KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-3723 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi L.U väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik L.U, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxx; töötab ehitusel Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
- Süüdi tunnistada L.U Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
- Lugeda L.U määratud arestist kantuks tema kinnipidamise aeg so 08.-10.juuni 2013.a so 2 päeva.
- KarS § 66 lg 1 alusel arvestades L.U tööalast seisu võimaldada aresti kanda ositi, määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva.
- Vabastada L.U kohtusaalis.
- Kohustada L.U arest ära kanda hiljemalt 31.juuliks 2013.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik P. Saar on 08.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1322710 selle kohta, et L.U 08.06.2013.a kella 15.43 ajal Harjumaal, Saku vallas, Tallinna Ringtee
- km liikudes Jüri suunas, juhtis mootorsõidukit Audi Coupe xxx omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 10.06.2013.a kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, L.U selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik L.U kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi, kahetseb juhtunut ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, selgitab, et sõber palus rooli istuda, pidi sõitma üle silla. Taotleb kohtult aresti asendamist üldkasuliku tööga või võimalust kanda aresti osade kaupa, sest ta on leidnud töökoha ning aresti kandmine võib tingida töökohast ilmajäämise. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et L.U tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 10 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamisest. Aresti asendamine ÜKT-ga ei ole põhjendatud, kuna 2013.a jaanuaris on kohus teda juba raskemaliigilise karistusega, ehk arestiga karistanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – L.U-le inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 08.06.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikule juhilubasid väljastatud ei ole. Menetlusalune isik L.U on kinnitanud, et tema sõitis lubadeta sellepärast, et tema sõbral polnud kedagi rooli panna, ta tunnistab oma eksimust ja kahetseb. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – L.Ueadis s.t pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus L.U mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud L.U käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, isikule mootorsõiduki juhtimisõigust omistatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et L.U ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub töökoht s.t menetlusalusel isikul puudub kindel 2 igakuine sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks L.U karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on L.U ka varasemalt samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud. Seega ei ole L.U hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades, et isikut on varem korduvalt karistatud samaliigiliste väärtegude toimepanemises, ei saa arest olla miinimumilähedane. Samas, arvestades isiku tööalast seisu, on põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, kohustades teda arestipäevad ära kandma nädalavahetustel ja tööst vabal ajal hiljemalt 31.juuliks 2013.a. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 3