4-13-3799/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-3799 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi N.J väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik N.J, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta, elukoht: XXX; Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada N.J Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi mõista temale karistuseks arest 3 (kolm) päeva.
2. Lugeda N.J aresti kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg s.o 11.06.2013.a kell 18:
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik H. Hiiemäe on 11.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1346066 selle kohta, et N.J 11.06.2013.a kella 18:34 ajal Harjumaal, Rae vallas, Kurtna teel, liikudes Kiili suunas juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varem LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt 1 kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p. 1, 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.06.2013.a toimunud kohtuistungil tegi kohus teatavaks arutatava väärteoasja nimetus, tuvastas menetlusosaliste isikud ja tegi teatavaks väärteoasja menetleva kohtukoosseisu. Kohus selgitas kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ka kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. N.J selgitas, et kohtuistungile ta kaitsjat ei vaja. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik N.J kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end temale inkrimineeritud väärtegudes täielikult süüdi, märkides et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, selgitas, et pani väärteo toime, kuna jäi kauemaks tööle ja sõber, kes ta tööle sõidutas, läks minema ning vaja oli autoga Tallinna sõita. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning asus seisukohale, et N.J tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 4 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamisest 11.06.2013.a. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – N.J teadis s.t pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus ta 11.06.2013.a mootorsõidukit juhtima. Kohus märgib, et N.J oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kohtuvälise menetleja poolt 10.03.2013.a ja ning seda samuti põhjusel, et viimasel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Käesoleval hetkel on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et N.J puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, antud fakti kinnitab Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte seisuga 12.06.2013.a. Kohtule on esitatud tõendid ka selle kohta, et N.J peeti 11.06.2013.a temale käesolevas väärteoasjas inkrimineeritud teo toimepanemise eest kinni, antud fakti kinnitab kohtuvälise menetleja poolt N.J suhtes 11.06.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud N.J käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, isikule mootorsõiduki juhtimisõigust omistatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus N.J kahetsust toimepandud teosse. Kohus asub seisukohale, et N.J ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millistest isikul on tasumata temale 28.03.2013.a karistuseks mõistetud rahatrahv summas 500 eurot, antud fakti 2 kinnitab menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiend seisuga 12.06.2013.a, käesoleval hetkel N.J puudub kindel töökoht s.t legaalsed sissetulekud töötasu näol, siis ei pea kohus võimalikuks menetlusalust isikut karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest enam rahatrahviga. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et N.J hoolimata temale varem määratud karistusest ei ole oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Samas arvestab kohus karistuse pikkuse määramisel seda, et isik ei ole varem aresti kandnud, seega võib temale mõistetav arest olla miinimumilähedane. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 3