4-13-2474/16

Väärteoasi nr. 4 – 13 – 2474 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. juunil 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Vaidlustatud lahend O.G `i kaitsja Monica Meristo 23.04.2013.a. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl `i 03.04.2013.a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,12,019136 Kaebuse esitanud isik O.G, isikukood XXX, elukoht: XXX Kaebuse esitaja kaitsja Monica Meristo Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: O.G kaebuse esitaja kaitsja: MONICA MERISTO kohtuvälise menetleja esindaja: Helen Kommussar. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada O.G `i kaitsja Monica Meristo 23.04.2013.a. kaebus ning tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl `i 03.04.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,019136 osaliselt ning nimelt O.G `ilt Liiklusseaduse § 223 lg. 2 alusel lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise osas 2 kuuks. Teha uus otsus ning jätta O.G `ilt Liiklusseaduse § 223 lg. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmata. Kohaldades KarS § 66 sätteid määrata rahatrahv tasumisele 12 osas igakuiselt summas 30,00 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank, kohustuslik on märkida viitenumber
2. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 11.07.2013.a.. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl `i 03.04.2013.a. väärteoasjas nr. 2302,12,019136 tehtud otsusega tuvastati, et O.G juhtis 14.12.2012.a. kell 18:00 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, E. Vilde tee 70 juures mootorsõidukit asula teel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 km/h, ei andnud teed tähistatud peatusest väljasõitvale Dkategooria ühissõidukile. Antud nõuete rikkumise tõttu sõitis Scania reg.märk XXX otsa. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Tallinna Linnatranspordi AS'le. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. Menetlusalune isik O.G rikkus sellega Liiklusseaduse § 37 lg. 2, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritava Liiklusseaduse § 223 lg. 1 järgi. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud Liiklusseaduse nõuete rikkumise. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega ja muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja leiab, et õnnetuses osalenud sõidukite omanikele tekitati sõidukite teel liikumise tulemusena varaline kahju ning seega esinevad Liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Liiklusseaduse § 37 lg. 2 kohaselt on juht asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 km/h, kohustatud andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile. Väärteoasjas kogutud materjalidest nähtub, et menetlusalune isik sõiduauto juhina nägi, et buss, millel põles suunatuli hakkas peatusest välja sõitma kuid eeldas, et bussijuht annab talle teed ja seejärel jätkab oma manöövrit. Menetlusaluse isiku ütluseid kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Väärteomaterjalidest tulenevalt on tõendamist leidnud asjaolu, et menetlusalune isik oli selles liiklussituatsioonis isikuks, kellel lasus Liiklusseaduse § 37 lg 2 sätestatud kohustus, mille ta jättis piisava hoolsusega täitmata. Liiklusseaduse § 2 p 1 kohaselt mõistetakse termini „anna teed“ all nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist, ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et läheneb liiklussituatsioonile mille puhul temal võib tekkida kohustus anda teed teisele liiklejale ning seega kohustus käituda vastavalt eeltoodud nõuetele. Kuna liiklusseaduses on sellises liiklussituatsioonis ohutuse tagamiseks juhtidele sätestatud nn „topeltkohustus“ (s.t ühel juhil on kohustus anda teed ja teisel kohustus veenduda ohutuses), ei vabasta teise juhi eksimus menetlusalust isikut temal lasuva kohustuse täitmisest. Seega asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud Liiklusseaduse § 223 lg. 1 kohase väärteo, mis on karistatav liiklusseaduse alusel. 2 Hinnates väärteoasjas kogutud materjale kogumis leiab kohtuväline menetleja, et liiklusõnnetuse põhjusteks tuleb lugeda nii autobussi Scania juhi U.A tegevus, kes ei täitnud piisava hoolsusega Liiklusseaduse 33 lg. 2 p. 8 nõudeid kui ka sõiduauto juhi O.G Pärtel tegevus, kes rikkudes Liiklusseaduse § 37 lg. 2 ei andnud asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 km/h, teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile. Eelnimetatud autobussi Scania juhi suhtes on alustatud väärteomenetlus Liiklusseaduse § 223 lg. 1 kohases väärteos ja selle lahend on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 04.04.
3. Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu inimeste elu ja tervis ning menetlusalune isik on eelnevalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid (3 kehtivat karistust s.h. 2 lubatud sõidukiiruse ületamise eest), mis ei ole suutnud teda mõjutada liikluses õiguskuulekalt käituma ning seega on antud juhul põhjendatud lisakaristuse määramine juhtimisõiguse äravõtmise näol. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Pärtel O.G `ile karistuseks Liiklusseaduse § 223 lg. 1 alusel rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 360.00 EUR ja Liiklusseaduse § 223 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. KAEBUSE SISU O.G `i kaitsja Monica Meristo esitas 23.04.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl `i 03.04.2013.a. üldmenetluses tehtud otsus väärteoasjas nr. 2302,12,019136 ja teha uus otsus millega karistada O.G `i rahatrahviga koos ositi tasumisega ja mitte kohaldada lisakaristust. Kaebuse esitaja vaidlustab Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 03.04.2013.a. otsuse täielikult ja seda karistuse osas. O.G juhib tähelepanu asjaolule, et ta eeldas, et bussijuht annab talle teed ja alles seejärel jätkab oma manöövrit. Tegemist on mõlema osapoole süüga ja nad tunnistavad oma süüd. Kaebuse esitaja leiab, et mõistetud karistus on liiga range. O.G `il on juhtimisõiguse olemasolu eluliselt vajalik, ta töötab MPOÜ-s, mis asub XXX, kuid töö tegemise koht asub XXX, igapäevaselt on vaja tal autoga tööl käia, sõita 30 km (üks ots), lisaks on peres ainult temal autojuhiload. Töökohta ei saa kaotada, sest elatakse üürikorteris, on pere ja üks ülalpeetav. Üüri tasutakse RT `ile sularahas iga kuu 180.- eurot ja lisanduvad kommunaalmaksed. Kaebuse esitaja mainib, et tal ei ole võimalik korraga nii suurust summat ära maksta. Kuna tal on olemas töökoht, siis leiab kaebuse esitaja, et talle võiks mõista karistuseks rahatrahvi ositi tasumisega või vähendada rahatrahvi suurust. Antud taotluse esitamisel palub kaebuse esitaja arvestada just toimunu asjaolusid, perekonda ja asjaolu, et kuna töölepinguga on sätestatud vajadus omada kehtivat B-kategooria juhtimisõigust, siis juhtimisõiguse äravõtmisel ta kaotaks töökoha ja perekonna olukord halveneks oluliselt. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
4. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3 4