lg 1 järgi Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 24.01.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,13,000387 Kaebuse esitaja R.B (isikukood: XXX, elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: puudub) RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 120 lg 1, §-st 132 p 2 kohus otsustas: 1. Rahuldada R.B kaebus. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 24.01.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,13,000387 täies ulatuses. 3. Teha uus otsus, millega karistada R.B
4.
lg 1, 3, alusel asendada määrata arest, s.o 3 päeva, üldkasuliku tööga 6 (kuus) tundi, mis tuleb R.B teostada hiljemalt
lg 1 järgi rahatrahviga 40 eurot selle eest, et tema möödus 24.09.2012 kell 14.25 Tallinna Kaubamaja AS-i kaupluse kassast, jättes tasumata sea sisefilee eest maksumusega 2,79 eurot ja sea seljatüki lõigu eest maksumusega 1,56 eurot, kokku summas 4,35 eurot. 08.02.2013 saabus Harju Maakohtusse R.B kaebus, milles kaebaja avaldas, et on pikaajaline töötu, mistõttu pole võimalik rahatrahvi tasuda. R.B leiab, et arvestades asjaolusid, oleks põhjendatud olnud määrata karistuseks arest ning asendada see üldkasuliku tööga. Kohtu põhjendused ja seisukoht Käesolevas asjas puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 29 järgi. Väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 ega V™S § 133 p 9 alusel. Vastavalt KrMS §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus jätab arvesse võtmata R.B kiirmenetluse otsuses väärteo kohta antud ütlused ja kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused selle kohta, et ta korvi jäänud lihatüki eest meelega maksmata ei jätnud, mis pärast Tallinna Kaubamaja Toidumaailma turvaväravaid avastati. R.B kommetest annab aimu see, et ka varasemalt on teda
Tunnistaja JR ütlustest nähtub, et ta nägi videoperaatorina tööl olles liha peale toidukoti panemist, mis annab aluse kahelda R.B tahtes liha eest maksta. Kuna
on viiteline koosseis, siis antud juhul tuleb kontrollida teo toimepanemist
järgi.
lg 1 kohaselt karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 24.09.2012 R.B poolt Tallinna Kaubamaja AS-i kaupluse kassast ja turvaväravatest väljumine tasumata sea sisefilee ja sea seljatüki lõigu eest, on tõendatud: kahtlustatava ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et 24.09.2012 Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas möödus R.B kassast, turvatöötaja peatas ta ning leidis tema ostukorvist ja jope taskust kaks lihatükki, mille peale kutsuti politsei; tunnistaja JR ütlustega, mille kohaselt olles 24.09.2012 kell 14.25 paiku tööl Tallinna Kaubamajas videooperaatorina, nägi ta, kuidas Tallinna Kaubamaja Toidumaailma osakonnas võttis üks meesterahvas, kellel oli seljas must sviiter, sinised teksapüksid, kaasas punane kilekott, riiulist kaks pakitud lihatükki ja liikus väljapääsu poole, möödudes kassast ja turvaväravatest toidu eest maksmata; õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 177/12, mille kohaselt 24.09.2012 kell 14.25 peeti Gonsiori 2, Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas JR poolt kinni R.B ning kinnipeetu juurest leiti sea sisefilee maksumusega 2,79 eurot ning sea seljatüki lõik maksumusega 1,56 eurot; isiku ja asjade läbivaatuse protokolliga, millest nähtub, et 24.09.2012 on Põhja Prefektuuri poolt teostatud R.B läbivaatus, mille käigus leiti temal must kampsun ja sinised teksapüksid; JR ütlused R.B väljanägemise kohta on kooskõlas isiku ja asjade läbivaatuse protokollis märgituga; Kaupluses olev kaup oli kaupluseomaniku valduses, seega olid lihatükid R.B jaoks võõrad vallasasjad. Kauba väärtus oli kokku 4,35 eurot, seega on tegemist väheväärtusliku asjaga
mõttes.
lg 2 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
R.B poolt turvaväravatest ostmata kaubaga läbiminekuga murdis ta kaupluseomaniku senise valduse ning kehtestas uue ilma senise valdaja nõusolekuta, mida tõendab väärteomenetluse alustamise teatis. Sellest nähtub, et Tallinna Kaubamaja AS on teinud politseile avalduse R.B teo kohta – seega ei olnud omaniku nõusolekut kauba võtmiseks. Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-71-01 leidnud, et vargus on lõpule viidud (valduse üleminek toimunud) valdaja kontrolli all olevast ruumist (nt kauplusest) väljumisega, selvekaupluses turvavärava kaudu müügisaalist väljumisega. Enne seda on isikul võimalus kuriteost vabatahtlikult loobuda. R.B ei loobunud lihadest, vaid ta peeti kinni pärast turvaväravatest väljumist ja need võeti temalt ära. Seega on täidetud
-i §-s 199 lõikes 1 sätestatud teo objektiivne koosseis. R.B teadis, et lihatükid olid tema jaoks võõrad vallasasjad. Kuna ta plaanis lihad enda kasuks realiseerida nende eest maksmata, oli R.B liha ebaseadusliku omastamise suhtes kavatsetus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest ja Põhja Prefektuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et viimati on R.B karistatud
Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (
Vastavalt
§-le 218 karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. R.B on ka varem karistatud
R.B on nõus nii aresti kohaldamisega kui ka üldkasuliku töö tegemisega. Väärteoasja materjalidest nähtub, et sea sisefilee ja sea seljatüki lõik võeti tagasi kaubamaja poolt, tsiviilhagi ei esitatud. Kohtuväline menetleja on
lg 3 järgi kergendava asjaoluna märkinud puhtsüdamliku kahetsuse, kuna R.B on kiirmenetluse otsuses toime pandud väärteo kohta märkinud, et kahetseb. Raskendavad asjaolud
Arvestades R.B majanduslikku olukorda ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab kohus, et R.B tuleb karistada arestiga 3 päeva ning R.B kaebus tuleb rahuldada, kuna on ilmne ka see, et ta ei suuda kanda rahalist karistust. Kohtuväline menetleja ei ole aresti kohaldamise vastu ja on seda avaldanud oma kirjalikus vastuses kohtule.
Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Seega tuleb R.B teha üldkasulikku tööd 6 tundi.
aprilliks 2013. Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele (
Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.