifee maksumusega 1,88 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 7.65 eurot. Nimetatud kauba pani ta kaupluses kilekotti ja möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega L.U, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav L.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. 3 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud, kogutud tõendid on lubatavad ja süüdistuse kvalifikatsioon on õige. 05.05.2013 episoodid (Maxima Eesti OÜ vara vargus ja vara varguse katse (kriminaalasi nr 13231500258) Peale L.U süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul L.U süü tõendatud Maxima Eesti OÜ kuriteoavaldusega, milles taotletakse süüteomenetluse alustamist isiku suhtes, kes 05.05.2013 kell 13.28 läbis Maxima Eesti OÜle kuuluvas kaupluses Maxima asukohaga Punane tn 52, Tallinn kassajoone, jättes kauba, so kahe viina Russkiy Standart eest tasumata kokku 42,70 eurot (tl 24). Samuti on Maxima Eesti OÜ esitanud kuriteoavalduse, milles taotletakse süüteomenetluse alustamist isiku suhtes, kes 05.05.2013 kell 18.05 läbis Maxima Eesti OÜle kuuluvas kaupluses Maxima asukohaga Punane tn 52, Tallinn kassajoone, jättes kauba, so ühe pudeli konjaki Hennessy VSOP ja Hennessy VS tasumata 50,98 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul 05.05.2013 (tl 32). Õigusrikkumiste toimepanemist tõendavad ka tunnistaja XXXütlused, milles ta selgitab, et viibis 05.05.2013 turvatöötajana tööl aadressil Punane 52, Tallinn asuvas kaupluses Maxima ja tema poolt peeti kell 18.05 kinni noormees, kellel oli seljas tumedat värvi jope, jalas sinised teksapüksid ja kes kõndis rohelist värvi lapsekäruga. №ormees peeti kinni põhjusel, et kell 17.58 nägi tunnistaja videosalvestuse kaudu, kuidas kõnealune noormees võttis riiulilt kaks pudelit konjakit kogumaksumusega 50,98 eurot, pannes need pudelid mõne aja pärast lapsekärusse ning möödus kell 18.05 kassaliinist, jättes kauba eest maksmata. Samuti varastas see noormees 05.05.2013 päevasel ajal, so kell 13.28 kaks pudelit Russkiy Standart´i kogumaksumusega 42,70 eurot, möödudes samuti kassaliinist, jättes kauba eest tasumata. Seda kaupa kauplusele ei tagastatud, ent sündmuse kohta on olemas videosalvestus (tl 26-27). 22.08.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt olid vaadeldavaks kaks CDplaati, mille esipaneeli üleval äärel on musta värvi kiri MAXIMA, Punane 52 ja numbrid 05.05.
5. Plaadil on üks fail, milles on kolm fotot. Fotolt nr 1 on näha, kuidas meesterahvas (L.U), kellel on seljas tumedat värvi jope ja jalas sinised teksapüksid, viibib kaupluse müügisaalis. Fotolt nr 2 on näha, kuidas L.U võtab riiulilt alkoholipudeli. Fotol nr 3 on näha, kuidas L.U möödub kassaliinist rohelist värvi lapsekäruga. Teine vaadeldav ese on samuti CD-Rplaat, mille esipaneelil on üleval ääre musta värvi kiri Punane 52 ja numbrid 05.05.
