4-15-5941 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.oktoobril 2015.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja nr 4-15-5941 (2302,15,010045) Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi K.K esitatud Piirivalveameti kaebus Politsei Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse – ja korrakaitsebüroo liiklustalituse 08.07.2015.a koostatud otsusele väärteoasjas nr 2302,15,010045; Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: K.K, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX; Kohtuväline menetleja: Politsei – ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus liiklustalitus, asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn; Asja läbivaatamine Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses Kohus juhindub V™S § 120 lg 1; § 132 p 2, § 109 - § 111, RESOLUTSIOON
- Rahuldada K.K poolt Harju Maakohu Liivalaia kohtumajale 21.07.2015.a esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 08.07.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,
- Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 08.07.2015.a otsus väärteoasjas nr 1 2302,15,010045 osaliselt ja nimelt K.K-le määratud lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas.
- Mitte ära võtta K.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigust 3 (kolmeks) kuuks.
- K.K-le määratud põhikaristuse s.o LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi 200 trahviühiku s.o summas 800.- (kaheksasada) euro osas jätta väärteoasjas nr 2302,15,010045 koostatud otsus muutmata.
- Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja poolt 08.07.2015.a väärteoasjas nr 2302,15,010045 otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvetele märkides viitenumbriks
- Kui nimetatud tähtajaks ei ole rahatrahv tasutud, siis saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks.
- Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja K.K ja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalitusele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 08.07.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2302,15,010045 karistati menetlusalust isikut K.K (K.K) LS § 69 lg 3 rikkumise, LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut s.o summas 800.- eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti menetlusaluselt isikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Väärteoasjas nr 2302,15,010045 koostatud otsuse kohaselt K.K 20.06.2015.a kella 11.17 ajal Saha – Loo teel, Jõelähtme vallas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46 mg. Nimelt 20.06.2015.a kell 11:27 mõõdeti K.K alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõtmeseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST 2 nr ARBK-0035, mille lõplik lugem oli 0,51 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,46 mg/l. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteo luges kohtuväline menetleja tõendatuks väärteoasjas kogutud materjalidega. Karistust kergendavaks asjaoluks loeti kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestas asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga ja nimelt selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja on selgitanud väärteootsuses, et senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteomaterjalist ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise – menetlejal puudub info, et menetlusalune isik vajaks juhtimisõigust seoses liikumispuudega. Kohtuväline menetleja on märkinud väärteootsuses, et samuti tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Kohtuvälise menetleja hinnangul väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks asuda sõidukit juhtima ega astunud samme selleks, et oma seisundit kindlaks teha. Märkimisväärseks on peetud ka asjaolu, et karistusregistri andmete kohaselt omab menetlusalune isik kehtivat karistust liiklusalaste nõuete rikkumise eest ning kohtuväline menetleja pidas otstarbekaks kohaldada lisakaristust sanktsiooni miinimummääras s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtumenetluse poolte seisukohad 21.07.2015.a esitas K.K Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse, millises ta teatab, et tema pöördub kohtu poole tema suhtes algatatud väärteomenetluse ja sellest tuleneva otsusega. K.K märgib kohtule esitatud kaebuses, et tema kahetseb juhtunut siiralt ja temale karistuse määramine on igati õigustatud, selgitades, et ta on valmis