Obsah (6)

§ 278§ 15§ 16§ 2§ 48§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-13-7098 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2013, Rakvere kohtumaja Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja

§ 278

järgi Menetlusalune isik Z.L (isikukood xxx), Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, keskharidus, töövõimetuspensionär, varem väärteo toimepanemise eest korduvalt karistatud Asja läbivaatamise kuupäev ja koht Istungil osalenud isikud 29.10.2013, Rakvere kohtumaja menetlusalune isik Z.L ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Resolutsioon Süüdi tunnistada Z.L

§ 278järgi ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

Aresti kandmise aja alguseks lugeda Z.L-i kinnipidamise aeg 28.10.2013.a. Kohtuotsus saata täitmiseks Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil 1 kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD 1. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 28.10.2013 koostatud väärteoprotokollist nr AB1325594 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 27.10.2013 kell 22.37 tegi Z.L teadvalt vale väljakutse eritalitusele, helistades korduvalt oma elukohast xxxx, häirekeskuse lühinumbrile 110 ja 112. Selliselt käitudes pani Z.L toime

§-s 278 ettenähtud väärteo.

§ 278

näeb ette vastutuse päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt valeväljakutse või väljasõidu põhjustamise eest.

1. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Z.L-i poolt väärteo toimepanemise 27.10.2013 tõendatuks joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega. Väärteoprotokollist ei nähtu, keda konkreetselt on tunnistajana silmas peetud. KOHTUOTSUSE P PÕHJENDUSED ÕHJENDUSED
2. Kohtuistungil selgitas Z.L, et ta ei ole vale väljakutset teinud. 21.30 tuli tagasi poest mööda Pikk´a tänavat ja nägi, et tema korteri aknas põleb tuli. Vaikselt sisenes trepikotta, vaikselt läks 4-ndale korrusele. Korteriukse jätab alati lahti, K S elab kõrval korteris, kes vabanes vanglast nädal tagasi. Z.L tegi ukse lahti, sisenes korterisse. Kui korterist välja läks, siis ta pani tuled kustu. Kui korterisse läks, siis pani vaikselt ukse lukku. Siis see naabrimees tuli oma korterist välja ja hakkas tema korteriust jalgadega taguma. Naabrimees püüdis oma võtmetega tema korteriust lahti teha. Z.L helistas politseisse. Politsei asub tema majast 200m kaugusel, 10 minuti pärast politseid ei tulnud ja siis helistas uuesti, kuid ikka politsei ei tulnud. Helistas veelkord ja siis öeldi, et politsei tuleb. Siis ta helistasin juba numbrile 112, sest aeg ju läheb ja ta tahtis magama minna, sest pidi järgmisel hommikul tööle minema. Ta jõudsin valmis teha juba boršisupi ja viina juua, kuid ikka politsei ei tulnud. Möödus juba 2 tundi, politseid ikka veel ei ole, kui uuesti helistas, siis pandi toru hargile. Z.L on kõik fikseeritud, terve päeva sündmused. Kohtuistungil päeval mõtles, kuidas asi täpselt oli. Kui ta helistas politseisse, siis ta ju ütles, et teda tahetakse tappa. Politsei tuleb ainult siis kohale, kui kaupluses vitriin lõhkuda, kuid tema kõne peale ei tule. Z.L ütles politseile, et tulgu fotoaparaadiga ja pildistagu minu korteriust, seal on ju jalajäljed alles. Ta andis ka politseile sellised ütlusi nagu täna kohtus. Ta tahab elada ja sellepärast ta kutsubki politsei. Politsei läks naabri korterisse ja teine politseinik valvas, et tema saaks trepist alla minna.
3. Kohus tuvastas, et Z.L muutis kohtus enda ütlusi väljakutse tegemise asjaolude kohta. Nimelt on menetlusaluse isik Z.L andnud kohtuvälise menetleja juures ütlusi, et tema korteris on käinud K S, kuna ta avastas toast kingalusika ja nägi, et toas põleb tuli. Kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et väljakutse tegemise põhjuseks oli oht tema 2 elule, kuna naaber tuli oma korterist välja ja hakkas tema korteriust jalgadega taguma. Kohus märgib, et kuna menetlusaluse isik Z.L on oma ütlusi olulises osas muutnud, ei pea kohus neid usaldusväärseks ning leiab, et ütluste muutmine on kantud soovist õigustada teadvalt vale väljakutse tegemist, väites, et väljakutse tegemine oli seotud häda- või ohuolukorraga. Kohus märgib, et menetlusalune isik on kohtuistungil väitnud, et politseile helistamise vahel võttis ta viina ja tegi boršisuppi, mistõttu ei pea kohus usaldusväärseks menetlusaluse isiku kartust enda elu ja tervise pärast ja väljakutse tegemise õigustatust. Kohus ei pea eluliselt usutavaks menetlusaluse isiku tegevust ja ütlusi selles suhtes, et isik, kes kardab teise isiku rünnet, teeb politseile helistamise vahel valmis supi ja võtab viina. Z.L kinnitas kohtuistungil, et tal ei ole mingeid suhteid K. S. Ta väitis, et K. S „läheb katus ära“ kui ta viina võtma hakkab. Z.L kinnitas, et ta ei teadnud, kas K. S on tema korteris, kui tuld oma korteris põlemas nägi.
4. Kohus uuris asitõendi vaatlusprotokolli ja vaatluse esemeks olnud CD plaati. Failide avamisel on kuulda venekeelse meesterahva kõnet, kes ütleb oma nimeks Z.L ja helistamiskohaks xxxx. Ta nõuab politseid enda juurde. Häirekeskuse töötajad selgitavad, et patrull on hõivatud ning saabuvad esimesel võimalusel. Z.L helistas 20 korda, tema kõnetoon on agressiivne ning ta karjub häirekeskuse töötaja peale.
5. Kohus kontrollib, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused.
6. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Z.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Kohus leiab, et Z.L on oma tegevusega realiseerinud

