KOHTUOTSUS Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus 24.juu

242 lg 1 järgi; F.G, isikukood XXX, Ameerika Ühendriikide kodanik, elukoht: XXX, ei tööta; Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve keskuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 1. Süüdi tunnistada F.G Liiklusseaduse §

§ 242lg 1 järgi ja Kar

S § 63 lg 1 kohaldamisel ning mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.

1. Lugeda F.G-le määratud arestist kantuks tema kinnipidamise aeg alates 23.juunist 2013.a kella 22.01 so 1 päev.
2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada F.G-le mõistetud ja ärakandmata arest 7 (seitse) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale arestile vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega määrata F.G-le 14 (neliteist) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha hiljemalt 31.augustiks 2013.a.
3. KarS § 69 lg 4 alusel peab F.G üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule.
4. Määrata F.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri prefekti poolt määratud ametniku järelevalve alla
5. KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel kohaldada F.G-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.
6. LS § 127 alusel on F.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Väärteoprotokoll nr 20130623190601 selle kohta, et F.G 23.06.2013.a kella 22.00 ajal Harjumaal, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 15.-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit BMW reg nr XXX kiirusega 141 km/h +/- 8 km/h. Esmase juhina ei tohi sõita kiiremini, kui 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Esmase juhiloa omajana juhtis mootorsõidukit, millel puudus taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Sellise tegevusega rikkus F.G LS § 50 lg 2 ja 106 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §

§ 242lg 1 järgi.

Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 22.06.2013.a. kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, F.G selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik F.G kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi. Selgitas, et kiirustas sõbrale insuliini viima, kuna sõbral lõppes see otsa ja tema autos oli üks rohi. Algaja juhi märgi kinnitas auto kapotile oma käega, kuid see võis ära lennata. Kahetseb juhtunut, juhtimisõiguse äravõtmisele vastu ei vaidle, kuna tegu on toime pandud. Palub aresti mitte kohaldada, sest rahatrahvid on kõik tasutud, ema elab tema pärast väga üle. On nõus rahatrahviga või üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et F.G tuleks karistada LS §

§ 242lg 1 järgi arestiga 7 päeva.

Juhtimisõigus ära võtta lisakaristusena 4 kuuks, kuna tegemist on raske ja väga ohtliku väärteoga. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – F.G-le inkrimineeritud väärtegu LS §

§ 242

lg 1 on kvalifitseeritud õigesti, tema süüd tõendavad tunnistaja ütlused, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik F.G teadis, et ta ületab lubatud sõidukiirust. LS § 242 lg 1 sätestatud väärtegu on toime pandud kaudse tahtlusega, sest kinnitades LS § 106 lg 3 sätestatud algaja juhi tunnusmärgi auto kerele, peab juht vähemalt möönma võimalust, et see võib sõidu ajal sealt lahti tulla, eriti kui sõites ületatakse kiirust nii suures määras nagu seda tegi F.G. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud F.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et F.G ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut, siis ei pea kohus võimalikuks F.G karistada LS § ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et F.G ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et varasemad rahalised karistused ei ole isikut mõjutanud, siis ei pea kohus võimalikuks F.G karistada LS ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. F.G hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi ei ole muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, kuid arvestades, et ta ei ole varem aresti kandnud, siis peab kohus võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et F.G-lt tuleb lisakaristusena ära võtta juhtimisõigus. Isik on 2013.a lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud mitu väärtegu, teda on kahel korral – 2013.a jaanuaris ja veebruaris karistatud analoogiliste rikkumiste eest rahatrahvidega, olles esmase juhiloa omaja paneb jätkuvalt toime väärtegusid, puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaks temalt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel. Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud sanktsiooni miinimummääras. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/