maksma 3 ettenähtud trahvi maksimummäära, kuid ta palub kohtul otsus ümber vaadata osas, mis puudutab lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. K.K juhib kohtule esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et seoses tööga vajab ta juhtimisõigust igapäevaselt ja ametikohustuste täitmata jätmine võib viia selleni, et ta kaotab oma töö. Töö iseloomu tõttu tuleb tal reageerida operatiivselt vajadusel 24/7, kuna ta vastutab siseriikliku julgeoleku ühe olulise osa turvalisuse eest. 75 % tema tööajast nõuab ametikohustuste täitmisel autoga liiklemist. Samuti peab kaebuse esitaja tähelepanuväärseks fakti, et ta on peres ainuke palgasaaja, kuna ta abikaasa on hetkel töötu. Toimepandud väärteo osas peab ta vajalikuks selgitada, et tema oli eelneval õhtul tarbinud alkoholi mõõdukalt ja maganud ca 8 tundi. Järgmisel päeval kella 11 paiku rooli taha istudes oli ta täiesti veendunud, et tema seisund lubab tal seda teha. Kui tal oleks olnud mingitki kahtlust, oleks ta lasknud rooli istuda abikaasal, keda samuti kontrolliti „kõik puhuvad“ aktsiooni käigus. Kohtult palub ta määratud karistuse kergendamist kuna ta tõe poolest ei rikkunud seadust tahtlikult. Kohtuistungil ta osaleda ei soovi, kohtult palub ta kirjaliku otsust. (kd I tl 2 ja tl 2 pööre) Kohtuväline menetleja esitas 04.08.2015.a kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgitakse, et tutvunud K.K esitatud kaebusega, väärteoasjas kogutud materjalidega asuvad nad seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kirjalikus vastuses kohtule kohtuväline menetleja juhib tähelepanu LS § 69 lg 3, millise kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Samuti viitab kohtuväline menetleja LS § 224 lg 2, millise kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 - 1,49 milligrammi, või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 - 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Kohtuväline menetleja märgib, et LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmest) kuust kuni 9 (üheksa) kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvi sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtu tähelepanu juhitakse faktile, et K.K juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,46 mg. K.K 4 tuvastati väljahingatavas õhus selline alkoholi kogus, milline on üle LS § 224 lg 2 keskmise määra. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise juures on oluliseks teguriks nn mõõtetulemus, mis LS § 224 lg 2 puhul veres 0,25 – 0,50 milligrammi grammis või väljahingatavas õhus 0,25 – 0,74 milligrammi liitris. Selliste rikkumiste puhul, kus karistus määratakse mõõtetulemuse alusel saab võtta kaalutlemisel lähtepunktiks lugemi ja karistuse määramisel mõõtetulemuse. Kohtuväline menetleja selgitab kohtule, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku süüga ja teo toimepanemisega seotud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piirides ja selleks, et prognoosida menetlusalusele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kirjalikus seisukohas kohtule selgitatakse, et väärteootsusele on kohtuväline menetleja märkinud kergendava asjaoluna kahetsuse ja määranud põhikaristuse üle LS § 224 lg 2 keskmise määra ning kohaldanud lisakaristust sanktsiooni miinimummääras, kuid see ei tähenda, et kahetsus on jäänud arvestamata. Oluliseks peetakse teadmist, et lisaks näeb sanktsioon ette mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise võimaluse kuni kaheteistkümne kuuks ja lisakaristusena, lähtudes LS § 224 lg 3 p 1 sõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kolmest kuust üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja selgitab, et seadusandja on liiklusreegleid kehtestades näinud ette piirmäärad ja kohustused, märkides, et piirmäär on oma sisult määr, mida mitte mingil juhul ei tohi ületada ja kohustus oma sisult nõue, mida mingil juhul ei tohi täitmata jätta. Asutud on seisukohale, et vabandada oma tegevust iseenda tervislikule seisundile hinnangu andmisega on ilmselgelt kitsarinnaline ja hoolimatu suhtumine. Iga keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on tahtlikult toime pandud seaduserikkumine. Kohtuväline menetleja leiab, et käesoleva väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kirjalikus vastuses kohtule märgitakse, et karistamise alused on sätestatud KarS § 56 lg-s 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid, viidatud on Riigikohtu üldkogu lahendile nr 3-4-1-2-
