Obsah (4)

§ 224§ 127§ 69§ 9

4-13-8322 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2013.a, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-13- 8322 Väärteoprotokolli number AB1351389 Kohtun

§ 224

lg 2, Liikluskindlustuse seaduse § 66¹ lg 1 järgi Menetlusalune isik D.Z isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodakondsus, emakeel – eesti keel, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida politseijaoskond, asukoht Rahu 38, Jõhvi Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik D.Z Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Asja Malahhova RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Prefektuuri Jõhvi Tunnistada D.Z süüdi 09.12.2013.a mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,58 mg/l, s.o

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada arestiga 25 päeva. Kar

S § 66 lg 1 alusel määrata D.Z-ile aresti kandmine ositi. Kohe ärakandmisele kuulub 5 päeva aresti, ülejäänud 20 päeva aresti kuuluvad ärakandmisele Politsei-ja Piirivalve Ida Prefektuuri Arestimajas kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Karistuse alguseks lugeda 09.12.2013.a kell 06.58.

§ 224

lg 3 p 2 alusel võtta D.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks kohtuotsuse jõustumisel.

§ 127

alusel on D.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooks ul alates aresti kandmisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus D.Z suhtes Liikluskindlustuse seaduse § 66¹ lg 1 järgi tema tegudes väärteotunnuste puudumise tõttu. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 10. detsembris 2013.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 27.detsembrist 2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 09.12.2013 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse D.Z-i selles, et tema 09.12.2013 kell 06.58 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas E.Vilde tänaval maja 3 juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg/l. Samuti puudus sõidukil kohustuslik kehtiv liikluskindlustuse poliis. Oma tegudega rikkus D.Z

§ 69lg 5, § 33 lg 2 p 9 sätted. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris D.Z teod Kar

S § 224 lg 2, LKindlS § 66¹ lg 1 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud D.Z tunnistas ennast süüdi osaliselt, andis ütlusi, et ta tarvitas eelmisel õhtul õlut ja ei arvanud, et näitab joovet. Liikluskindlustus on tal olemas, see on autos. Tegi kolmeks kuuks ja see kehtib kuni 07.01.

1. Kohus avaldas järgmised tõendid: Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükidega alkomeetrist, (tl 4), millest tuleneb, et protokoll koostati 09.12.2013, kasutati indikaatorvahendit Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas E.Vilde tänaval maja 3 juures, kontrollija liikluspolitseinik xx xx. D.Z-ile selgitati joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi vastavalt Politseiseaduse § 15 -8 lg
2. D.Z oma allkirjaga tõestas õiguste selgitamist. Joobeseisundi tuvastamisel kohapeal kasutati 09.12.2013 kell 06.58 indikaatorvahendit Alcoquant nr A 111218, mis on kalibreeritud kuni 16.03.2014, ning indikaatorvahendi näit – 0,80 mg/l. D.Z nõustus joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, mida tõestas oma allkirjaga. Kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST AR DM-
3. Alkomeetri lugem 0,63, laiendmääramatus 0,05, mõõtetulemus 0,58 mg/l. Protokoll on allkirjastatud kontrollile alustatud isiku, kontrollija, tunnistaja poolt. Alkomeetri väljatrükist tuleneb, et mõõtmise lugem on 0, 58 mg/l, t. Mõõdeti kaks korda ning lõplik lugem on 0, 63 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0, 58 mg/l. Väljatrükk on allkirjastatud D.Z ja mõõtja poolt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 5), mille kohaselt otsus võeti vastu 09.12.2013 ning D.Z kõrvaldati sõiduki juhtimiselt

§ 9

1 lg 2 p 2 alusel alates 2 09.12.2013 kellast 06.58 kuni kainenemiseni, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Otsus on allkirjastatud D.Z ja koostaja poolt. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 6), millest tuleneb, et D.Z peeti kinni 09.12.2013 kell 06.58 VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel põhjusel, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Kindlustuskaitse kehtivuse kontroll (lk 10), millest nähtub, et sõiduki xxx suhtes ei ole 09.12.2013 seisuga kehtivat kindlustuspoliisi, kehtivuspäevaks on märgitud 08.12.

1. Harju Maakohtu 18.05.2011 kohtuotsus (lk. 11-12), millega mõisteti D.Z-ile LS § 74-19 lg 2 järgi 15 päeva aresti ning lisakaristuseks LS § 74-19 lg 3 p 2 alusel juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks. Viru Maakohtu 15.04.2011 kohtuotsus (lk. 14), millega D.Z mõisteti süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 5 päeva vangistust alates 03.04.
2. Karistusregistri väljavõtte (tl 15-19), kust tuleneb, et D.Z on 6 korda kriminaalkorras karistud ning 3 korda väärteokorras karistatud. Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlusi, ja teisi kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Asjas on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et D.Z juhtis 09.12.2013 kell 06.58 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas E.Vilde tänaval maja 3 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg/l. D.Z pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 224 lg 2 järgi, rikkudes

§ 69lg 5.

