2 alusel rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses s.o. 220 EUR ja Liiklusseadus § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteotsuse koostamisel on arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Igati põhjendatud ja seaduslik on määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmise ja rahatrahvi näol. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus on eksitav ning osaliselt ei vasta tuvastatud asjaoludele. Karistuse määramisel oli aluseks võetud nii toimepandud tegu, isiku enda suhtumine toimepandusse, varasemad karistused ning võimalus isikut suunata seadusekuulekamale käitumisele Menetlusaluse isiku enda poolt kohapeal antud ütlustest nähtub, et ta täielikult tunnistab süüd, kuid samas ei nähtu kahetsust toimepandu osas. Seega on kaebuses esitatud seisukoht, et isik kahetses toimepandut, vale ning see ei põhine kogutud materjalidele. Vale on ka kaebuses esitatud seisukoht, et menetlusalusel isikul puuduvad samalaadsed väärteod. Väärteotoimikus olevast Karistusregistri väljavõttest on selgelt näha, et menetlusalusel isikul on 5 kehtivat õigusrikkumist, millest kahel korral on teda karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Erinevate õigusrikkumiste toimepanemise eest karistusena määratud rahatrahvid on tasutud, kuid isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Eksitav on kaebuses esitatud seisukoht isiku töökoha kohta, kus väidetakse et menetlusalune isik sai tööle, kus on juhtimisõigus vajalik. Lisatud ei ole töölepingut, millest selgelt ja üheselt oleks nähtavad töö ülesanded uuel töökohal. Samas väärteoprotokollist nähtub, et isik on töötu ja kaebusele lisatud tõendist nähtub, et xxx. Seega ei ole kaebuses esitatud asjaolud uue töökohaga usaldusväärsed. Arusaamatuks jääb kaebuses viidatud töökohast positiivsele iseloomustusele viitamine, kuna enne õigusrikkumise toimepanemist oli isik töötu ning xxx esitatud tõendi alusel teda ollakse alles valmis tööle võtma. Kaebuses puudub töökoha iseloomustus. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et A.M kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.04.2013 otsus väärteoasjas nr 2402,13,000466 muutmata. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 3 Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. Karistusregistri andmetel (t lk 32) kaebuse esitaja on 4 korda karistatud väärteokorras Liiklusseaduse alusel, millest kahel korral Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel (18.02.2012 ja 23.10.2012). A.M on rikkumist tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja palus leebemat karistust. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavad asjaolud, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot Liiklusseaduse § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistust sanktsiooni keskmise määra lähedases ulatuses, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Antud õigusrikkumise puhul kohus peab põhjendatuks ka lisakaristuse määramist, kuna varasemalt isikule samaliigsete rikkumiste eest üksnes rahatrahvi määramine ei hoidnud isikut uute samalaadsete süütegude toimepanemisest. Arvestades seda, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette võimalust kohaldada põhikaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 6 näeb ette võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni siis korduvalt toimepandud õigusrikkumise puhul sanktsiooni keskmises määras lisakaristuse määramine on igati põhjendatud. Juhtimisõiguse vajaduse kohta esitas menetlusalune isik kohtule A-Auto OÜ 11.06.2013 a. tõendi (t lk 22) millest nähtub, et firma A-Auto OÜ on valmis võtma A.M tööle autojuhina. Kohus leiab, et autojuhina töö leidmine iseenesest ei vähenda menetlusaluse isiku süüd toimepandud väärteos ega välista vastutust. Riigikohus on enda lahendis 3-1-1-26-10 p 7.3 väljendanud seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal - “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on enda käitumisega selgelt näidanud, et varasemalt määratud karistused ei täitnud enda eesmärki, seega antud juhul on põhjendatud rangema karistuse määramine ja juhtimisõiguse äravõtmine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jättab rahuldamata A.M kaebuse ning muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.04.2013 otsuse väärteoasjas 2402,13,000466 millega A.M-ile Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses s.o 220 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks.
lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus peab põhjendatuks (arvestades A.M 02.05.2013 PPA Ida prefektuurile esitatud taotlust rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks 4-ks kuuks t lk 14) ka PPA Ida prefektuuri 03.05.2013 määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamist 4-ks kuusk. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.