- Asutud on seisukohale, et kuigi kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluga arvestades määranud menetlusalusele isikule karistuse sanktsiooni keskmist määra ületavas 5 määras ja kohaldanud lisakaristust ei ole selline karistus ülemäära raske, arvestades, et menetlusalusel isikul tuvastati suhteliselt suur alkoholi kogus väljahingatavas õhus. Kohtuvälise menetleja hinnangul käeoleval hetkel menetlusalusele isikule määratud karistus on piisavaks motivatsiooniks oma hoiakute muutmiseks ja liiklusseaduses toodu kordamiseks, tuletamaks mh meelde liiklusreeglitest kinnipidamise kohustust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on kahjuks enamlevinud liiklussüütegusid ning liiklusõnnetuste põhjustaja. Eeltoodust tulenevalt kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ostus muutmata. Kohtuotsuse motiivid Kohus, läbi vaadanud K.K esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja K.K, kes on selgitanud kohtule esitatud kaebuses, et kohtuistungil ta osaleda ei soovi. Kohus selgitab, et V™S § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata V™S §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata V™S § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. V™S § 133 p 4 kohaselt peab kohus vajalikuks välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. (vt RKKKo 3-1-1-16-14, p 6). K.K-le LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo osas leiab kohus järgmist: Kaebuse esitaja K.K ei eita, et tema pani toime õigusrikkumise ning on kohtule esitatud kaebuses üksikasjalikult selgitanud, kuidas tema talle väärteootsuses nr 2302,15,010045 etteheidetud ajal s.o 20.06.2015.a kella 11.17 paiku sõites sõites Saha – Loo tee, Jõelähtme vallas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46 mg. Kohtule esitatud kaebuses K.K selgitab, et väärteo toimepanemisele eelneval õhtul oli ta tarbinud mõõdukalt alkoholi ja maganud ca 8 tundi. Järgmisel päeval s.t 20.06.2015.a rooli istudes oli ta täiesti veendunud, et ta seisund lubab seda teha. Kui tal oleks olnud mingitki 6 kahtlust oleks ta lasknud rooli istuda abikaasal. Kinnitab ta seda, et seadust ei rikkunud ta tõepoolest tahtlikult. Nõustub ta tasuma talle määratud trahvi maksimumäära, aga vaidlustab lisakaristuseks määratud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks, kuna juhtimisõigust vajab ta ametikohustuste täitmisel Tallinna Lennujaama päästeteenistuses igapäevaselt ning ametikohustuste mittetäitmine, milline on seotud 75 % ulatuses autoga liikumises, võib viia selleni, et ta kaotab on töö. Kohtu tähelepanu on juhitud ka sellele, et kaebuse esitaja näol on tema peres tegemist isikuga, kes on ainus palgasaaja; (kd I tl 2 ja 2 pöördel) Märgitust tulenevalt saab teha järelduse selle kohta, et K.K vaidlustab üksnes temale eelpool kirjeldatud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohus asub seisukohale, et käesolevas väärteoasjas on kogutud mitmeid usaldusväärseid tõendeid – 20.06.2015.a K.K suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (kd I tl 9), mõõtevahendi taatlustunnistuse koopia (kd I tl 11), 20.06.2015.a koostaud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (kd I tl 12), 20.06.2015.a K.K joobeseisundi tuvastamiseks käigus koostatud tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükk (kd I tl 16), tunnistaja Mare Sirkas 20.06.2015.a antud ütlused (kd I tl 13 ja 13 pöördel), menetlusaluse isiku K.K 20.06.2015.a antud ütlused (kd I tl 15 pöördel) nimetatud tõendite loetelu on ära toodud ka väärteoprotokolli nr 20150620373003 lahtris lisatud muud tõendid ja andmed; (kd I tl 14). Antud väärteoasja menetluse raames on 20.06.2015.a tunnistajana üle kuulatud Mare Sirkas, kes on andnud ütlusi selle kohta, et tema osales 20.06.2015.a politseioperatsioonil „kõik puhuvad“. Kella 11.17 aja peatas ta Harjumaal, Jõelähtme vallas Saha – Loo teel sõiduki Volvo reg nr XXXja ta kontrollis indikaatorvahendiga Alcoquant sõidukijuhti. Näiduks oli 0,45 mg/l. Juht käitus rahulikult ja ta andis viimase edasiste menetlustoimingute tegemiseks üle; (kd I tl 13). Käesolevas väärteoasjas on on tõendite hulka lisatud menetlusaluse isiku K.K ülekuulamise kohta koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millisest nähtub, et menetlusele allutatud isik selgitab, et 19.06 olles külas läks tal istumine natuke pikemaks. Hommikul tundis ta ennast hästi ja ta oli veendunud, et võib juhtida autot. Palub ta, et karistuseks määrataks rahaline karistus, sest lubadest oleneb tema töökoha saatus. Kuna ta 7 töötab päästes, siis juhilubadeolemasolu on eelduseks. Kinnitab ta seda, et tal on väga häbi ja palub mõistvat suhtumist; (kd I 15 pöördel) Samuti on väärteoasja materjalide juurde lisatud 20.06.2015.