järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav P.D Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: karistamata Tõkend: ei kohaldatud kahtlustatavana kinni peetud 24.07.2013 Kaitsja Viktor Kozlov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.D
järgi ning mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses (päevamäär 6,50 eurot) ehk summas 975 eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 24.07.2013 karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 147 päevamäära rahalist karistust ehk summas 955,50 eurot.
§-s 66 sätestatu kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 7 kuud, s.o 136,50 eurot kuus.
Prokurör taotles P.D süüdi tunnistamist
järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses (päevamäär 6,50 eurot) ehk summas 975 eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 24.07.2013 karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 147 päevamäära rahalist karistust ehk summas 955,50 eurot.
§-s 66 sätestatu kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 7 2
Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 240 € ja tasu riigi õigusabi eest 108 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 86.40€. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 18.00 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.60 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 21.60 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 16.04.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Rubo Kikerpill kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.