1-13-4559/21

(13240101671)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi B.F süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. mai 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav B.F-i (B.F) apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatav B.F-i apellatsioon Viru Maakohtu
2. mai 2013 otsuse peale läbi vaatamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD
3. Viru Maakohtu 17.05.2013 otsusega tunnistati B.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati ühe aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra. B.F-i karistusaja alguseks on 17.05.
5. Apellatsioonis leiab B.F, et talle mõistetud vangistus on liiga range karistus ja taotleb selle asendamist ühiskondliku kasuliku tööga. 2.1 B.F ei nõustu kohtu järeldusega, et vaid reaalne vangistus mõjutab teda õiguskuulekalt käituma. B.F leiab, et kohus ei arvestanud otsustust tehes karistust kergendavaid asjaolusid – s.o seda, et apellant tunnistas end täielikult süüdi, puhtsüdamlikult tehtut kahetsedes. Kannatanutele tagastati suures osas tema poolt varastatud asjad ning ta ei varjanud uurijate eest, kuhu ta varastatud asjad pantis. Samuti ei arvestanud kohus, et B.F on lapse eest hoolitsemise kohustus. 2.2 Apellant nõustub kohtuga selles, et teda on ka varem varguste eest karistatud, ent viimati 7 aastat tagasi. Varguste põhjuseks on apellandi raske majanduslik olukord. Peale pikast vangistusest vabanemist ei saanud ta tööle. Ta soovis rajada oma ettevõtte, mis jäi seoses vahistamisega täide viimata. Kokkuvõtvalt leiab apellant, et vangistuse asemel tooks ta ühiskonnale rohkem kasu ÜKT-d tehes, millise taotluse ta kohtule ka esitas. Ta on enda jaoks järeldused teinud ja veendunud, et ei hakka õigusevastaseid tegusid toime panema. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6. Ringkonnakohus, hinnates B.F-i apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
7. B.F leiab, et talle mõistetud karistus on liiga range, ei vasta süü suurusele ja tagajärje raskusele, arvestamata on jäetud kergendavad asjaolud ja apellandi ülalpidamiskohustus lapse suhtes. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse karistuse mõistmisel lisaks ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Süü suurust võivad iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. Lisaks kuriteokoosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist (RKK nr 3-1-1-77-11, p 11), kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. Maakohtu otsusest nähtub, et selles on kergendava asjaoluna arvestatud puhtsüdamliku ülestunnistusega. Samuti on kohus arvestanud, et varastatud vara maksumus ei ole suur ja B.F-i perekondlike kohustustega. Eeltoodut arvestades on maakohus leidnud, et süüdistatavale mõistetud vangistus võib olla oluliselt alla KarS §-s 199 ettenähtud vangistuse keskmist määra (tlk 125). Samas nähtub kohtuotsusest, et maakohus on arvestanud sedagi, et B.F on varem korduvalt kohtulikult karistatud, s.h varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning teda on korduvalt karistatud reaalse vangistusega. Samuti on maakohus märkinud, et B.F-i tegusid iseloomustab süstemaatilisus (3 vargusepisoodi). Eeltoodut arvestades on maakohus välistanud nii rahalise karistuse kui ka vangistuse asendamise üldkasuliku tööga (tlk 124). Ringkonnakohus nõustub eeltooduga. 2 Kohtuinfosüsteemist nähtub, et B.F vabastati Viru Maakohtu 20.01.2012 määrusega karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt, kus ta kandis 7-aastast vangistust KarS § 184 lg 2 p-de 1,2, § 185 lg 3 ja § 214 lg 2 p-de 1,4 alusel. B.F-ile esitatud süüdistuse kohaselt hakkas ta uusi kuritegusid toime panema
8. aasta märtsi lõpust ja aprillis (19.04 ja 21.04.2013). Karistusregistri andmetel on apellanti korduvalt karistatud varavastastes kuritegudes. B.F-i süstemaatiliselt jätkuv süütegude toimepanemine, mis on suunatud hõlptulu saamisele, viitab kohtukolleegiumi hinnangul süüdistatava tegevuse läbimõeldusele ja kuritegelikule käitumismustrile. Samuti näitab eeltoodu B.F-i suhtumist kaitstavasse õigushüvesse, mistõttu on karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke arvestades igati põhjendatud süüdistatava karistamine vangistusega.
9. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on andnud hinnangu kõigile KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise eesmärkidele kogumis ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega mõistetud karistuse liigi ja määra osas, loeb apellatsiooni ilmselt põhjendamatuks ning jätab selle KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau