← Eesti

4-13-6547/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. novembril 2013 Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-6547 Kohtunik Anne Rebane Sekretär Merike Kunnus Väärteoasi P.H väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 ja Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik P.H, isikukood: xxx; elukoht: xxx, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: puudub Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Triinu Riigor Väärteoprotokolli number AB1189251 väärteoasjas nr 2302,13,009400 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 107 lg 1 p 1 ja §-st 83 p 2, kohus otsustas: 1
  2. Süüdi tunnistada P.H NPALS § 15 ja LS § 201 lg 2 järgi ning karistada KarS § 63 lg 1 alusel arestiga 8 päeva.
  3. P.H tuleb aresti kandmisele asuda hiljemalt 19.detsembril 2013.a. Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Kristiine linnaosa, Tallinn.
  4. Kui P.H ei ole tähtajaks aresti kandma asunud, kohaldada tema suhtes sundtoomist aresti kandmiseks.
  5. P.H tasuda menetluskuludena joobeseisundi tuvastamiseks toimingute tegemise tasu 96 eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 95 eurot. Määrata, et menetluskulud võib tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on
  6. Selgitusse tuleb märkida väärteoasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
  7. päeval apellatsiooniteate esitamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse põhiosa: P.H-le on koostatud väärteoprotokoll 12.09.2013.a. selle kohta, et tema 20.mail 2013.a. kell 22.48 Harjumaal, Tallinnas, Pae tn 23 liikus Pae tn 21 suunas ja tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet (amfetamiin, metamfetamiin, GHB) ilma arsti ettekirjutuseta. Samuti juhtis ta mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Oma tegevusega rikkus P.H LS § 90 lg 1 p 3, mis keelab mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastavalt LS §-le 19.Samuti rikkus P.H NPALS § 3 lg 1, mis sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. P.H pani seega toime LS § 201 lg 2 ja NPALS § 15-1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil tunnistas P.H end täielikult süüdi ja kinnitas väärteoprotokolli koostamise aluseks olnud asjaolusid. Ta tunnistas, et oli teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ja et ta on varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud, samuti tunnistas ta , et eelmisel õhtul tarvitas ta narkootilist ainet amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta. Seega pani P.H LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava teo toime otsese tahtlusega , NPALS § 15-1 järgi kvalifitseeritava teo vähemalt kaudse tahtlusega. P.H süü on täielikult tõendamist leidnud ka teiste väärteoasjas kogutud tõenditega: sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on P.H sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 04.06.2012.a. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt esines EKEI teostatud uuringul P.H uriinis nii amfetamiini, metamfetamiini kui GHB-d. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt P.H kehtivaid juhilubasid ei ole. Kohtuväline menetleja taotleb P.H-le karistusena aresti mõistmist seetõttu, et P.H on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, kuid määratud karistused ei ole mingeid tulemusi andnud. Antud juhul pani P.H toime mitu tegu. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. NPALS § 151 näeb narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohus arvestab P.H puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna, kuid ei pea võimalikuks karistada P.H rahatrahviga, kuna varasemad määratud trahvid on tasumata ja tõele vastab kohtuvälise menetleja seisukohta, et P.H ei ole varasematest karistustest endale järeldusi teinud vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et P.H tuleb karistada arestiga, kuid arvestades tema puhtsüdamlikku kahetsust, samuti asjaolu, et aresti ei ole varem P.H-le mõistetud, leiab kohus, pidades silmas eripreventsiooni ja nõustudes kohtuvälise menetleja seisukohaga, et arest võib jääda tunduvalt alla keskmist karistusmäära. Anne Rebane Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.