KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-9242 (13230200802) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär He

§ 68

lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.-16.10.2013.a., so 3 (kolm) päeva, e 9 päevamäära, ärakandmisele kuulub rahaline karistus 131 päevamäära, e 3091,6 eurot.

§ 66

lg 1 määrata, et mõistetud karistus kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul igakusite maksetena mitte vähem kui 309,16 eurot.

§ 50lg 1 p 1 võtta G.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuks.

6 (kuueks) Vastavalt LS § 127 on G.T kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohaldada G.T suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni keeldu. tõkendina elukohast lahkumise Välja mõista G.T-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 120 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida selgitus: „G.T, 1-139242, menetluskulud“. Rahaline karistus kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
2. Maksekorraldusele märkida selgitus: „G.T, 1-13-9242, rahaline karistus“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD G.T on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 14.10.
3. a. kella 17.00 ajal juhtis Harjumaal Keila vallas, Ääsmäe-Haapsalu mnt
4. kilomeetril, liikudes Ääsmäe suunas, mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,31 mg/l laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l (lõplik tulemus 1,17 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus G.T liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega G.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav G.T tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi ning selgitab, et 14.10.2013.a. juhtis sõiduautot Škoda Octavia registrimärgiga XXX olles alkoholijoobes. Sõites Saaremaalt peatus Lihula vallas Lukoili tankla juures, ostis tanklast alkoholi Jägermeister ja sõitis edasi. Autos olles jõi mingi koguse alkoholi, jõudes Ääsmäe teele, peeti ta kinni politseipatrulli poolt. Kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. /tl 20/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos näidu väljatrükiga tuvastatud joobe ja joobe tuvastamise käigu kohta /tl 12-13/; - tunnistaja Raimo Esop ütlustega, et pidas kiiruse ületamise eest Harjumaal Ääsmäe-Haapsalu maantee 21.kilomeetril kinni sõiduauto Škoda Octavia reg nr XXX, sõidukit juhtis G.T, indikaatorvahendisse puhumisel oli tulemuseks alkoholijoobele vastav näit /tl 17-18/; - õiendiga juhtimisõiguse olemasolu kohta G.T /tl 27/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et G.T juhtis otsese tahtlusega mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. G.T on varem karistamata. Kohus leiab, et G.T suhtes on võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistuse kohaldamisega sanktsiooni keskmise määra lähedal. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et G.T liiklusalase käitumise mõjutamiseks tuleb tema suhtes lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et G.T ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-126-03 on asutud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis ilmekalt näitavad G.T hoolimatut suhtumist õiguskorda ja enda ning teiste liiklejate turvalisusse - G.T selgituste kohaselt tegi ta sõites Saaremaalt Tallinna suunas alkoholi ostmiseks vahepeatuse tanklas, jõi alkoholi autos olles, siis ületas alkoholi tarvitanuna lubatud sõidukiirust ning peeti kinni politsei poolt – ei pea kohus põhjendatuks rahuldada kaitsja taotlust määrata lisakaristus väiksema kui 6 kuulise tähtajaga ning võtab

§ 50lg 1 p 1 G.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul Kr

MS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Eha Popova Kohtunik