6. Plaadil on üks fail, milles on 4 fotot. Fotol nr 4 on näha, kuidas meesterahvas (L.U), kellel on seljas tumedat värvi jope ja jalas sinised teksapüksid, võtab midagi riiulilt. Fotodelt nr-d 5 ja 6 on näha, kuidas L.U möödub kassaliinist rohelist värvi lapsekäruga (tl 48-51). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka L.U talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemist, selgitades, et 05.05.2013 läks ta lõunasel ajal Maximasse, mis asub Tallinnas, Punasel tänaval. Sinna läks ta oma väikese 8-kuuse pojaga, kes oli lapsekärus. Ta läks kauplusesse eesmärgiga varastada alkoholi, et see pärast ära müüa ja saadud raha eest mähkmeid osta. Ta sisenes kaupluse müügisaali, kust võttis riiulilt kaks liitrist pudelit viina Russkiy Standart. Alguses pani ta viinapudelid ostukorvi, pärast mida läks ta edasi müügisaali. Seejärel võttis ta pudelid ostukorvist välja ja pani lapsevankri alumisele raamile, lasteteki alla. Pärast seda väljus müügisaalist kassa kaudu. Kassas ta millegi eest ei maksnud. Hiljem müüs ta viinapudelid kaupluse lähedal võõrale meesterahvale 20 euro eest. Saadud raha eest ostis lapse mähkmeid. Sama päeva õhtul läks ta samasse kauplusesse, otsustades veel alkoholi varastada, et saadud raha eest toiduaineid osta. Jällegi sisenes ta müügisaali koos lapsega ning suundus alkoholiosakonda. Alkoholiosakonnas viibides võttis ta kaks kõige kallimat pudelit konjakit Hennessy. Tegemist oli erinevate pudelitega, mille pani ostukorvi. Jalutanud veidi müügisaalis, võttis ta pudelid ostukorvist välja ning pani lapsevankri alumisele raamile, lasteteki alla. Seejärel möödus kassaliinist. Seal ta millegi eest ei maksnud, kuid pärast kassaliini ületamist peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Turvatöötaja toimetas ta turvaruumi, kus ta võttis ise välja konjakipudelid, mille andis turvatöötajale. Turvatöötaja kutsus kohale politsei, kes ta politseijaoskonda toimetasid. Teist korda läks kauplusesse, kuna lootis, et kui esimest korda tal vedas, siis veab ka teist korda. Võimaluse korral lubab kauplusele vargusega tekitatud kahju hüvitada. Ta kahetseb puhtsüdamlikult tehtut ja lubab 4 rohkem mitte varastada, märkides ka seda, et vargused pani toime, kuna maikuu alguses oli tema perekonnal raske majanduslik seisund ning ta ei olnud ei töökohta ega raha elamiseks (tl 40-43). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab kahtlusteta L.U poolt varguse ja varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes vallasasja üle senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades L.U kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, mille kohaselt pani ta varguse toime rahaliste vahendite saamiseks, et ühel juhul osta lapsele mähkmeid ning teisel juhul toiduaineid, leiab kohus, et L.U eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus L.U ütlustest lähtuvalt veendumusel, et L.U pani talle inkrimineeritavad varguse ja varguse katse toime kavatsetult. 15.07.2013 episood (Koduekstra OÜ vara varguse katse) (kriminaalasi nr 13231500258) Käesoleva episoodi analüüsimisel leiab kohus, et lisaks L.U süü tunnistamisele tõendab Koduekstra OÜle kuuluvas kaupluses asukohaga Vikerlase 19, Tallinn ühe paari meeste plätude/susside varguse katse toimepanemist Koduekstra OÜ 15.07.2013 koostatud avaldus koos ettekandega seoses õigusrikkumise toimepanekuga, mille kohaselt peeti 15.07.2013 kell 16 kinni Vikerlase kaupluses, asukohaga Tallinn, Vikerlase 19 kinni isik, kes möödus kaupluse kassadest, jättes kauba, so meeste plätude (tootekood 6410412396514) eest maksmata 7,99 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusel (tl 2-4). Tunnistaja XXXütluste kohaselt viibis ta 15.07.2013 kell 16.00 tööl kaupluses Koduekstra aadressil Tallinn, Vikerlase 19 ja pani tähele, kuidas noormees väljus kauplusest Koduekstra, läks kassast läbi ja jättis kauba eest tasumata. №ormees oli koos lapse ja käruga. Kaupluse kassiir Valentina näitas talle, et noormees pani käru pagasiruumi sussid. Tema teostas Koduekstra kassiir Valentina juuresolekul turvakontrolli, mille käigus leidis käru pagasiruumist sussid. Kaup võeti ära ning tagastati rikkumata kujul kauplusele Koduekstra. Kahjusumma on 7,99 eurot, kaubakoodiks 6410412394514 ning tegemist on meeste sussidega (tl 5-7). Kahtlustatavana peeti L.U kinni 15.07.2013 kahtlustuses KarS § 199 lg 1 – 25 lg 2 järgi ning vabastati 16.07.2013 (tl 11-14). