1-12-7232/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7232 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu T.D (T.D) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.D määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Kallaste Advokaadibüroo kaudu 99,20 eurot, vandeadvokaat Valli Kallastele tema poolt T.D-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista T.D-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Valli Kallaste poolt osutatud õigusabi eest 99,20 eurot riigituludesse. T.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „T.D 1-127232 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud T.D mõisteti Tartu Maakohtu 25.09.
5. a kohtuotsusega süüdi KarS § 263 p 1 järgi ning karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust T.D-le Tartu Maakohtu 20.06.
6. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust alates kinnipidamiskohta saabumisest. Karistuse kandmise algus 10.10.2012 ja lõpp 08.12.
7. Tartu Maakohtu 19.06.2013 määrusega jäeti T.D tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et T.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus tõi määruses välja, et T.D puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning igakülgselt toetavate lähisuhete olemasolu. Kohus pidas positiivseks ka asjaolusid, et vangistuses ei ole T.D pannud toime distsiplinaarrikkumisi ning on motiveeritud töötama. Samas arvestas kohus sellega, et toetavad lähedased ja kindel elukoht olid süüdimõistetul olemas ka varasemalt, kuid need tema kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud. Lisaks on T.D varasemalt karistuse kandmisele asumisest kõrvale hoidunud ja ta on tulnud tagaotsitavaks kuulutada, mistõttu tuleb arvestada ka reaalse ohuga süüdimõistetu poolt ennetähtaegse vabastamise puhul kriminaalhooldusest kõrvalehoidumiseks, eriti kui tal on võimalus asuda tööle välisriiki. Süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral ning käesolevalt kannab ta liitkaristust. Samuti on tema suhtes varasemalt ühel korral jäetud kehalise väärkohtlemise eest karistus alaealisuse tõttu kohaldamata ning talle on antud võimalus kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud ka katseajal ega ole osanud temale antud võimalusi hinnata. Maakohus osutas ka kriminaalasja materjalidest nähtuvale, mille kohaselt on T.D pannud toime peamiselt vägivallaga seotud kuritegusid, kusjuures erinevaid episoode on olnud palju (kohtuotsuste kogumis). Materjalide põhjal järeldas maakohus, et süüdimõistetu kuritegelikku käitumist on mõjutanud nii hoolimatu elustiil, alkoholi tarvitamine kui ka suhtlemine kuritegeliku tutvusringkonnaga. Kuigi kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt mõistab süüdimõistetu oma senise elustiili kahjulikku mõju ning soovib edaspidiselt seaduskuulekalt elada, siis ilmneb kirjalikest materjalidest ka see, et kohati kipub süüdimõistetu oma käitumises liigselt teiste isikute negatiivsele mõjule rõhuma ning ennast õigustama. Seetõttu puudus maakohtul piisav veendumus sellest, kas süüdimõistetu ikka on täiesti adekvaatselt mõistnud oma senise käitumise väärolemust ja mõjutegureid, tähtsustab oma elustiili ja suhtumise muutmise vajadust ning on selleks ka igati motiveeritud. Ilma vastava suhtumise muutumiseta ei ole aga ilmselt piisavalt maandatud ka süüdimõistetu kuriteoriskid. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et T.D katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid vajalikul määral maandatud ning ta suudaks edaspidiselt seaduskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Maakohus lisas, et arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude olemust, episoodide rohkust ja ärakantud karistusaja pikkust riivaks tema ennetähtaegne vabastamine ilmselt liigselt ühiskonna õiglustunnet. -2- Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu T.D ei nõustu maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning taotleb enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Määruskaebuse kohaselt ei välistanud vangla ega kriminaalhooldaja oma ettekannetes T.D ennetähtaegset vabastamist, kuid pidasid vajalikuks lisakohustuste panemise, mis tagaks T.D seaduskuuleka käitumise kogu tingimuste aja kestel ning oleks poole pikem kui järelejäänud reaalse karistuse kandmise kestus. T.D rõhutab, et ta täitis järelevalve tingimusi laitmatult, kuni juhtus