1-13-6304/5

(13230200458)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi P.V süüdistuses KarS § 424 järgi Prokurör Marika Reintop Süüdistatav P.V lühimenetluses eluk xxx, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 26.01.2006.a,. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1, 215 lg 2 p 1 järgi; 2) 27.09.2007 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, 3) 25.06.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 4 kuud vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 3 aastat, karistus kustumata Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi vangistust. P.V KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa ) kuud Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt P.V-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.06.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud ja 27 päeva vangistust võrra - ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta P.V-lt aastaks. ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) Vastavalt LS § 127 on P.V kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohaldada P.V suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 07.07.2013.a. tõkendina Välja mõista P.V-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 129,60 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber

1. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD P.V on kohtu alla antud KarS § 424 järgi süüdistatuna selles, et ta 07.07.2013 a. kella 23.22 ajal Harjumaal, Nissi vallas, Haapsalu – Ääsmäe - Rohuküla tee
2. km-l mootorsõidukit Kia Rio, reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,21 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,09 mg/l)). Sellega rikkus P.V Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Oma tegevusega pani P.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav P.V tunnistab end süüdi esitatud süüdistuses ning seletab, et 07.07.2013.a. tarvitas ta lahjasid alkohoolseid jooke. Õhtul hakkas sõitma laste juurde. Ta ei saanud aru, et on alkoholijoobes. Kahetseb oma tegu /tl 14/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - tunnistaja M. Pekarski ütlustega millest nähtub, et 07.07.2013.a. kella 23.22 Ääsmäe-RohukülaHaapsalu maantee
3. Kilomeetril mõõdeti s/a KIA RIO reg nr XXX kiiruseks 122 km/h. Lubatud kiirus sellel teelõigil on 90 km/h. Ta pidas sõiduki kinni. Selle roolis oli ilsete joobetunnustega P.V, kellel tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove 1,09 mg/l /tl 7/; tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükiga, millest nähtub P.V alkoholijoove 1,09 mg/l /tl 10-11/. juhtis otsese tahtlusega Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et P.V mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. P.V on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Teda on väärteokorras korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on osaliselt tasumata. P.V puudub töökoht. Kohtu hinnangul ei ole P.V võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole ilmselget võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. P.V on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, teda on süstemaatiliselt karistatud väärteokorras, seejuures AS 70 järgi. Inkrimineeritav kuritegu on toime pandud katseajal. Harju Maakohtu 14.05.2013.a. määrusest nähtuvalt on P.V rikkunud registreerimiskohustust. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et P.V ei ole täitnud temale eelmise kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu Harju Maakohtu 13.112012.a. määrusega on temale määratud lisakohustus – alluda alkoholivastasele ravile. Seega kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tegemist alkoholisõltlasega. See asjaolu suurendab tunduvalt uute kuritegude toimepanemise riski ning sellise isiku puhul ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke sotsiaaltööga. Kohus leiab, et P.V suhtes on võimalik karistuse eesmärke saavutada ainult reaalse vangistuse kohaldamisega. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et P.V liiklusalase käitumise mõjutamiseks tuleb tema suhtes lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et P.V ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 on asutud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-54-07). P.V on mootorsõiduki joobes juhtimise eest korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks P.V-lt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Eha Popova Kohtunik