D.Z ise nõustub, et tarvitas alkoholi ning hakkas sõidukit juhtima, jättes oma seisundi kontrollimata. Temal tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga ja ta oli nõus tulemusega. D.Z kahetseb tehtut. ASJASSEPUUTUVAD NORMID

§ 69

lg 5 sätestab:

§ 224

lg 2 sätestab: veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 alkoholisisaldus 0,25 0,74 ares LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et juhul, kui isikut ei ole varem analoogilise teo eest karistatud, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

§-ga 224 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väätreokoosseis blanketne. Objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. 3 Käesoleval juhul tuvastati, et D.Z juhtis 1709.12.2013 kell 06.58 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas E.Vilde tänaval maja 3 juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg/l. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et D.Z juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 69 lg-le

1. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab k ohus, et D.Z pani toime väärteo LS § 224 lg 2 järgi kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. D.Z tarvitas 08.12.2013 õhtul õlut, millest oli hästi teadlik, ning hakates hommikul sõiduautot juhtima, ei kontrollinud D.Z oma seisundit, kuid pidi oletama, et ta ei ole veel kaine. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et D.Z pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. LKindlS § 66¹ lg 1 sätestab: karistatakse rahatrahviga kuni 100 Väärteotoimikus olevast väljatrükist sõiduki xxx kindlustuspoliisi kohta tuleneb, et seisuga 09.12.2013 ei ole sõiduki suhtes kehtivat kindlustuspoliisi. Menetlusalune isik D.Z väidab, et liikluskindlustus on tal olemas, see on autos. Ta tegi liikluskindlustuse kolmeks kuuks ja see kehtib kuni 07.01.
2. Teisi tõendeid LKindlS § 66¹ lg 1 järgi väärteo toimepanemise kohta ei ole kogutud. Kohtu hinnangul ei kinnita interneti väljatrükk, et D.Z pani toime väärteo ning tema kaitseversioon ei ole ümber lükatud. Kohtul puuduvad andmed millise täpsusega andmed on käesolevas sotsiaalvõrgustiku portaalis. Menetlusalune isik andis ütlusi, et tema autos on olemas kehtiv liikluskindlustusepoliis, kuid toimikus kindlustuspoliisi koopia puudub. Samuti ei ole esitatud kohtule kindlustusfirmast ametlikud andmed kindlustuspoliisi kehtivuse kohta. Ülaltoodu alusel puudub D.Z tegevuses LKindlS § 66¹ lg 1 objektiivne koosseis ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. Väärteomenetlus LKindlS § 66¹ lg 1 järgi D.Z suhtes tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema tegudes väärteotunnuste puudumise tõttu. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv 4 võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

§ 224

lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele rikkumise aset leidmise koht- see on linn, kus on palju jalakäijate ülekäike. Kohtu hinnangul pole oluline, et väärtegu oli pandud toime varahommikul – sel ajal samuti liiguvad jalakäijad ja autod. Samuti mitu ristuvat kõrvaltänavat mõlemalt poolt ja jalakäijate ülekäigurajade hulk on iseenesest tegurid, mis suurendavad liiklusohtu ja nõuavad suuremat tähelepanu ja ettevaatust, mis alkoholi tarvitanud juhil madalamaks läheb. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik

nõuetest, täitis tegu toime pannes väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab aga järeldada, et

rikkumise osas on D.Z ka juba kogemus olemas. Samuti on teda kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. D.Z tunnistas ennast süüdi joobes juhtimises, kahetseb toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 3 korda, viimane trahv on tasumata. Kehtivaid kriminaalkaristusi on tal 6, millest 3 korral on karistatud joobes juhtimise eest. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni vähem kui maksimaalses määras. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit, määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. D.Z seletustest kohtuistungil tuleneb, et pikaajaline aresti kandmine võib tuua kaasa töökoha kaotuse. Kohtu hinnangul tuleb määrata D.Z-ile aresti kandmine ositi, siinjuures esimene ärakandmisele kuuluv osa peab olema pikem kui ülejäänud osad. Sellisena ei lähe kohaldatud arest ja sellest tulenev preventsioon kaugemale minimaalselt vajalikust. Inkrimineeritavate tegude eest võib kohus

§ 224

lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus peab vajalikuks kohaldada D.Z suhtes lisakaristust. Juhindudes sõidukit alkoholi joobe seisundis, seadis D.Z ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust 5 kohaldades liiklusest kõrvaldada. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas väärteoasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Samuti väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristuse kohaldamine ei pruugi üldse vajalik olla, kui karistatav isik on karistustundlik rahatrahvi või aresti suhtes ehk mõjutatav rahatrahvi või aresti näol mõistetud karistusega. Liiklussüütegude puhul on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on kohtu hinnangul karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Uurides, millal võiks lisakaristuse kohaldamine (juhtimisõiguse äravõtmine) üldse kõne alla tulla, leiab kohus, et siin tuleb tähele panna, et käsitletava kvalifikatsiooni puhul on ka põhikaristusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine. See tähendab, et juhtimisõiguse äravõtmist kui põhikaristust võiks eelduslikult valida juhul, kui rahatrahvi kui kergema karistusliigi määramine ei ole võimalik ja juhtimisõiguse äravõtmist kui lisakaristust tuleks kohaldada juhul kui ainult aresti kohaldamine ei ole piisavalt tulemuslik. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi vabadusekaotusega seotud karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii süüpõhimõttet kui ka preventsioone ehk nii aresti kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab süüdlasele ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda. D.Z on juhtimisõigust ära võetud kokku 5 korral, seega pole minimaalses määras juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Kõige pikemalt on temalt juhtimisõigus ära võetud 7 kuuks, kuid ka see pole tulemust andnud ning D.Z jätkab väärtegude toimepanemist. Juhtimisõiguse äravõtmisega on arvestatud ka rikkuja isikuga seotud asjaolud. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristus LS § 224 lg 3 p-s 1 sätestatud maksimaalsest määrast veidi madalamas määras. (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 6