S § 424 järgi ning karistada teda 6 /kuue/ kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada T.T KarS § 199 lg. 2 p.
S § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, mõistetud üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 7 /seitse/ kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Välja mõista T.T-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel tasu joobeseisundi tuvastamise uuringu eest summas 38,00 (kolmkümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul igakuiselt summas 3 (kolm) eurot ja 80 (kaheksakümmend) euro senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “T.T, kriminaalasi 1 – 13 – 5393, ekspertiisitasu.“ Välja mõista T.T-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 81 (kaheksakümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) euro senti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 6 (kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) euro senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “T.T , kriminaalasi 1 – 13 – 5393, õigusabikulud.“ Välja mõista T.T-lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 40,00 (nelikümmend) eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti, milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “T.T, kriminaalasi 1 – 13 – 5393 sundraha, koopia tegemise kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU T.T on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.05.2012.a. kella 10:56 ajal Tallinnas, Laulu 1 asuva maja juures mootorsõidukit Mazda 626 registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 2,83 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g (lõplik tulemus 2,77 mg/g)]. 2 Sellise käitumisega rikkus T.T liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisuna, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani T.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks on tõendamist leidnud, et T.T, olles isikuks, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi (viimati karistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel Harju Maakohtu poolt 11.08.2010), võttis uuesti 28.03.2013.a. kella 10:40 paiku Tallinnas aadressil A. H. Tammsaare tee 62 asuvast Tondi Selverist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil viisteist topsi kalamarja kogumaksumusega 140,25 eurot (ühe hind 9,35 eur), peitis need endale taskusse ning möödus seejärel kassast, jättes taskus olnud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega T.T, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg. 2 p.
MS § 245 alusel 07.06.2013.a. süüdistatav T.T, viimase kaitsja Liis Toomsalu ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maigi Simson sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud ning KarS § 199 lg. 2 p.
S § 64 lg. 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust. Süüdistatav T.T tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 ja KarS § 199 lg. 2 p.
2 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav T.T selgitas, et 07.06.2013.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maigi Simson, tema (T.T) ja tema kaitsja Liis Toomsalu kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maigi Simson selgitas samuti, et ta jääb 07.06.2013.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde T.T-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava T.T poolt KarS § 424 ja KarS § 199 lg. 2 p.
S § 424 ja KarS § 199 lg. 2 p.
2 järgi. 3 Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava T.T selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav T.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb T.T temale esitatud süüdistuses KarS § 424 ja KarS § 199 lg. 2 p.
2 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab T.T süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 kohaselt on ekspertiisitasu, kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu, tasu riigi õigusabi osutamise eest ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et T.T esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et T.T-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata ekspertiisitasu hüvitamine ositi 10 (kümne) kuu jooksul ning sundraha ning õigusabikulude hüvitamine 12 (kaksteist) kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. (RKKK 3-1-1-105-12 p.7) Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3,4,5,9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.