kuritegu, mille eest praegust karistust ta kannab. T.D sõnul on ta kogu karistuse kandmise aja jooksul siiralt oma tegu kahetsenud ja endale selgeks saanud ka selle, et kõik edasine sõltub ainult temast endast. T.D ei süüdista oma tegudes kedagi teist peale iseenda. T.D lisab määruskaebuses, et tal on sügavalt häbi oma pere ees, kes teda alati on toetanud, aidanud, kuid kelle usaldust ta ei ole õigustanud, ning ta üritab kogu südamest teha kõik endast oleneva, et vanglasse enam mitte sattuda. Ainus, millega ta seda tõestada on püüdnud, on käitumine karistuse kandmise ajal. T.D arvates saab ta aru, kui palju on teised tema tõttu kannatama pidanud ning ta tõesti ei soovi enam ülekohtune olla. T.D hinnangul on ta oma suutlikkust tõendanud kogu viimase poole aasta vältel ja on täiesti veendunud, et suudab seda järgida kogu ülejäänud elu. Lisaks kinnitab T.D , et vabaduses läheks ta otsekohe tööle ja hakkaks tasuma kulusid, mis on tema eksimustega kaasnenud. T.D palub uskuda, et ta suudab edaspidi olla seaduskuulekas ning vabastada ta karistuse kandmisest tingimisi koos kõigi lisakohustustega, mida vangla ja kriminaalhooldaja on vajalikuks pidanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et T.D vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on T.D tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
9. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses esitatud T.D puhul esinevaid positiivseid asjaolusid - motivatsioon ja lubadus edaspidi õiguskuulekalt elada ning vangistuse jooksul töötamine. Nagu ka maakohtu määruses kajastatud, on T.D vabanemisel eesootavad tingimused väga head: tal on elukoht, võimalus asuda tööle ning lähedaste toetus. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et T.D on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Siiski ei piisa eeltoodust T.D ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et olenemata süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatest asjaoludest, mis toetaksid tema ennetähtaegset vabastamist, on kohtul siiski kaalutlusõigus isikut mitte vabastada. Seda juhul, kui esineb muu kaalukam KarS §-s 76 lg-s 3 sätestatud asjaolu, mis süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. 2.1 T.D vabastamata jätmise tingis peamiselt tema varasem elukäik. Nimelt tõi maakohus määruses välja, et T.D on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Õigusvastast käitumist on süüdimõistetu varasemalt jätkanud ka katseajal. Lisaks on T.D kõrvale hoidunud kriminaalhoolduse nõuete täitmisest. Maakohtu määrusest nähtub veel, et valdavalt on T.D toimepannud vägivallakuritegusid ning selliseid episoode on kohtuotsuste kogumis rohkesti. Eelnevast lähtuvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et varasemalt mõistetud karistused ja kohtu poolt antud korduvad võimalused vabaduses õiguskuulekalt käituda ei ole T.D seni suutnud mõjutada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub maakohtul T.D iseloomustavate andmete põhjal põhjendatult veendumus, et T.D suudaks edaspidiselt seaduskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. -3-
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ka selles osas, et arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude olemust, episoodide rohkust ja ärakantud karistusaja pikkust riivaks T.D ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet. Kuna T.D kannab liitkaristust korduvate vägivallakuritegude eest, siis poleks ennetähtaegne vabastamine õiguskorra kaitsmise huvidega ega karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega kooskõlas.
11. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid T.D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T.D tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
13. T.D kaitsja vandeadvokaat V. Kallaste on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, seoses T.D osas esitatud määruskaebuse koostamisega. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotlus T.D-le riigi õigusabi andmisele kulunud aja ning sõidukulude osas põhjendatud. Seega on kaitsja tasuna taotletud summa 99,20 eurot vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat V. Kallastele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 99,20 eurot T.D-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu T.D-lt välja. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Aarne Sarjas