§ 278

järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, tegi teadvalt vale väljakutse, helistades häirekeskuse lühinumbritele 110 ja 112. Z.L helistades korduvalt häirekeskuse lühinumbrile 110 ja 112 on esitanud õigusrikkumise asjaolusid teadlikult ebaõigesti. Kohus tuvastas, et Z.L ei nimetatud ühtegi õiguserikkumise asjaolu, mis põhjusel ta häirekeskusesse helistab. Ta vaid nõudis politseid enda juurde ja karjus häirekeskuse töötajate peale. 8.

§-s 278 sisaldub kaks alternatiivset süüteokoosseisu - teadvalt vale väljakutse tegemine ja teadvalt vale väljasõidu põhjustamine. Väljakutse on igasugune optiline või akustiline teadaanne, millega taotletakse eritalituse kohaletulekut seoses häda- või ohuolukorraga, näiteks õigusrikkumise toimepanemisega. Seega on vale väljakutse tegemine spetsiifilise teokirjeldusega formaalne delikt, kuna süüteokoosseisu realiseerituse aspektist on tähtsusetu, kas sellele järgneb ka faktiliselt mõne eritalituse väljasõit. Seevastu väljasõidu põhjustamine on tagajärjedelikt, mis eeldab erinevalt väljakutse tegemisest suvalist tegu (näiteks õnnetusjuhtumi või õigusrikkumise lavastamist), mille tulemina toimub eritalituse väljasõit. Sellisel juhul tuleb tuvastada ka põhjuslik seos teo ja väljasõidu vahel. Politsei teadvalt vale väljakutsega on muuhulgas tegemist siis, kui isik teatab politseile, et toime on pandud õigusrikkumine, teades tegelikult, et seda toimunud ei ole, või esitab õigusrikkumise asjaolusid teadlikult ebaõigesti. Kohtu hinnangul analüüsides asjas kogutud tõendeid on Z.L esitanud õigusrikkumise asjaolusid teadlikult ebaõigesti kui ei selgitanud väljakutse põhjust. 3 9. Sellest tulenevalt leiab maakohus, et Z.L-i tegu vastab

§ 278süüteokoosseisule, kuna Z.L tegi teadvalt vale väljakutse.

10. Kohus leiab, et Z.L tegutses otsese tahtlusega vale väljakutse tegemiseks.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik Z.L pani väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus tuvastas, et kui Z.L helistades korduvalt oma elukohas xxxx häirekeskuse lühinumbrile 110 ja 112 teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Z.L-i ütlustest nähtub, et ta pidas oluliseks, et politsei tuleks tema elukohta, põhjendamata väljakutset. Kohtuistungil selgitas Z.L, et K. S kippus tema elu kallale, mistõttu helistas ta korduvalt häirekeskuse lühinumbritele. Seega Z.L teadis, et ta teeb vale väljakutse ja leidis selleks põhjusel alles kohtuistungil. 11. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Z.L-i väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 12.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§-s 278 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Z.L . 13.

§-s 278 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Vastavalt

§ 48

võib kohus väärteo eest mõista aresti kui 30 päeva.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.L-i karistust kergendavaid ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et õiguskorra huvidest lähtuvalt on otstarbekas karistada väärteo toimepanijat arestiga, kuna eelnevad väärtegude toimepanemiste eest määratud karistused pole väärteo toimepanijat mõjutanud. Kohus märgib, et kuna Z.L pani toime avaliku võimu teostamise vastase süüteo, kuid on seda liiki väärteo toime pannud esmakordselt, siis tuleb Z.L-i karistada süüteo eest arestiga sanktsiooni alla keskmist määra. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et Z.L tuleb süüdi tunnistada

§-s 278 järgi ning karistuseks mõista arest 10 päeva. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 07.03.2014 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu 12. novembri 2013 otsus jätta muutmata. 2. Apellatsioon jätta rahuldamata. 4