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka L.U talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 15.07.2013 kella 16 paiku läks ta aadressil Vikerlase 19, Tallinn asuvasse kauplusesse Koduekstra. Suvejalatsid lagunesid tal ära ja ta otsustas proovida varastada suvesandaalide tüüpi susse. Ta sisenes kauplusesse koos käruga, milles oli tema laps, valis välja sussid ja pani need käru alla, pagasiruumi. Pärast seda suundus ta kohe kaupluse väljapääsu poole, jättes kassas kauba eest tasumata. Mingit helisignaali turvaväravatelt ei kostnud ja ta väljus Vikerlase keskuse halli. Keskusest väljumisel peeti ta kinni turvamehe poolt, kes kutsus ta kinnipeetute tuppa ja võttis kärust ära sussid, mida ta oli püüdnud varastada. Kaup oli rikkumata ning tagastati kauplusele. Ta kahetseb tehtut puhtsüdamlikult (tl 16-20). Sarnaselt eelnevate episoodidega, tuleb ka vaatluse all oleva episoodi puhul tõdeda, et osutatud tõendikogum tõendab L.U poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades L.U kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et varguse soovis ta toime panna põhjusel, et tema enda suvejalatsid olid katki läinud ning ta soovis uued suvejalanõud varastada, siis leiab kohus, et L.U eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus L.U ütlustest lähtuvalt veendumusel, et L.U pani vaatluse all oleva ja talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult. 06.11.2013 episood (AS OG Elektra vara vargus) (kriminaalasi nr 13237600441) 5 Käesoleva episoodi analüüsimisel leiab kohus, et lisaks L.U süü tunnistamisele tõendab ASile OG Elektra kuuluvas kaupluses asukohaga Ümera 13a, Tallinn ühe Milka šokolaadi, Milka küpsiste, juustu ja Toffifee kommide varguse toimepanemist AS OG Elektra 07.11.2013 koostatud avaldus koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga, mille kohaselt varastati 06.11.2013 kell 13.21 kauplusest Grossi Toidukaubad asukohaga Ümera tn 13a, Tallinn Milka šokolaadi maksumusega 2,34 eurot, juustu maksumusega 2,45 eurot, Milka küpsiseid maksumusega 0,98 eurot ja Toffifee komme maksumusega 1,88 eurot. Selliselt tekitati ASile OG Elektra kogukahju 7,65 euro väärtuses. Varguse toimepannud isik peeti kinni 07.11.2013 kell 10.
7. Kõnealust isikut jälgiti monitori kaudu, kust nähtus, et ta võttis 06.11.2013 kell 13.25 toiduaineid, möödudes seejärel kassadest, jättes kauba eest tasumata. Võetud toiduained pani ta ostukorvist võrkkotti (tl 2-4). Samuti tõendavad L.U poolt varguse toimepanemist tunnistaja XXXütlused, millede kohaselt ütles talle 06.11.2013 kella 13.26 paiku kaupluse töötaja, et kauplusest väljus kahtlane noormees ja tundus, et noormees varastas midagi. Tunnistaja asus kontrollima videovalvekaamerate salvestust ja tuvastas, et tõepoolest varastas kauplusest väljunud noormees kauplusest šokolaadi, juust ja kompvekke. Järgmisel päeval, so 07.11.2013 kell 10.15 tuli seesama noormees taas kauplusesse. Tunnistaja pidas ta kaupluse müügisaalis kinni ja andis koheselt üle politseile. Kõnealuse varguse kohta on võimalik kauplusel esitada ka videosalvestus, kust on näha, kuidas noormees võttis 06.11.2013 kauplusest kauba ja lahkus selle eest tasu maksmata. Grossi kauplus asub aadressil Ümera tn 13a, Tallinn (kriminaalasi nr 13237600441 tl 6-8). Kahtlustatavana peeti L.U kinni 07.11.2013 kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning ta vabastati 08.11.2013 (tl 10-11). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka L.U talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 06.11.2013 läks ta lõuna ajal kauplusesse Grossi, mis asub Tallinnas Ümera tänaval. Sinnamineku eesmärgiks oli enda jaoks kauba varastamine. Ta sisenes müügisaali, võttis riiulilt šokolaadi ja küpsiseid Milka ning karbi Toffifee komme. Kõnealuse kauba pani ta algselt ostukorvi. Seejärel, märkamatult, pani ta maiused ostukorvist oma kilekotti. Sellele järgnevalt suundus ta juustuosakonda, kust võttis paki juustu ja pani selle ostukorvi. Seejärel, viibides kaupluse müügisaalis võttis ta märkamatult juustu ostukorvist välja ja pani oma kilekotti. Peale seda hakkas ta liikuma kassade suunas ja möödus kassadeliinist tema kilekotis asetsenud kauba eest tasumata. Kauba varguse pani ta toime põhjusel, et elamiseks tal raha ei ole, kuna tal puudub kindel töökoht. Kui ta 07.11.2013 taas Ümera tn 13a, Tallinn kauplusesse Grossi kauplusesse tuli ja taas oli tal eesmärgiks enda vajaduste katmiseks midagi varastada, siis ei jõudnud ta seal midagi varastada, kuna ta peeti kinni müügisaalis olnud turvatöötaja poolt, kes kutsus