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, milliselt nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval liiklusjärelevalve teostamise käigus kontrolliti K.K, kes sõitis sõiduautoga Volvo reg nr XXXning kes eemaldati sõiduki juhtimiselt 20.06.2015.a kella 11.17 paiku, kuna vastavalt LS § 91 lg 2 p 2 kohaselt oli alust arvata, et viimase veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis; (kd I tl 9) Samuti on käesoleva väärteoasja menetluse raames tõendite hulka lisatud mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC-15/00052, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o 20.06.2015.a kontrolliti K.K joovet tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-
- (kd I tl 11) Käesoleva väärteomenetluse raames on koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (kd I tl 12), millise juurde on lisatud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr JLT3, seerianumbriga ARBK-0035 K.K joobe tuvastamise andmete väljatrükk (kd I tl 12 pöördel), millisest nähtub, et menetlusele allutatud isiku alkoholijoobe lõplikuks mõõtetulemuseks 20.06.2015.a kella 11.27 ajal mõõdeti 0,46 mg/l. Ülalmärgitud tõenditele sh ka kaebuse esitaja avaldatule tuginedes asub kohus seisukohale, et K.K poolt 20.06.2015.a kella 11:17 ajal mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46 mg/l täielikult tõendamist leidnud ning tema suhtes LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärtegu õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul on nii kaebuse esitaja K.K selgitused toime pandud väärteo kohta kui ka tunnistaja Mare Sirkas antud ütlused ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis sh tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse väljatrükis sisalduv info omavahel riimuvad ning kinnitavad üheselt menetlusaluse isiku poolt LS § 224 lg 2 väärteokoosseisule vastava väärteo toimepanemist. Kaebuse esitaja K.K ei ole vaidlustanud tõendusliku alkomeetri mõõtetulemust, menetlusalusele isikule on mõõtetulemust tutvustatud ja viimane sellele vastu vaielnud ei ole (kd I tl 12 ja 12 pöördel). Märgitust tulenevalt ei pea kohus ka vajalikuks pikemalt peatuda ega anda omapoolset hinnangut 20.06.2015.a menetlusele allutatud isiku suhtes toimetatud menetlustoimingu – joobeseisundi tuvastamise - osas vaid märgib üksnes, et K.K allutamine menetlustoimingule 20.06.2015.a toimus põhjendatult ja seaduslikult (kd I tl 12). Käesoleval hetkel loeb kohus asjakohaseks kohtuvälise menetleja viited Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 ja § 224 lg
- 8 Nimelt on kohtuväline menetleja juba väärteoasjas nr 2302,15,010045 koostatud otsuses juhtinud tähelepanu sellele, et LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem ning LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 - 1,49 milligrammi, või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 - 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Käesoleva väärteoasja menetluse raames on tuvastamist leidnud fakt, et K.K juhtis 20.06.2015.a kella 11.17 paiku mootorsõidukit Volvo reg nr XXXning viimane oli juhile keelatud seisundis, rikkudes selliselt LS § 69 lg 3 sätteid, pannes toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (kd I tl 9, 12 pöördel, 13) tehes seda tahtlikult. Kohtu hinnangul selline isiku käitumine näitab viimase hooletut suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse, seda vaatamata sellele, et isikut on ka varasemalt liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud (kd I tl 18). Menetlusaluse isiku karistus Kohus ei ole tuvastanud K.K õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja K.K taotleb kohtult temale kohtuvälise menetleja poolt karistusena määratud lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 kuuks - tühistamist. Arvestades seda, et kaebuse esitaja K.K ei ole vaidlustanud temale LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena määratud rahatrahvi 200 trahviühikut s.o summas 800 eurot, siis kohus loeb kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi eelpool märgitud ulatuses asjakohaseks ja põhjendatuks. