4-13-3730/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-3730 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi H.S väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Menetlusalune isik H.S, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada H.S Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi mõista temale karistuseks arest 4 (neli) päeva.
2. Lugeda H.S-i aresti kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg s.o 08.06.2013.a kell 17.
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule, võib teatades edasi kaevata kirjalikult Tallinna apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: 1 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik P Saar on 08.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1322711 selle kohta, et H.S 08.06.2013.a kella 17.05 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pärnu mnt 139D/1 maja juures, liikudes Pärnu mnt 139 suunas juhtis mootorsõidukit Mazda Xedos 6 reg nr xxxomamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles isik, kes eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel oli juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 10.06.2013.a kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, H.S selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik H.S kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, selgitusi ja ütlusi juhtunu kohta anda ei soovi. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et H.S tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga kokku 10 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamisest 08.06.2013.a. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – H.S inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 08.06.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei olnud. Menetlusalune isik H.S on kinnitanud, et tema sõitis lubadeta mõtlematult, kahetseb oma tegu, selgitades, et juhiload on tal tegemisel, jäänud on viimased eksamid. Lubab ta, et ilma lubadeta enam ei sõida. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – H.S teadis s.t pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus H.S 08.06.2013.a mootorsõidukit juhtima. Kohus märgib, et H.S oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kohtuvälise menetleja poolt korduvalt 24.01.2013.a ja 17.05.2013.a ja ning seda kuni juhtimisõiguse omandamiseni. 2 Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud H.S käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, isikule mootorsõiduki juhtimisõigust omistatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et H.S ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalusel isikul on varasemast kehtivad rahalised karistused, mis on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus võimalikuks H.S karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on H.S ka varasemalt samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud. Seega ei ole H.S hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 3