kohale politsei, kes ta politseiosakonda toimetas. Kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas L.U sedagi, et kahetseb tehtut puhtsüdamlikult ja annab lubaduse hüvitada tema poolt kauplusele Grossi tekitatud kahju (tl 12-16). Sarnaselt eelnevate episoodidega, tuleb ka vaatluse all oleva episoodi puhul tõdeda, et osutatud tõendikogum tõendab L.U poolt varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades L.U kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et varguse pani ta toime isiklike vajaduste rahuldamiseks, kuna tal endal püsiva töökoha puudumise tõttu rahalised vahendid puuduvad, siis leiab kohus, et L.U eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus L.U ütlustest lähtuvalt veendumusel, et L.U pani vaatluse all oleva ja talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on L.U tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Riiklik süüdistaja on L.U-le esitatud 6 süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annavad alust kohtuvälise menetleja otsused väärteoasjades nr 2315,13,003676 ja 2315,13,003961, milledest nähtuvalt on L.U 01.05.2013 karistatud väärteokorras KarS §-s 218 ettenähtud õigusrikkumise toimepanemise eest, mis seisnes kauplusest Maxima piiritusjoogi „Medovuha“ maksumusega 10,75 eurot varguse katses. Teise kohtuvälise menetleja otsusega on L.U karistatud 10.06.2013 selles, et varastas Maxima Eesti OÜ kauplusest kaks pudelit Tequila Tres Sombrerost maksumusega 11,59 eurot ja likööri Jägermeister maksumusega 16,58 eurot, tekitades kauplusele kogukahju summas 56,34 eurot. Käesoleval juhul vaatluse all toimepandud süüteod on L.U toime pannud 05.05.2013, kui pani toime ühe varguse ja ühe varguse katse, 15.07.2013, kui pani toime varguse katse kauplusest Koduekstra ja 06.11.2013, kui varastas kauplusest Grossi Toidukaubad Milka šokolaadi ja küpsiseid, Tofifee komme ning juustu. Seega on L.U toime pannud rohkem kui kolm varavastast süütegu. Arvestades süüdistatava selgitusi kuritegude toimepanemiste kohta, sh seda, et varastatu kas võõrandati ja võõrandamisest saadud rahalised vahendid kulutas lapse tarbeks, või et varastatu soovis ta endale jätta (Koduekstra ja AS OG Elektra episoodid) või soovis varastatud alkoholi võõrandada, et saadud rahaliste vahendite eest toidukraami soetada, siis leiab kohus, et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on süüdistatavate elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib ta endale elatusvahendeid. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Kuivõrd kaks inkrimineeritavatest kuritegudest jäid katse staadiumi ning kaks viidi lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on Maxima Eesti OÜ esitanud tsiviilhagi varastatud alkohoolsete jookide, so kahe viina Russkiy Standart maksumuses, so summas 42,70 eurot. AS OG Elektra on esitanud tsiviilhagi varastatud Milka šokolaadi ja küpsiste, Toffifee kommide ning juustu maksumuses, so summas 7,65 eurot Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuuluvad esemed, so kaks viina Russkiy Standart, Milka šokolaadi ja küpsised, Toffifee kommid ning juustu varastas L.U. Seega tuleb asuda seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju esitatud tsiviilhagide ulatuses. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista I. Tomasevilt kannatanute kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. 7 Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Sissetuleku ning muude legaalsete elatusvahendite puudumist ilmestab ka süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud selgitus, mille kohaselt pani ta varguse toime rahaliste vahendite saamiseks. Lisaks tuleneb teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2012 aastal (kriminaalasi nr 12321500258 tl 60 ja kriminaalasi nr 13237600441 tl 31), et süüdistataval on sissetulek olnud 1397 eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks 0,29 eurot. Samuti tuleb tõdeda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on L.U väärteokorras mõistetud rahatrahvid jätnud tasumata (kriminaalasi nr 12321500258 tl 70-74 ja kriminaalasi nr 13237600441 20-25). Kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta töötas ehitusel mitteametlikult ning tunnistas, et seda sissetulekut ei ole võimalik kontrollida. Samas pidas ta sissetulekut liialt väikeseks selleks, et ära tasuda temale määratud trahvid. Kaaludes karistusliigi valikut, võtab kohus arvesse sedagi, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh ka põhiõigusi enim riivava karistusliigiga. Need asjaolud annavad aluse järeldusele, et eelmised mõistetud karistused ei ole taganud süüdistatava edasist õiguskuulekust. Eelnevalt osutatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki isiklikud ja legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ja isiku eelnev karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik. Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Samas süüdistatakse süüdistatavat nelja varavastase kuriteo toimepanemises ning viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil kriminaalasi tema süüdistuses oli kohtulikuks arutamiseks kohtusse saadetud. Seega jätkas süüdistatav õigusvastast käitumist. Eelnevast lähtudes, sh arvestades, et kahel juhul tagastati varastatu kauplusele rikkumata kujul, leiab kohus, et L.U-le on võimalik mõista karistus küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud sanktsiooni alammääras. Küll peab kohus võimalikuks mõista karistust suhteliselt alammäära lähedasena. Süüdistatav on kohteelsel menetlusel pärast kinnipidamisi väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga. Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nimelt leiab kohus, et L.U-le inkrimineeritavad kuriteoepisoodid pole olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatavad eesmärgipärase planeeritud tegevusena ning vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolu esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Süüdistatava kaitsja ja süüdistatav asusid seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võiks jätta kas tingimisi kohaldamata või siis asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, mille tegemisega süüdistatav nõustus. Kohus asub esmalt seisukohale, et süüdistatava karistusandmed välistavad süüdistatava suhtes KarS § 73 sätete kohaldamise. Seega tuleks kaaluda KarS § 69 või § 74 sätete kohaldamist. Nimetatud sätted kohustavad süüdimõistetut alluma kontrollnõuetele ning kontrollnõuetele allutamise üheks olulisemaks tingimuseks on süüdimõistetul alalise elukoha olemasolu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt andis süüdistatav kohtueelsele menetlejale oma elukoha aadressiks XXXTallinnas, kuid kohtu kutset sellel 8 aadressil süüdistatavale üle anda ei osutunud võimalikuks, kuivõrd korterinaabrite sõnul sellist isikut seal ei elanud. Kohus saatis kutse süüdistatava registrijärgsele elukohaaadressile Narvas Võidu prospekt 5-36, kuid süüdistatavale vaatamata korduvatele katsetele kohtukutset üle anda ei õnnestunud. Uue kuriteo toimepanemiselt kinnipidamisel nimetas aga süüdistatav oma elukoha aadressiks öömaja asukohaga Alasi
8. Seejuures selgitas süüdistatav kohtuistungil, et enne kinnipidamist elas ta tööandja renditud elukohas Tammsaare tee kandis, aadressi täpselt mäletamata, seega Mustamäel, kuigi kinnipidamisel nimetas Alasi
9. Sellistest andmetest saab kohtu arvates teha vaid ühe järelduse, nimelt puudub süüdistataval alaline elukoht, mis oleks kas siis KarS § 74 või § 69 sätete kohaldamise aluseks. Lisaks kontrollnõuetele allutamiseks vajaliku tingimuse puudumisele saab kohtu arvates süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemise sagedust ja neile eelnenud samalaadsete väärtegude toimepanemist asuda seisukohale, et süüdistatav ei sobi ka oma väljakujunenud õigusvastase käitumise tõttu käitumiskontrollile ja ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb ära kanda reaalselt ja igasugused alused selle karistuse kohaldamata jätmiseks või asendamiseks puuduvad. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu kui ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus möönab, et ankeetandmete kohaselt süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et järjestikuste kuritegude toimepanek on olnud L.U enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Pealegi ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. L.U on eelnevalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, mistõttu leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet L.U resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tema enda kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine ning isiku vabadust piirava karistuse mõistmine annavad aluse võimaldada suuremate menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Samas asub kohus seisukohale, et kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu kui kõige väiksem menetluskulu tuleb hüvitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik 9