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja on taotlenud kohtuvälise menetleja poolt temale määratud lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimiseõiguse äravõtmist 3 kuuks tühistamist, siis peab kohus vajalikuks anda ka omapoolne hinnang määratud lisakaristuse osas. Kohtu hinnangul on asjakohane viidata Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, millises on sedastanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele ning lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki 9 ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Lisaks märgib Riigikohus, et võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohtuväline mentleja on lisakaristuse määramisel väärteootsuses nr 2302,15,010045 märkinud, et välja kujunenud karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Erandlikke asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud, samuti puudus menetlejal info selle kohta, et menetlusalune isik vajaks juhtimisõigust seoses liikumispuudega. Samuti on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, milliseks on ka liikluskord, vähetähtsaks ei pidanud kohtuväline menetleja ka teadmist, et K.K näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt liiklusalaste nõuete rikkumise eest karistatud (kd I tl 20-21). Kohus tõdeb, et menetlusaluse isiku karistusregistrist nähtub, et K.K näol on tegemist isikuga, keda on varem 1 kord väärteokorras karistatud ja nimelt LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest s.o juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. Kohtule menetlusaluse isiku suhtes karistusregistri väljavõttest ei nähtu (kd I tl 18), et isikut oleks varasemalt väärteo – või kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kõne all olevas väärteoasjas on K.K järjepidevalt väljendanud omapoolset kahetsust toimepandusse juba menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on viimane kinnitanud, et tal on häbi, et selline juhtum on aset leidnud (kd I tl 15 pöördel), samuti on viimane kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et tema kahetseb siiralt juhtunut (kd I tl 2). Antud hetkel ei ole kohtul alust kahelda ka kaebuse esitaja K.K avaldatud kahetsuse siiruses. Lisaks nähtub käesoleva väärteomenetluse materjalidest, et K.K ei istunud autorooli mitte vahetult pärast alkoholi tarvitamist, vaid järgmisel päeval peale seda, kui oli enda veendumuse kohaselt piisavalt puhanud. 10 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga viimase poolt märgitu osas, et menetlusalune isik ei pruukinud olla piisavalt hoolas ning viimane ei kontrollinud nõuetekohaselt oma tervislikku seisundit selles suhtes, et kas ta võib mootorsõidukit juhtida või mitte, kuid vaatamata märgitule ja eelpool välja toodud asjaoludele s.t varasemalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistamata isik, puhtsüdamlik kahetsus toimepandusse, k.a menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud muud asjaolud, tema soov ja vajadus jätkata oma ametikohustuste täitmisega Tallinna Lennujaama päästeteenistuses - pinnalt ei leia kohus, et menetlusalune isik kujutaks endast jätkuvalt liikluses ohtu nii iseendale kui ka teistele liiklejatele, mistõttu tuleks teda liiklusest kõrvaldada, et tagada õiguskuulekatele liiklejatele ohutu liiklemine. Kohus leiab, et suhteliselt range põhikaristuse kohaldamine kannab endas efektiivset nii erikui ka üldpreventiivset eesmärki ning lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol ei oleks käesoleval juhul K.K puhul otstarbekas. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt K.K-le määratud lisakaristus kuulub tühistamisele. Kohus leiab, et kohaldades K.K-le LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena määratud rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses s.o summas 800 eurot on piisav mõjutamaks kaebajat käituma edaspidi ühiselukorraldust järgival arvestaval viisil, sest kohtu hinnangul kaebuse esitaja näol ei ole tegemist isikuga, kes rikuks süstemaatiliselt õiguskorda vaid tegemist on olnud juhuslikku laadi õigusrikkumisega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale K.K esitatud kaebus on põhjendatud ning kohtuvälise menetleja poolt K.K-le määratud lisakaristus kuulub tühistamisele. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1; § 132 p 2, § 109 - § 111; Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 11