4-15-6043/13

4-15-6043 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-15-6043 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Väärteoasi B.A kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.07.2015 otsusele nr 2316,15,007884 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: B.A (isikukood XXX; elukoht: XXX), õpib 9.klassis XXX Kaebuse esitaja kaitsja: advokaat Silver Reinsaar Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 20.10.2015.a. Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: B.A Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja: XXX Kaitsja: Silver Reinsaar Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON
2. Jätta B.A kaebus rahatrahvi vähendamiseks või selle asendamiseks üldkasuliku tööga rahuldamata.
3. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.07.2015 otsus osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise aja osas ning KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et S. 1 XXXile mõistetud rahatrahv 540 eurot on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 45 (nelikümmend viis) eurot kuus. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
5. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel B.A-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o määratud kaitsjale makstav tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. KrMS § 188 alusel, alaealisel B.A vajalike vahendite puudumise tõttu, menetluskulu välja mõista tema emalt XXX (elukohtXXX). Kohus määrab, et KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult 4 (nelja) kuu jooksul võrdsetes osades (30 eurot kuus) kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (4 kuu jooksul) tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
6. 01.07.2015 otsusega väärteoasjas nr 2316,15,007884 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juhtivspetsialist B.A karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahvi 135 trahviühikut, s.o 540 eurot. Otsuse kohaselt juhtis B.A 11.06.2015 kell 00.44 Tallinnas Valli tänaval mootorsõidukit Audi 100 (registrimärgiga XXX) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega eiras B.A LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 201 lg 2 järgi.
7. B.A tunnistab kaebuses toimepandud väärtegu ning palub kohtult rahalise karistuse vähendamist ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Kaebaja väitel on ta alla 18-aastane isik ja ei tööta, mistõttu ei ole tal võimalik tasuda väärteo eest määratud rahatrahvi. Kohtuistungil jäi B.A oma kaebuse juurde. Trahvi palus vähendada ja võimaldada selle maksmist osade kaupa. Ta õpib käesoleval ajal õhtukoolis ja teeb juhutöid sõprade juures. Alaealise kaitsja S. Reinsaare hinnangul tuleb B.A väärtegu kvlaifitseerida LS § 201 lg 1 järgi, kuna menetleja on otsust tehes väljunud väärteoprotokolli piiridest. Protokollis pole märgitud, et B.A oleks käitunud vähemalt hooletusest seoses asjaoluga, et ta oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et ta on ära unustanud selle, et teda oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Tegemist sai olla vaid hooletusega, kuid protokoll seda ei kajasta. Mõistetud rahatrahvi tuleks vähendada ja anda võimalus seda tasuda osade kaupa. 2
8. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse trahvi vähendamiseks rahuldamata, kuid ta ei vaidle vastu sellele, kui kohus määrab rahatrahvi tasumiseks ositi maksimaalse aja jooksul. Juba oma kirjalikus vastuses kaebusele kohtuväline menetleja viitas KarS § 69 lg-le 1 ning märkis, et kohus võib üldkasuliku tööga asendada vaid aresti või kuni kaheaastase vangistuse; kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga kehtiv seadus ei võimalda. Põhjendamatu on kaitsja taotlus B.A käitumine kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi. Väärteoprotokollis on märgitud, et B.A oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seda tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 12.04.
9. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
10. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et B.A tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Asjaolu, et B.A juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, on tõendatud kaebaja enda ütlustega, samuti muude kogutud materjalidega. Kaebaja ei eita menetlusaluse isikuna rikkumise toimepanemist. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad veel tunnistaja Vladlen Jakovlevi ütlused, kes oli 11.06.2015 patrullis ning peatas kella 00.44 ajal kinni sõiduauto, mille roolis oli juhtimisõiguseta alaealine B.A. Lisaks sellele nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et kaebajal seisuga 16.06.2015 kehtivaid juhilubasid ei ole. Asjaolu, et B.A on ka varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, tõendab 12.04.2014 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning see on talle ka allkirja vastu kätte antud. Ka kohtuistungil antud selgituste kohaselt B.A väitis, et 12.04.2014 oli ta juhtimiselt kõrvaldatud, auto paigaldati parkalasse ja ta käis seda koos sõbraga hiljem ära toomas. Paljasõnaline on kaitsja väide kohtuistungil, et B.A oli ära unustanud varasema juhtimiselt kõrvaldamise. Seda ei ole menetlusalune isik märkinud ka oma kirjalikus selgituses. Otsust tehes ei ole kohtuväline menetleja väljunud väärteoprotokolli raamidest. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et B.A, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud lubadeta sõidu eest, juhtis taas mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega rikkus B.A LS § 90 lg 1 p-s 3 sätestatud nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Oma teo pani ta toime tahtlikult.
11. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestatakse tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Alaealisele karistuse mõistmise osas on Riigikohus rõhutanud (RKKKo 3-1-1-43-06, p 13.1; 31-1-77-11 p 10.1), et alaealise karistamisel on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema 3 poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealiste poolt toimepandud süütegude korral esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. LS § 201 lg 2 võimaldab süüdlast korduva juhtimisõiguseta sõitmise eest karistada rahatrahviga kuni 300 päevamäära. Kohtuväline menetleja on B.A toimepandu eest määranud karistuseks rahatrahvi 135 trahviühikut, s.o alla sanktsiooni keskmist määra ning arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et kaebaja süü on keskmisest suurem. B.A sõitis juba teist korda mootorsõidukiga, omamata selleks juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhilt aga eeldatakse, et ta läbib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise koolituse ning sooritab nõutavad eksamid. Alles seejärel antakse talle mootorsõiduki juhtimisõigus, mis tõendab, et tal on olemas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning oma tegevusega ei sea ta ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Kohus arvestab ka seda, et B.A on varem kolmel korral liiklusrikkumiste eest karistatud, trahvid on tasutud, kuid see ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Seega on kaebaja oma käitumisega näidanud, et suhtub liiklusreeglitesse ükskõikselt ning tema mõjutamiseks ei piisa rahatrahvist, mis oleks sanktsiooni alammäära lähedane. Kaebaja on väitnud, et ta ei tööta ning tal puudub regulaarne sissetulek, et tasuda väärteo eest määratud rahatrahv. Kohtu hinnangul ei anna toodud põhjus alust määratud karistuse vähendamiseks. B.A on kohtule väitnud, et ta teeb juhutöid tuttavate juures ja õhtukoolis käib ta vaid kolmel päeva nädalas. Tal on olnud vahendeid osta endale kahel korral sõiduauto, mille ta jättis enda nimele registreerimata. Vähene sissetulek oli kaebajale teada ka enne rikkumist ning seda enam oleks kaebaja pidanud hoiduma rooli istumast. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et määratud karistus on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12. Mis puudutab mõistetud rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, siis on kohtuväline menetleja õigesti viidanud KarS § 69 lg-le 1 ning selgitanud, et seadus sellist võimalust ette ei näe. Küll aga peab kohus kaebaja vanust ja tööalast seisu arvestades võimalikuks rahatrahvi ositi määramist. Kohus arvestab, et kaebaja ei tööta ja tal sissetulek puudub ning KarS § 66 lg 2 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 540 eurot maksimaalse võimaliku aja jooksul, s.o kaheteist kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 45 eurot. Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 12 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus leida kasvõi juhutöid, trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid kõrvalmõjusid. Näiteks ei saa isik sel ajal taotleda esmast juhiluba (LS § 106 lg 1 p 3), samuti arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Menetlusaluselt isikult tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista ka menetluskulud, antud asjas on selleks määratud kaitsjale makstav tasu 120 eurot. KrMS § 188 sätestab, et kui menetluskulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib kulude hüvitamise panna tema vanematele. Kohtuistungil osalenud alaealise ema XXX nõustus menetluskulude hüvitamisega summas 120 eurot, kuid palus anda talle võimaluse tasuda neid ositi 4 kuu jooksul. Arvestades seda, et menetlusalusel 4 isikul tuleb endal tasuda trahv 540 eurot, ta teeb vaid juhutöid ja õpib käesoleval ajal õhtukoolis, on kohtu arvates põhjendatud panna kulude hüvitamine alaealise seaduslikule esindajale (emale). Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133, 134,
13. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5